Linnad, linnastumine (8)

TÖÖVIHIKU tekst:
Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja.
Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid.
Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Linnastu e. aglomeratsioon : lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku.
Võrdle omavahel Moskva ja Rein -Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed . Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga.
Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust . London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge.
Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? Elanike arvu alusel(kindel rahvaarv, vähemalt 5000); asulas hästi arenenud infrastruktuur(veevärk, kanalisatsioon, kool, apteek , hoteel vms); rahvastiku tööhõive; administratiivne piir(külad ja põllumaad ka), asula keskuse funktsioon.
Seleta, miks tekkisid esimesed linnad just nendes piirkondades e. millised tegurid olid kõige olulisemad varaste linnade arengus? Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse küla elanike vajadusi. Sellistest teenindus- ja kaubanduskeskustest kujunesid esimesed linnad.
Millised suuremad linnad asuvad praegu nendes piirkondades? Kairo , Karachi, Peking , Shangai
Millised tegurid on mõjutanud Sinu kodulinna teket ja hilisemat arengut? Soodne mereäärne asend, tormisvarjused sadamad, veonduseareng
Nimeta Euroopa vanimaid linnu? Vahemereäärsed linnad: nt. Rooma , London
Mis linnad tekkisid eestis keskajal? Tallinn, Tartu, Narva, pärnu, Rakvere, Paide
Millised suuremad linnad kuuluvad Tokaido megalopolisse? Jaapan, Tokyo , Toyota ; Numazu; Gifu
Millistes riikides on linnarahvastiku osatähtsus üle 75%? Belgias, Islandil, Maltal , Israelis(90%).
Millised tegurid olid tookord(1000.a) asulakoha valikul kõige olulisemad? Kaitse võõrrahvaste eest; sobiv pinnas põldude rajamiseks, kalapüügivõimalus, inimeste liikumisele sobiv pinnas, meretee.
Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia , egiptus, india, hiina
Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest.
Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila.
Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt.
Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse.
Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke.
Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine , visuaalne ülevaade, saab teha koostööd
Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus
Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega
Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi
Mobiilse töökoha eelised? Vaheldusrikas,
Puudused? Väsitav, närvipinged jne
Miks on antud juhul mobiilne töökoht kallim kui kontoritöökoht? Lisanduvad mitmed kommunikatsiooni kulud.
ÕPIKU tekst:
Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nim. linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem , vähem arenenenud maades kiirem.
Agaarajastu linnad: esimesed linnad kujunesid vanimates põllumajanduspiirkondades: mesopotaamias, egiptuses, indias ja hiinas, hiljem vahemere ümbruses, kagu-aasias ning ameerikas. Linnade tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu piisavalt ülejääki, sest linnaelanikud ei suutnud ennast täielikult toiduainetega varustada, vaid ostsid toitu ümberkaudsetest küladest.
Agaarajastu linnad olid väiksed , mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega.
Kujunesid 2 suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt. sh. paljud Eesti linnad) ja vahemereäärsed linnad( Genova , Pisa , Veneetsia jt.)
Linnastumine Tööstusühiskonnas: tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis.
Megalopolis ehk hiidlinn . Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks.
Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine.
Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks.
Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood- agul : segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud :soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond-kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal.
Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila. Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jne. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes jne.
Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute , kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega.
Linnasektorite kujunemine: Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused( kirik , kool), teenindus( turg ), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini . Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse.
Infoajastu linn-hajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine: Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt toomise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu.
Linnade planeerimine ja keskkond: territoriaalne segregatsioon -sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse.
Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustab kokku tehiskeskkonna -linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale.
Keskkonnaprobleemid linnades: keskkonna reostatud sõltub palju linna geogr . Asendist(kliima, päike, aurumine jne). Kõrgema haigustumise põhjuseks on linnades on olnud reostatud vesi, mis põhjustab seedehäireid, kõhutüüfust, hepatiiti jne. Õhusaastatud:süsinikdioksiiid e. vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui südameveresoonkonna haigusi. Suurlinnades on sudu, märkides suitust ja selle lisandeist koosnevat mürgist udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi või heitgaasidega.