Hobuseraamat (0)

Kasutatud materjalid:
Laste oma hobuseraamat;
Ponisõbra käsiraamat
http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune
www.miksike.ee
Pildid erinevatelt interneti-lehtedelt
HOBUNE
2011
SISSEJUHATUS
Hobused on kaunid loomad, kiired, tugevad ja nõtked, aga samas ka pehme karvaga ja mõnusa siidja koonuga.
Paljud inimesed peavad hobust kõige ilusamaks loomaks . Hea, et hobune seda ise ei tea. Äkki läheb edevaks nagu mõni ilus inimene. Loomad on kõik omamoodi ilusad.
Hobune kuulab hästi inimese sõna ja seepärast peetakse teda ka targaks loomaks. Tegelikult on kõik loomad omamoodi targad. Rumalaid loomi pole üldse olemas.
AJALUGU
Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud. Nad elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. Hobusekarja juhiks oli üks vanematest märadest. Täkk hoidis karja koos ja kaitses seda ohtude eest.
Tänapäeval peetakse hobuseid ja ponisid lemmikloomadena või kasutatakse spordis , kuid sadade aastate vältel oli neid vaja abiks rasketel töödel taludes , kaevandustes, raskete tõldade ees, sõjas, transportisid kaupu ja vedasid posti.
ÜLDISELT HOBUSEST
Hobune võib elada kuni 30-aastaseks. Kui hobune sünnib, nimetatakse teda varsaks. Ta tõuseb kohe püsti ja hakkab emapiima imema. 1-3 aasta vanust noorhobust nimetatakse säluks. Emane hobune on mära ja isane on täkk.
Maailma kiireim hobusetõug on täisvereline ratsahobune ja tema võib joosta isegi kiirusega õle 70 kilomeetrit tunnis. Hobune jookseb kiiremini kui inimene. Ja ujub ka hästi.
PÄRITOLU JA TÕUD
Riik: Loomad
Klass: Imetajad
Selts: Kabjalised
Sugukond : Hobuslased
Perekond: Hobune
Liik: Hobune
Hobuslaste sugukonda kuuluvad ka sebrad ja ulukeeslid.
Inimesed rühmitavad hobuseid nende välimuse ja põlvnemise järgi. Neid rühmi nimetatakse tõugudeks. Maailmas on üle 200 hobuse- ja ponitõu.
Hobused ja ponid kuuluvad samasse liiki. Vahe on turjakõrguses: poni on raudadeta kuni 148 cm kõrge; hobuse turjakõrgus peab olema üle 148 cm.
Maailma kõige suurem hobune on 202 cm kõrgune,
väikseima hobuse turjakõrgus on vaid umbes 70 cm.
KEHAEHITUS
Hobusel on isevärki jalad. Jala otsas on ainult üks varvas ja selle peal on kabi. Kabjad on nagu inimesel küüned. Kapjadele pannakse rauad alla, et nad liiga ruttu ära ei kuluks.
Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes.
SÖÖK
Hobused on taimtoidulised loomad, kes söövad päeva jooksul sageli ja vähe korraga, sest neil on väike magu .
Sööt jagatakse kolme rühma:

• koresööt: rohi, hein, kuivsilo, põhk;
  
• jõusööt: kaer , oder , suhkrupeedikuubikud;
  
• mahlakad söödad on maiuspalad nagu õunad ja porgandid
  

Ka soola tuleb talle anda. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.