Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajanduse ja kalanduse kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut?
  • Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust?
  • Miks arengumaad ei suuda ennast ise toiduainetega varustada?
  • Miks arengumaad ei saa kasutada ka Põhjariikide põllumajanduse ületootmise saadusi?
  • Milliseid negatiivseid tagajärgi võib põllumajandus keskkonnale tekitada?
  • Keskkonnale� Autor TÜ õppejõud Ülle Liiber 8 Milliseid maakera muldi loetakse kõige viljakamateks ja miks?
  • Millistes riikides levivad maakera kõige viljakamad mullad?
  • Millised maailmamere piirkonnad on kõige kalarikkamad 3 ja miks 2?
  • Miks väljapüütavad kala kogused on pidevalt vähenenud?
  • Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine?
  • Millised riigid seda rakendavad?
Kordamisküsimused
Põllumajandus, kalandus
  • Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut?
  • Looduslikud
  • Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C))
  • Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis )
  • Relieef/pinnamood ( tasane , mägine, nõlva kalle)
  • Majanduslikud
  • Kapital (hooned, masinad , seadmed , väetised, seemned, tõuloomad)
  • Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid)
  • Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport )
  • Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust?
  • Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus
  • Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%)
  • Põllumajanduse osa SKP-s
  • Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis
  • Põllumajanduse spetsaliseerumine
  • Millised harud on arenenud (Eestis teenib taimekasvatus loomakasvatuse hüve ( loomasööt ), kõige enam piimakarjakasv)
  • Põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikus )
  • Põllumajanduse jagunemine tootmise eesmärgist lähtuvalt.
  • Omatarbeks
  • Müügiks
  • Selgita mõisted: intensiivne põllumajandus, ekstensiivne põllumajandus, tootlikkus ehk saagikus, segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo , istandus, hiigelfarm ( loomavabrik ), mahepõllumajandus .
  • Intensiivne põllumajandustootlik
  • Hästi mehhaniseeritud ja automatiseeritud
  • Väetised, kemikaalid , kaasaegne tehnika
  • Kvaliteetsed sordid ja tõud (liik)
  • Loomade puhul kasutatakse ka veterinaateenuseid
  • Ekstensiivne põllumajandus – vähetootlik
  • Kasutatakse algelisi tootmisviise
  • Ei ole võimalik väetisi, kemikaale ega tehnikat kasutada
  • Tööd tehakse käsitsi või loomade jõul
  • Tootlikus ehk saagikus – näitab toodangu hulka 1 hektari (10 000 m²) kohta
  • Segatalu – ekstensiivne põllumajandus (vähetootlik)
  • Nii taime kui ka loomakasvatus (koos)
  • Suutis toota oma pere tarbeks
  • Spetsialiseeritud suurtalu – Intensiivne põllumajandus (tootlik)
  • Müügiks tootmine
  • Nt. köögiviljatalud, piimatalud
  • Ekstensiivne teraviljatalu – Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus
  • Randšo – ekstensiivne põllumajandus (vähetootlik)
  • Euroopa kolooniates
  • Loomad on lahtistel karjamaadel (lambad, lihaveised)
  • Istandus – ekstensiivne põllumajanus (vähetootlik)
  • Euroopa kolooniates
  • Taimede kasvatamine
  • Hiigelfarm (loomavabrik) – Intensiivne põllumajandus (tootlik)
  • Mahepõllumajandus – Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus
  • Tea olulisemate kultuurtaimede kasvupiirkondi ja maakera (agro)kliimavöötmeid.
  • Arktika ja antarktikavööde
  • Kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu
  • Lähisarktika ja lähisantarktikavööde
  • Lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk
  • Kiirekasvulised ja lühiajalis öökülma taluvad kultuurid (paremas mullastikus )
  • Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru
  • Parasvööde
  • Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega )
  • Kliima on niiske ja jahe
  • Lähistroopikavööde
  • Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv
  • Niisutamise abil on võimalik kasvatada põllukultuure läbi aasta
  • Troopikavööde
  • Temperatuur alati üle 0˚C, suured kõrbed
  • Kuum ja kuiv kõrbekliima
  • Niiske ja palav kliima
  • Lähisekvatoriaalvööde
  • Aastarigselt soe, sademed langevad ebaühtlaselt
  • Vegetatsiooniperiood aastaringi
  • Palav ja niiske suvi, palav ja kuiv talv
  • Ekvatoriaalvööde
  • Väga niiske ja kuum kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad
  • Miks arengumaad ei suuda ennast ise toiduainetega varustada? Miks arengumaad ei saa kasutada ka Põhjariikide põllumajanduse ületootmise saadusi?
    Arengumaades on algeline tootmine, kuid suur rahvaarv, millega kaasneb maanappus ja suur asustustihedus. Arengumaades on sageli väheviljakad mullad, kuivus . Põhjariikide põllumjanduse ületootmise saadusi ei saada kasutada, sest tootjad ei saa odavalt oma toodangut müüa (kallid tootmiskulud, ei suuda tootmiskulusid katta ) ning arengumaad ei saa kallist toodangut osta.
  • Milliseid negatiivseid tagajärgi võib põllumajandus keskkonnale tekitada?
    (põllumajandusliku maa suurenemine, metsade hävitamine, niisutuspõllundus, kuivendamine, üleväetamine, kemikaalide kasutamine, ülekarjatamine, võõrliikide sissetoomine, GMO-de sissetoomine). Intrnetimaterjal ( koolielu.ee → õppevara → geograafia → IV kooliaste(rippmenüüst) → esitlused: „Maailma põllumajandus“ ja „Põllumajanduse mõju keskkonnale“ . Autor TÜ õppejõud Ülle Liiber.
  • Milliseid maakera muldi loetakse kõige viljakamateks ja miks?
    Kõige viljakamad on parasvöötme rohtlate mustmullad
  • Huumuserikkad (sisaldus suur)
  • Tüse huumusekiht (70-80 cm)
  • Millistes riikides levivad maakera kõige viljakamad mullad?
    Ukraina , Põhja-Kasashtan, Hiina kirde piirkond, USA, Kanada , Argentiina
  • Võrdle rantšot ja loomavabrikut:
  • vajalik tööjõu hulk – R-väike ; LV-väike
  • kogutoodang – R-suur ; LV-suur
  • peamised loomad – R-lambad, lihaveised ; LV- piimakari , linnud (nt. kanad), sead
  • vajalik maa-ala suurus – R-suur ; LV-väike
  • tootlikkus – R-väike(pinnaühikult saak väike) ; LV-suur(pinnaühikult saak suur)
  • Millised maailmamere piirkonnad on kõige kalarikkamad (3) ja miks (2)?
  • Külmaveelised piirkonnad (lähispolaarsed ja parasväätmelised)
  • Külmas vees lahustub hapnik paremini ja seal on rohkem toitu
  • Külmade hoovuste piirkonnas
  • Rannikualad
  • Vesi on madalam
  • Lainetus segab vett (muudab vee hapnikurikkaks)
  • Jõed toovad maismaalt toitaineid
  • Miks väljapüütavad kala kogused on pidevalt vähenenud ? (3)
  • Pikaajaline ülepüük
  • Veede reostus
  • Rahvusvahelised püügipiirangud (a ja b tõttu)
  • Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad?
    Teistel riikidel lastakse oma vetes püüda kala, sellega tegelevad riigid, kellel
  • on suured kalavarud – Norra, Island , Kanada
  • puudub laevastik – Vaesed aafrika riigid, nt. Angoola ja Namiibia
  • Mõisted: territoriaalveed , majandusveed , avaookean.
  • Territoriaalveed – võõrastele sisenemine keelatud, 3-12 meremiili
  • Majandusveed – igasugune majandustegevus toimub ainult rannikuriigi loal, kuni 200 meremiili
  • Avaookean – rahvusvahelised reeglid
  • Põllumajanduse ja kalanduse kordamisküsimused #1 Põllumajanduse ja kalanduse kordamisküsimused #2 Põllumajanduse ja kalanduse kordamisküsimused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Konpekt geograafia eksamiks
    14
    doc

