50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
J.K
Õppematerjali autor
Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr. 6. Võrdle linnastumist arenenud ja arenguriikides. Linnastumine arenenud riikides: Linnastumise tase on kõrge ja tempo on aeglane; Linnad suurenevad peamiselt arengumaades sisserändavate inimeste arvelt; Iive on kas väga väike või negatiivne; Inimesed eelistavad elada linna lähedastes asulates; Vastulinnastumine. Linnastumine vähem arenenud riikides: Linnastumise tase on madal; Linnastumise tempo on väga kiire; Mõnes arengumaades toimub ülerahvastumine ja selle tagajärjel tekivad
Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000
Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 1-2% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj. keskpaik 20.saj. lõpp Linnarahvastiku osatähtsus Suur, üle 70% Väike, 30-40% Linnarahvastiku Aeglane Kiire kasvutempo; milliste *väiksemate linnade arvelt * maalt-linna tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub
Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna
Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5. Mille poolest erineb linnastumine arenenud riikides ja arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid