Arhitektuur 19 sajandil. Arhitektuuri ajalugu (0)

Arhitektuur 19 sajandil
1) Klassitsism hääbus lõplikult 19 saj. 40datel.
2) Jaotus *romantiline etapp 19saj. 30-50dad
*stiilipuhas etapp 19saj. 50-70dad
* eklektiline etapp 19saj. öõpukümnendid
3) Ehituatüübid: pangad , teatrid , koolid, haiglad , kaubamajd, sakraalehitised
4) Ehitusmaterjalid : raud, teras, betoon , raudbetoon , klaas, kivi
5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid
6)Historitsistlik arhitektuur - toimub ajaloolis -filosoofiliste tõekspidamiste alusel
7) Histrotsismi enim mõjutanud
* Mineviku idealiseerimine –tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest
* Mineviku uurimine - tingisid muudatused suhtumises ajalukku
* Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt
* Isikupärase maitse esilekerkimine
* Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega
8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid .
10) Erinevate hoonetüüpide puhul peeti sobivaks mingit kindlat neostiili.
11) Lossid – keskaegsete losside butafoorsed koopiad , millel olid nurgatornid.
12) Villad – tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne)
13) Teatrid – tugineti lisaks renessanssile ka barokile.
14) Raudteejaamad ja hotellid – neobarokk
15) Tööstushooned – romaanile sarnane ümarkaarstiil
16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem.
17) Eklektitsism – dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov.
18) Tellija soov –projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja.
19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid.
20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid.
21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine.
22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele – kergus, läbipaistvus ja mahukus.
23) Metallurgia areng andis terase.
24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid.
25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism.
26) Juugendistiil – sünnikohaks peetakse Brüsselit, selle levik aga väga laialdane, ulatudes ka Ameerikasse. See kestis u 1920dateni. Hoonete fassaadi puhul loobuti teljejoonest ja sümmeetriast
27) Juugend – ruumid tihti asümmeetrilised, fassaadil erinsugused aknad ja uksed. Tihti ühendati erinevaid materjale ning esitleti katmata metallkonstruktsiooned. Vanadest detailidest loodi uued struktuurid .
28)Juugend rajas tee modernistlikule arhitektuurile!