Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused/vastused - linnastumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekkisid linnastud?
Kordamisküsimused – linnastumine
1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides
Linnastumise algperiood
Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.
Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades.
1950.-1960
Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti.
Eeslinnastumine
Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.
Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud.
Valglinnastumine
Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus.
Taaslinnastumine
Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus asuvad kõrvuti poed , klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama ümbrus.
Tasakaallinnastumine
Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal.
2.Iseloomusta kaardi alusel linna sisestruktuuri.
  • Kesklinn - äriala
  • Üleminekupiirkond - agul
  • Vana tööstuspiirkond
  • Odavad elurajoonid
  • Kallid elurajoonid (eliit)
  • Uuskeskus
  • Uus tootmise piirkond
  • Keskklassi elamurajoonid
  • Eeslinn , eliidi elumajad

3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest.
  • Maastiku hävimine
  • Muldade kurnamine ja hävimine
  • Õhusaaste ja sudu
  • Ummikud
  • Puhta vee puudus, vee reostus
  • Müra
  • Prügilate suurenemine
  • Jäätmete ladestamise probleemid
  • Slummid ja getod
  • Epideemiad
  • Kuriteod

4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades.
Arenenud maades
Arengumaades
Linnastumise kasvutempo
  • Algas 1850
  • Iive väike
  • Tempo aeglane
  • Väiksematest linnadest suurematesse minek
  • Eeslinnade teke
  • Linnade kokkukasvamine
  • Areng jõudnud infoajastusse
  • Algas 20. sajandil (1950)
  • Iive suur
  • Tempo kiire
  • Rahvaarvu kasv
  • Elanike suundumine maalt linna
  • Ülelinnastumine
Majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid
  • Elukohtade puudus
  • Töökohtade puudus
  • Tekivad slummid
  • Puudub veevärk ja kanalisatsioon
  • Levivad nakkushaigused
  • Toidu ja veepuudus
  • Kuritegevus
Keskkonnaprobleemid
  • Õhusaaste
  • Veesaaste
  • Prügisaaste
  • Linnahaljastuse säilimine
  • Müratase suureneb
  • Jäätmete ladestamise probleem
  • Õhusaaste
  • Veesaaste
  • Prügisaaste
  • Mullasaaste
  • Kaos jäätmemajanduses

5.Miks tekkisid linnastud ? Näited Euroopa linnastutest.
Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva , Suur-Pariis, Ruhr
6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad .
Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport . Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal.
7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades.
Arenenud riik
Arengumaa
  • Paljudes tööstuslinnades tehased suletakse, ettevõtted lõpetavad tegevuse
  • oskustöölised kolivad töö leidmiseks mujale
  • linnades väheneb maksude laekumine
  • väheneb teenuste tarbimine
  • hindade tõus
  • linna sotsiaalne heaolu väheneb
  • linn ei meelita investeerijaid ja sisserändajaid
  • toimub taandareng
  • vaesed ja vähe haritud inimesed ei saa oma olukorda parandada
  • linnades tekivad rahutused
  • jätkub tööstuse areng ja kasv tänu majanduse üleilmastumisele
  • maainimesed rändavad linna (kuigi sealgi töökohti raske leida)
  • pealinn suur, välismaa investeeringud pealinna
  • pealinnas transport parem
  • seal on ülikoole, ettevõtteid
  • lihtinimese elu linnas raske
  • palju töötuid
  • slummid
  • puudub elekter , veevärk
  • prügiprobleemid
  • äritegevus tänavatel
  • alkoholism , kuritegevus, narkootikumid
  • tulumaksu maksjaid pole
  • keskkonnareostus

8.Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ning paku välja nende vältimise lahendusi.
Keskkonnaprobleemid
Majanduslikud probleemid
Sotsiaalsed probleemid
Probleem:
  • liigne energia tarbimine
  • liigne vee tarbimine
  • suurte prügikoguste teke
  • õhu saastumine
  • maapinna saastumine
  • müra
  • liiklusummikud
  • põllu-, metsa- ja maa vähenemine
Probleem:
  • väheneb tööstuse osakaal
  • töökohtade puudumine
  • tööstusettevõtted kolivad eeslinnadesse
  • kvalifitseeritud tööjõu puudus
  • suur kuritegevus
Probleem:
  • ebavõrdsuse suurenemine
  • kodutus
  • kultuuri kadumine
  • väikeste poodide, koolide kadumine
  • personaalse teeninduse vähenemine (hoiukassad, haiglad kaovad)
Lahendus:
  • tootmise ja transpordi keskkonna sõbralikumaks muutmine
  • piirangud reostavatele tööstustele
  • autode kasutamise vähendamine, ühistranspordi propageerimine ning mugavaks muutmine
  • vee ja energia säästlikum kasutamine
  • kanalisatsioonivõrgu ning prügimajanduse arendamine
  • liiklusteede süsteemide parandamine
Lahendus:
  • uute töökohtade loomine
  • ümberõppevõimaluste pakkumine
  • suurem rõhk politseitööle
Lahendus:
  • valdadele, omavalitsustele suurem toetus
  • sotsiaalmajade ehitamine
  • toetused, sotsiaalhoolekanne
  • vanadekodude töökorralduse paranemine

9.Too näiteid kliima ja pinnamoe mõjust rahvastiku paiknemisele.
Kliima
Pinnamood
  • kõige soodsamad elamistingimused on lähistroopika ja parasvööde
  • ebasoodsad polaaralad, kõrbed , ekvatoriaalne kliima (liiga niiske)
  • üle 80% rahvastikust elab tasandikel või madalikel
  • põllumajanduseks on sobivad suurte jõgede orud
  • kõrgmäed on ebasobivad elukohad
Hõredalt on asustatud külmad alad (nt: Gröönimaa, Island , Antarktika), kõrbed (nt: Mongoolia, Sise- Aasia riigid, Põhja-Aafrika kõrbed, Austraalia keskosa) ja vihmametsad (nt Amazonase madalad riigid)
Hõredalt on asustatud Kordiljeerid , Andid , Himaalaja
Tihedalt asustatud Kagu-Aasia/Euroopa/ Põhja-Ameerika tasandikud ja jõeorud
10.Too näide riigist, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud ning näide riigist, mille rahvaarv on viimasel ajal kahanenud. Põhjenda !
Aafrika lõunapoolsetes riikides tõuseb rahvaarv väga kiiresti (nt Uganda)
Põhjused:
  • abiellutakse noorelt
  • sünnitatakse keskmiselt 6-7 last
  • haridustase naistel madal
  • vähe kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid
  • puudub pereplaneerimine
  • naiste seisund ühiskonnas

Rahvaarv kahaneb Guatemalas
põhjused
  • madala arengutasemega riik
  • sündimuse ja suremuse näitajate langus
  • noori on palju
  • imikusuremus kõrge
  • sünnitatakse enamjaolt kodus (kus pole profesionaalset abi)
  • imikud alakaalulised, haiged
  • toimub pereplaneerimine
  • rasestumisvastased vahendid olemas
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused vastused - linnastumine #1 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #2 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #3 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #4 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #5 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #6 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #7 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #8 Kordamisküsimused vastused - linnastumine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor J.K Õppematerjali autor
10. klassi inimgeograafia kordamisküsimused/vastused teemal linnastumine.
Küsimused, millele saab failist vastused:
1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides
2.Iseloomusta kaardi alusel linna sisestruktuuri.
3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest.
4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades.
5.Miks tekkisid linnastud? Näited Euroopa linnastutest.
6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad.
7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades.
8.Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ning paku välja nende vältimise lahendusi.
9.Too näiteid kliima ja pinnamoe mõjust rahvastiku paiknemisele.
10.Too näide riigist, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud ning näide riigist, mille rahvaarv on viimasel ajal kahanenud. Põhjenda!

Sarnased õppematerjalid

Inimgeograafia
3
pdf

Inimgeograafia

Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr. 6. Võrdle linnastumist arenenud ja arenguriikides. Linnastumine arenenud riikides: Linnastumise tase on kõrge ja tempo on aeglane; Linnad suurenevad peamiselt arengumaades sisserändavate inimeste arvelt; Iive on kas väga väike või negatiivne; Inimesed eelistavad elada linna lähedastes asulates; Vastulinnastumine. Linnastumine vähem arenenud riikides: Linnastumise tase on madal; Linnastumise tempo on väga kiire; Mõnes arengumaades toimub ülerahvastumine ja selle tagajärjel tekivad

Inimgeograafia
Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid
53
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000

Geograafia
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS
5
docx

RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS

Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja

Geograafia
Rahvastik
10
doc

Rahvastik

RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina ­ 1,3 miljardit 2. India ­ 1,2 miljardit 3. USA ­ 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase ­ puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid ­ mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv ­ viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju

Geograafia
Asustus-10 kl anna abi
13
docx

Asustus-10 kl anna abi

1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 1-2% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Rahvastik ja asustus
4
doc

Rahvastik ja asustus

Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40% Linnarahvastiku Aeglane Kiire kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub

Geograafia
Rahvaarv
3
rtf

Rahvaarv

Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna

Geograafia
RAHVASTIK JA MAJANDUS
13
docx

RAHVASTIK JA MAJANDUS

Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5. Mille poolest erineb linnastumine arenenud riikides ja arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid

Rahvastik ja majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun