Rahvastik ja asustus kordamisküsimused (0)

KORDAMISKÜSIMUSED RAHVASTIK JA ASUSTUS   1. Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? Kuidas mõõta rahvaarvu?  elualade vähenemine  koormus looduskeskkonnale  elatustaseme langus ja vaesus  sõalised konfliktid  kontrollimatu ränne   piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega  2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4),
asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4)  loodusvarad                                                                                  taimkate  mullad  pinnamood  kliima  ajaloolised tegurid  poliitilised tegurid  sotsiaalsed tegurid  majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub:  vanuseline koosseis  meditsiini arengutase  majanduslikud tingimused  pere planeerimine näitajad:  sündimuse üldkordaja  summaarne sündimuskordaja  vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid:  religioon  haridustase  majanduslikud tingimused  väärtushinnangud suremust mõjutavad tegurid:  vaesus  ebterve eluviis  halb tervishoiukorraldus  halb arstiabi kättesaadavus  suremus sõltub:  südameveresoonkonna haigused  vähk  hingamisteede haigused  vägivald, õnnetused  vee ja toidu puudus  sõjad 5. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe. Oska analüüsida rahvastiku 
püramiidi ja seosta demograafilise ülemineku etapiga.


 Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp- omane agraarühiskonnale, suur ja 
väga muulik suremus, peres on palju lapsi, eluiga on väga lühike  Demograafilise ülemikeku esimene etapp- sündimus on suur, hügieeni, 
arstiabi ja toiduainete kättesaadavuse paranemine vähendavad suremist,  suremuse vähenedes hakkab rahvaarv kiirelt kasvama  Demograafilise ülemineku teine etapp- sündimus hakkab kiirelt langema ja  jätkuvalt ka suremus, loomulik iive väheneb ja rahvaarvu kasv aeglustub, 
lasteosakaal väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb, keskmine oodatav eluiga  kasvab  Kaasaegne rahvastiku tüüp- väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga  aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine, laste osakaal rahvastikus 
väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid, rännete põhjused ja tagajärjed  tõmbetegurid  parem palk  paremad elutingimused  paremad töö- ja õppmisvõimaused tõuketegurid  madal palk  halvad elutingimused  ebasoodsad loodustingimused tagajärjed   ülerahvastus  toidu ja vee puudus  pagulaskriis põhjused:  majanduslikud  poliitilised  sotsiaalsed  keskkonnaalased 7. Suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaal ( USA ja  Mehhiko )  USA  suurem tööpuudus oma riigi elanike hulgas  sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, tekivad konfliktid  suurem surve sotsiaalsfäärile  sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme Mehiko  väheneb tööealiste osakaal  lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised dispropositsioonid  tagasi tulles pensionieas, siis sureb pensionäride osatähtsus  kaotatakse haridusinvesteeringud 8. Mida toob kaasa rahvastiku vananemine?  suureneb eakate inimeste osakaal ühiskonnas  suureneb vajadus haiglate ja terviseteenuste järele  suured muutused pensionikindlustuses  tulevikus peavad inimesed kauem töötama ja pensionimaksud hakkavad sõltuma 
elu jooksul pensionifondidesse paigutatud varast  eakate inimeste osakaaluga ühiskonnad peavad olema valvsad uuenduslikkuse ja 
paindlikkuse säilitamisel  9. Nimeta linnastumise etapid, paari sõnaga kirjelda.


 agraarajastu linnad- kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades, 
linnades elas 1-2% rahvastikust, seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmeed,  valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles 
põllumajandusega, asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega  linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued 
linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus  18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu 
lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse  infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris 
töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse,  linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse 
linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse  teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, 
vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond  jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.  heitgaasid/õhusaaste  prügi teke  tihe asustus  veekogude reostus  loodusvarade liigne tarbimine   rahaprobleemid 11. Mõisted:  demograafia-  rahvastikuteadus, mis uurib rahvastikustruktuuri, suurust, rahvastiku  sündimusi, rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub  enamasti demograafilise ülemineku ajal inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks  migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus loomulik iive- sündide ja surmade vahe sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul demograafiline siire- rahvastiku arengu demograafiline etapp, mille käigus asenduvad 
kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb traditsiooniline rahvastikutüüp- rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge 
suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv nüüdisaegne rahvastikutüüp- demograafilise siirde etapp, mil sündimus on väike, suremus on väike, 
eluiga on pikk, iive on neutraalne immigratsioon- sisseränne, inimeste ränne riiki, mis pole nende kodumaa emmigratsioon- väljaränne, inimeste ränne oma koduriigist välja rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevs sooviga rahvaarvu, selle demograafilist 
koosseisu ja paiknemist mõjutada  rändepoliitika    sündide arvu mõjutamine   regionaalpoliitika ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale  elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti linnastumine- rahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus


eeslinnastumine- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse slumm- valdavalt töötute ja vaesete rahvastikuga asustatud vilets linnaosa tõuketegurid- põhjused miks inimesed tahavad riigist lahkuda