Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnad, linnastumine (8)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18 sajandil eriti kiiresti kasvama?
  • Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides?
  • Millised suuremad linnad asuvad praegu nendes piirkondades?
  • Millised tegurid on mõjutanud Sinu kodulinna teket ja hilisemat arengut?
  • Mis linnad tekkisid eestis keskajal?
  • Millised suuremad linnad kuuluvad Tokaido megalopolisse?
  • Millistes riikides on linnarahvastiku osatähtsus üle 75?
  • Millised tegurid olid tookord1000a asulakoha valikul kõige olulisemad?
  • Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e sektorid?
  • Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas?
  • Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks londonis?
  • Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga?
  • Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut?
  • Miks on antud juhul mobiilne töökoht kallim kui kontoritöökoht?
Linnad-linnastumine #1 Linnad-linnastumine #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 609 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanel_S Õppematerjali autor
Küsimused ja vastused linnastumisest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Linnade laienemin ja sisestruktuur

elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega.

Geograafia
thumbnail
5
docx

RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS

· Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad

Geograafia
thumbnail
4
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Kvoot võib eri sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele erinev olla. 2.6 Asustuse areng, linnastumine Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) ­ elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale

Geograafia
thumbnail
53
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse ­ linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 73%, USA-s 77%, Singapuris 100%, Vatikanis 100% Linnade ajalooline areng · Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki · I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug ­Aasiasse, Ameerikasse. · 1 sajandil oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku · Agraarajastul elas linnades 1-2% rahvastikust Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust

Geograafia
thumbnail
3
doc

Asutuse areng, linnastumine (konspekt)

76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel

Geograafia
thumbnail
4
doc

Rahvastik

Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.

Geograafia
thumbnail
3
docx

Maailma rahvaarv ja selle muutumine

Rändeiibe ehk ­saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet. 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastume tase ­ mitu % riigi elanikest elab linnas. Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist mõjutasid. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad

Geograafia
thumbnail
13
docx

Asustus-10 kl anna abi

Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse küla elanike vajadusi. Sellistest teenindus- ja kaubanduskeskustest kujuneid esimesed linnad. Need tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug –Aasiasse, Ameerikasse. Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad: ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --->

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




Kommentaarid (8)

jennifer666 profiilipilt
jennifer666: Kokkuvõtlik ja konkreetne, hästi arusaadav
10:58 10-02-2009
kristamaier profiilipilt
kristamaier: Väga hea , aitas mul geograafias
14:21 09-03-2014
Devilboy333 profiilipilt
Devilboy333: Sellest oli abi, aitäh.
14:14 04-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun