Kunstiajalugu 10. klassile (0)

1. Kunstiliigid : ARHITEKTUUR
Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, mošeed, templid, kabelid, kloostrid .
Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused , linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned.
SKULPTUUR - Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika
MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal ) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal , Klaasimaal , Mosaiik
GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused
TARBEKUNST - Keraamika , Metallehistöö, Klaasikunst , Nahkehistöö, Tekstiil , Puitehistöö
2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.
3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast „stilus”. Stiiliks nimetati kunstniku käekirja. Ühel ajastul loodud kunstiteoste sarnaseid jooni võib nimetada ajastu stiiliks ehk ajastu „käekirjaks”.
4. Kujutav kunst - graafika, maalikunst, skulptuur
Vabad kunstid - vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l
Kaunid kunstid - maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Realism - reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist. Naturalism - jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult.
Stilisatsioon - looduslike vormide muutmine nii, et need sobiks paremini süsteemi.
Idealiseerimine - parandatakse loodusvorme, et vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile.
5. Louvre , Ermitaaž, Kiasma , G.Pompidou, Tate . Eesti tähtsaim on Kumu kunstimuuseum , mis asub Tallinnas. Kumus on kaks eesti kunsti põhikogu: klassikaline kollektsioon 18.saj. lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunst perioodist 1945-1991.
6. kunstielu keskne sündmus?-.Näitused
7.
8. Esimesed kiviaja skulptuurid olid väga algelised, lihtsad väiksed mammutiluust kujukesed (aeg: 40000 -20000 a tagasi)(willendorfi veenus ( 30-25000) viljakusjumalanna )
9. Ornament – reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Elemendid võivad väljendada looduse vorme, kuid võivad olla ka mittekujutavad näiteks geomeetrilised .
10. Esimesed koopamaalingud on loodud 15000-10000 a eKr. Joonistati loomi, ei arvestatud suurusvahekordadega, anti täpselt edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid . Kuulsamad koopamaalingud on Põhja-Hispaanias Altamira koopad ja Prantsusmaal Lascaux ’ koopad.
11. Megaliitilised ehitised olid esimesteks arhitektuuri algeteks. Kividest koosnevad usulised monumendid.
Menhir – kõrge püstine kivirahn
Dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat
Kromlehh – kiviring, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud
Stonehenge – kromlehh (vt eelmisest mõistest, millest koosneb) aeg: 3500 eKr.
12. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel , laed olid puust. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
13.Ištari värav - on kaetud sinise ja kollase glasuuriga, reljeefidel on fantastilised loomad ja ornamentika . aeg: u. 575 eKr.
14.Tsikuraat oli kõrge, massiivne astangutega ülespoole ahenev torn, ülemisel tasandil paiknes pikk kitsas tempel jumalakujuga. Kõige suurem tsikuraat Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile.
15.Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr.
17. Mastaba – maa- alusest kiviga vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest koosnev muumia säilitamiseks ehitatud kivist haudehitis .
Püramiid (aeg: 2215 eKr – Vana Riik, I-VI dünastia) – hiiglaslik nelinurkne tipust ahenev haudehitis, mis oli ehitatud kiviplokkidest ja tipp oli tihti kullatud .
18. Templi osad- Püloonid, sambad, müürid, õu, sammassaal , hämarad ruumid, sammaste kapiteelid.
19.Benben – kiviplokkidest tornid, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt
Obelisk - päikesejumala auks püstitatud nelinurksed kiviplokkidest sihvkad teravatipulised ausambad 1570 – 1070 ekr
20.Seisval figuuril on vaarao tardunud sirges poosis , vasak jalg ees, rusikasse tõmbunud käed vastu külgi surutud. Nägudel on võimukas ja üleolev naeratus.
Sfinks on Vaarao pea ja lõvi kehaga .
21. Polüteism asendati monoteismiga, ainujumalaks sai Aton. Vaaraod kujutati lõdvana, pehmena, elavalt, isegi haiglasena, mitte ilustatult ega üldistatult.
Nofretete büst – poole meetri kõrgune kuju Nofretetest, näojooni on realistlikult kujutatud. (aeg: 1365 eKr.)
22. Egiptuse pinnakunst – reljeef ja seinamaal.
”Egiptuse poos” - pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates.
Vähemväärtuslikuks peetud inimesi kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Värvid ei jäljenda loodust, on dekoratiivsed , perspektiivi ei tuntud, tagapool asuvad tegelased paigutati eespoolsete peade kohale.