Rahvastik (0)

Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine . Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika – riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega . 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik – teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur , kujunevad sektorid . Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused , kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini , kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused.
Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks . Rändevood 18.saj: 1. USAsse, Inglismaalt, sest otsiti vaba maad; 2.L.-Ameerikasse Portugalist ja Hispaaniast, sest otsiti vaba maad, 3.Ameerikasse Aafrikast, orjakaubandus. Kaasaegsed rändevood: Lääne-Euroopasse Ida- ja Lõuna-Euroopast ja P. - Ameerikast parema töökoha ja elutingimuste tõttu ; 2. P.Ameerikasse Mehhikost, Aasiast ja L.-Ameerikast ; 3. Lähis-Idasse L.-Aasiast nafta pärast.
Meeste arvu kasv toob kaasa kuritegevuse, vägivalla, ja terrorismi kasvu. Selleni on viinud soov väiksemate perekondade järele, sünnituseelse tehn. ja abordi kättesaadavus ja odavus, tugev poisslaste eelistamine. Selleks et säilitada meeste-naiste tasakaalu tehakse kampaaniaid, ei peeta enam kinni ühelapsepoliitikast ja soodustatakse tütarde saamist. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selledemograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine. Regionaalpoliitika on riigi poliitika mõj. eri piirkondade majandus.
Põhja
lõuna
haridus
Kõrge haridustase, üldine kõrgharidus
Kirev , palju algharidusega ja kirjaoskamatuid
hõive
A väike ,I kesk., T suur
A langeb, I tõuseb, T kõrge
tööpuudus
Massiline ja püsiv(10-15%( struktuurne
Väike, varjatud tööpuudus(30%)
Oskustööliste puudumisel kasutatakse Lõunas võõrtöölisi. Kõige edukamad Lõuna piirkonnad on Kariibi mere regioon, Vahemeremaad ja mõned Lad.- Ameerika ja Hommikumaade riigid. Deindustrialiseerimine – hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus – töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus – töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik – osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi. Hiidlinn e megalopolis – suur linnaline ala, mis moodustub linnastiku suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.