Inimgeograafia (0)

Inimgeograafia  
1.  Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. 
Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi 
mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike  arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure 
sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse 
tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama 
mugavusteta elupiirkondades. 
1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini 
arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke 
teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, 
siis vajati tõhusat ühistransporti. 
Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused , Lääne-Euroopas 1950-1960 
aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest 
välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus  on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise 
autoliikluse kasvu ja ummikud. 
Valglinnastumine- Kui asustus valgub laiali suurendades oluliselt autoliiklust ja hõivates 
loodusalasid, nimetatakse seda valglinnastumiseks. Seda on näha Tallinnas ja Tartus. 
Taaslinnastumine - Kesklinn hakkab taas arenema. Paljud noored kolivad kesklinna (eriti 
need, kes õpivad). Endised äri- ja tööstuskvartalid ehitatakse ümber piirkondadeks, kus 
asuvad kõrvuti  poed , klubid ja töökohad. Tallinnas on selline piirkond reisisadama 
ümbrus. 
Tasakaallinnastumine- Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed 
eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt 
Freiburgis, Saksamaal.  
 
2.  Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad . 
Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline 
plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid 
söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste 
jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse 
planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid 
sadamalinnad , mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati 
planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. 
Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. 
Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid 
linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste  asumid asuvad linnadest 
väljas - tagamaal. 
 
3.  Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. 
Kesklinn – äriala 
      Üleminekupiirkond  
      Vana tööstuspiirkond 
      Odavad elurajoonid 
      Kallid elurajoonid ( eliit ) 
      Uuskeskus 
      Uus tootmise piirkond 
      Keskklassi elamurajoonid 
       Eeslinn , eliidi elumajad 
4.  Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. 
Maastiku hävimine. 
Õhusaaste ja sudu. 
Ummikud. 
Müra. 
Puhta vee puudus, vee  reostus . 
Jäätmeye ladestamise probleemid.  
 
5.  Miks tekkisid  linnastud ? Too näiteid Euroopa linnastutest. 
Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti 
areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan 
tekivad uued linnad ( kaevandused , sadamad, kuurordid ). Samal ajal rahvastikus 
demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku 
asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, 
Moskva , Suur-Pariis, Ruhr.  
 
6.  Võrdle linnastumist arenenud ja arenguriikides. 
Linnastumine arenenud riikides: Linnastumise tase on kõrge ja tempo on aeglane; Linnad 
suurenevad peamiselt arengumaades sisserändavate inimeste arvelt; Iive on kas väga 
väike või negatiivne; Inimesed eelistavad elada linna lähedastes asulates; 
Vastulinnastumine.  
 
Linnastumine vähem arenenud riikides: Linnastumise tase on madal; Linnastumise tempo 
on väga kiire; Mõnes arengumaades toimub ülerahvastumine ja selle tagajärjel tekivad 
äärelinnadesse  agulid ; Iiive on suur; Elnikud suunduvad  maalt linna.  
 
7.  Võrdle linnastumisega  kaasnevaid probleeme arenenud ja vähem arenenud riikides. 
 Arenenud riikides:  Tööstuslinnades suletakse ettevõtted; Väheneb maksude laekumine; 
Hindade tõus; sotsiaalne heaolu väheneb; toimub  taandareng ; tekivad rahutused . 
Vähem arenenud riikides: Jätkub tööstuse kasv tänu majanduse üleilmastumisele; 
maainimesed rändavad linna; Pealinn on suur ja  trantsport on parem; Ülikoolid, 
ettevõtted; lihtinimese elu linnas on raske; palju töötuid; slummed; prügiprobleemid; 
äritegevus tänavatel;  alcoholism , kuritegevus, narkootikumid .  
 
 
8.  Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest 
probleemidest ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalusi. 
Keskkonnaprobleemid: Liigne energia tarbimine; liigne vee tarbimine; õhu  saastumine ; 
suurte prügikoguste teke.  
Lahendus: tootmise ja transpordi keskkonna sõbralikumaks muutmine; piirangud 
reostavatele tööstustele; vee ja energia säästlikum kasutamine.  
 
Majanduslikud probleemid: Väheneb tööstuse osakaal; töökohtade puudumine; suur 
kuritegevus.  
Lahendus: Uute töökohtade loomine; suurem rõhk politseitööle; ümberõppe võimaluste 
pakkumine.  
 
Sotsiaalsed probleemid: Ebavõrdsuse suurenemine; kodutus; kultuuri kadumine; väikeste 
poodide, koolide kadumine.  
Lahendus: Valdade, omavalitsuste suurem toetus; sotsiaalmajade ehitamine; toetused, 
sotsiaalhoolekanne ; vanadekodude töökorralduse pirandamine.  
 
9.  Too näiteid kliima ja pinnamoe  mõjust rahvastiku paiknemisele. 
Kliima: Kõige soodsamad elamistingimused on lähistroopika ja parasvööde, ebasoodsad 
polaaralad, kõrbed, ekvatoriaalne kliima (liiga niiske). Hõredalt on asustatud külmad alad 
(nt: Gröönimaa,  Island , Antartika), kõrbed (nt: Mongoolia , Sise- Aasia riigid) ja 
vihmametsad (nt: Amazonase madalad riigid) 
 
Pinnamood: Üle 80% rahvastikust elab tasandikel või madalikel, põllumajanduseks on 
sobivad suurte jõgede orud, kõrgmäed on ebasobivad elukohad. Hõredalt on asustatud 
Kordiljeerid , Andid ja  Himaalaja . Tihedalt on asustatud Kagu- Aasia/ Euroopa/ Põhja-
Ameerika tasandikud ja jõeorud.  
 
10. Too näiteid piirkondadest, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud 
või kahanenud. Põhjenda! 
Aafrika lõunapoolsetes riikides tõuseb rahvaarv väga kiiresti (nt Uganda ).  
Põhjused: Abiellutakse noorelt, sünnitatakse keskmiselt 6-7 last, haridustase naistel 
madal, vähe kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, puudub pereplaneerimine  ja 
naiste seisund ühiskonnas.