    Konpekt geograafia eksamiks

    1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8%

    Geograafia
    Põllumajandus ja toiduainetööstus
    5
    odt

    Põllumajandus ja toiduainetööstus

    Talu ­omanik võtab tootmisprotsessist osa. Segatalu ­suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks. N.riisitalu ­enda tarbeks, teepõõsas ­tee müügiks Industriaalne ­kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm ­spetsialise eritud Suurtalu. Segatalude edasist arengut iseloomustavad 3 nähtust: 1)agrotööstuskompleksi moodustamine 2) tootsmise spetsialiseerumine 3) talude liitumine ja suuratlude teke agrotööstus kompleks on majanduskompleks, mis ühendab põllumajanduse , toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus, pakenditööstus, teadusnõustamine Spetsialiseetud suurtalu ­talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides. NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal

    Geograafia
    Geograafia põllumajandus
    8
    docx

    Geograafia põllumajandus

    1. Maailma toiduprobleemid ­ toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava  maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside  säilitamine, madal haridustase ­ toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (Lõuna­Aasia, Aafrikas, Andid),  alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. ­ Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis.  Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub  prügimäele, saastab keskkonda. ­ võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine ­ bakterite, pärmseente  kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme  tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t

    Põllumajandus
    Põllumajanduse toidu teema kokkuvõte
    9
    pdf

    Põllumajanduse toidu teema kokkuvõte

    Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, uusistandus, loomavabrik ja teab nende levikut;

    Geograafia
    Loodusvarad ja nende kasutamine
    10
    docx

    Loodusvarad ja nende kasutamine

    Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused ehk subsiidum · Turustamise võimalused. Otse lõpptarbijale, nt viinamarjadest 15% läheb kohe söögiks. Kohvi ei saa kohe müüki paisata, see läheb toiduainetööstusele. Ka kergetööstusele ja energiaallikateks läheb taimi. Siseturule minnes läheb omatarbelise põllumajanduse alla. Eksporti kutsutakse kaubanduslikuks põllumajanduseks. · Äriteenuste kättesaadavus. Masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus, turundus, kindlustus. Millised on Ungari põllumajanduse looduslikud eeldused? Palju haritavat maad, üsna palju sademeid. Aastane keskmine temperatuur väga hea, 10-20 kraadi. Asub Euroopa Liidus nii et on hea eksportida. Soojas parasvöötmes. Vegetatsiooniperiood on 5 kuud. AGROKLIIMAVÖÖTMED

    Geograafia
    Põllumajandus ja toiduainetetööstus
    152
    ppt

    Põllumajandus ja toiduainetetööstus

    TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNU-KASVATUSEGA. PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline EKSTENSIIVNE INTENSIIVNE põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides XXI saj. algul (%) Põllumajanduse toodang VAHETU TOORAINE TARBIMINE TÖÖTLEMINE toiduaine-, tekstiili-, naha-, jalatsi-, farmaatsia jm tööstus TOIT alatoidetud 50% maakera inimestest krooniline alatoitlus 40% inimestel Aafrikas -Sahara kõrbest lõuna pool. 40 mln inimest/a sureb nälga Põhja riigid (1/5 maakera inimestest) tarbivad poole maailma toidust. TOIT Toiduained jaotuvad ebavõrdselt Ebatervislik toit

    Põllumajandus
    Geograafia-põllumajandus-vesi ja sellega seotud probleemid-metsandus-energiamajandus
    7
    docx

    Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

    I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks  Põllumajanduslik maa jaguneb:  Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika  Põllumaa (viljapõld)  Impordil tav. maksud, maavarade  Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast)  Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed  Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade

    Geograafia
    LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE
    14
    docx

    LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE

    džuut Indas Bangladeshis poekotte, kartulikotte jne õlikultuurid riik näide päevalill Ukraina päevalilleõli maapähkel Hiina õli, halvaa sojauba USA sojapiim õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a. Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi. Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b. Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned

    Geoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun