Referaat Koerast (0)

1 Hindamata

Kadrina Keskkool
Eesti keel ja kirjandus
Koer
Referaat
Kalamees Ants 8. b
Juhendaja : õp .....
Kadrina 2012

1.Koer 4
1.1Välimus 4
1.2Toitumine 4
1.3Tõud 4
1.3.1Saksa-lambakoer 4
1.3.2Chow chow 4
1.3.3Berni karjakoer 4
1.3.4Bernhardiin 4
1.3.5Alaska malamuut 4
1.3.6Śoti terjer 4
2.Haigused 4
3. Koerte Sigimiskäitumine 5
4. Koerte kuulmine , nägemine ja haistmine 5
4.1Kuulmine 5
4.2Nägemine 5
4.3Haistmine 6
5.Kasutatud kirjandus 6

Koer

Välimus

Koertel on 2 kasukat , mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer ). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged . Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. ( Clutton - Brock Koer)

Toitumine

Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. ( http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.ht m)

Tõud

Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007.

Saksa-lambakoer

Chow chow

Berni karjakoer

Bernhardiin

Alaska malamuut

Śoti terjer

( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer )

Haigused

Koera levinumad haigused on hepatiit , katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud , parvoviroos.
2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti vahetusel, aga ainult siis kui koer on ise viirusekandja või on ise haige. Sellest haigusest saab aru kui koer keeldub söömisest, oksendab, pidevalt on kõht lahti- see on mürgitus . Silmad võivad olla natukene teistsugused , kui tavaliselt.
2.2 Katk- Samuti tekitajaks on viirus ning tekib teiste haigete koerte kontakti teel. Katkust saab aru kui suureneb koera kehatemperatuur , silma seest läheb punaseks, ila jookseb tihti. See haigus kahjustab kõki tähtsaid organeid nii südant, kopse kui ka neerusid.
2.3 Kennelköha- Tekitajaks on bakterid , mis takistavad koera hingamisteid. Levib ainult piisknakkusega, kui koerad üksteisele näkku köhivad. Eriti hull on väikestele kutsikatele see haigus, sest see võib kutsika tappa, kuid juba suurema täiskasvanu koera ei mõjuta eriti see.
2.4 Leptospiroos- Tekitavad bakterid, põhiliselt levib näriliste hulgas, levib uriiniga ja väljaheidete kaudu. Sellest haigusest saab aru kui koer on hästi uimane ja kehatemperatuur on kõrge.
2.5 Marutaud- On kõige hullem viirus üldse, sest kui koer haigestub marutaudi siis on tal kindel surm. Marutaudi saab hammustuste kaudu. Koera peab kindlasti iga 2 aasta tagant vaktsineerima. Marutaudine loom on uimane ning pelgab inimesi. Loom võib muutuda agressiivseks ja aktiivseks. Vesi muutub neile kartlikuks ja ka valgus. Nad hakkavad sööma või neelama kõiki asju, mis neile ette jääb.
2.6 Parvoviroos- Haigus tekib kellegi haige loomaga suhtlemisel. Kutsikatel on see haigus veel eriti hull, sest see haigus võib lõppeda surmaga. Selle haiguse me saame järeldada verise kõhulahtistusega ja oksendamisega. Neil kaob ära söögiisu ja väljaheitel on iseloomulik lõhn, mille järgi saab tunda, kas on parvoviroosis või ei ole.
( http://www.loomaarst.ee/index.php/lemmiklooma-tervishoiu-juhised/lemmikloomade-haigused )

Koerte Sigimiskäitumine

Koertel toimub suguline sigimine , kus peavad isasugurakk ja emasugurakk ühinema. Tiine koera käitumist saab näha, siis kui koer muutub rahulikuks, hakkab tegema järske liigutusi ning sageli lamab. Kindlasti nad ka oigavad ja neil võib pea ringi käia. Kui koer on oma kutsika kätte saanud, siis kutsikas saab piima umbes 40-45 päeva. Kutsikad tahavad hästi palju mängida seega inimesed kes võtavad kutsika peaksid ostma mänguasju, siis koer saab mängida. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koerte_sigimine_marta.ht m)

Koerte kuulmine, nägemine ja haistmine

Kuulmine

Kuulmine koertel on nii suurepärane , et nad kuulevad isegi selliseid helisid mida inimesed ei kuulegi. Mõnel koeral on kuulmine parem kui teisel koeral kuna see oleneb nende tõust.

Nägemine

Koerte silmad on hästi kohanenud ning nende silmad on just head kiirete saakide jahtimisel. Paljud koerad näevad must-valgelt kui ka paljud näevad punast, rohelist ja isegi kollast.

Haistmine

Lõhnade abil märgistavad territooriume, tuvastavad teisi loomi ja suhtlemiseks teiste koertega. Koertel on haistmismeel paremini välja arenenud kui inimesel.
( http://www.purina.nestle.ee/Home/All+About+Dogs/Dog+Care+Questions/Article+Archive+Dog/Anatomy+Of+A+Dog.ht m)

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Koer
Raamat Clutton-Brock Koer
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.ht m
http://www.purina.nestle.ee/Home/All+About+Dogs/Dog+Care+Questions/Article+Archive+Dog/Anatomy+Of+A+Dog.ht m

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

asd12345 Õppematerjali autor

kuulmine haistmine marutaud koer koerad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat Koer

KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11

Informaatika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk