Rakvere Reaalgümnaasium
Marit Mesi
5.klass
ALPAKAD
Referaat
Rakvere, 2019
Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes
meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi,
mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid
kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu).
Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad
kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias,
Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud
talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade
vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad
kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest.
Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades
võitlushambad. Täiskasvanu ikka jõuab emane alpaka 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3
aastaselt. Emased alpakad on tiined umbes 11,5 kuud ja juhul kui näiteks ilm ei ole sobiv,
omavad nad võimet poegimist edasi lükata. Reeglina sünnib üks järeltulija korraga ja teda
nimetatakse kria´ks. Alpakad elavad umbes 20 aastat vanaks.
Loomu poolest on alpakad õrnad, intelligentsed, tähelepanelikud ja uudishimulikud. Nad
on sotsiaalsed karjaloomad ning vajavad enda liigikaaslaste lähedust. Alpakad on puhtad
loomad, kes kasutavad ühistualette. Oma karja hoiatavad nad sissehingamisel tekkiva valju
ja terava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata, andes esijalgadega hoope ja
sülitades. Alpakad on õppimisvõimelised loomad, neid on võimalik õpetada kõndima
päitsetega paela otsas. Maailmas tehakse alpakadega ka agility´t, spordiala, milles loomad
läbivad omaniku juhtimisel takistusrada. Alpakasid kasutatakse ka teraapialoomadena.
Inimesed ajavad tihti alpakad ja laamad segamini. Nende suurim erinevus välimuses on
nende suuruse vahe (vt lisa 3.). Laamad on palju suuremad ja raskemad kui alpakad. Nende
keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on
laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel
on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel.
Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid
kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast.
Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea
veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda
paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu
2
lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju
alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne.
Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga.
Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel. Iga pügamine annab umbes 2,2 kuni 4,5
kg villa. Villa kvaliteeti hinnatakse mikronites (mc-micron), kuid arvesse võetakse ka muid
omandusi, näiteks villa ühtlust. Need määravad ka villa hinna.
Alpakasid on kahte tõugu: Suri ja Huacaya. Huacaya (vt lisa 4.) vill on kohev ning
öeldakse, et loomad meenutavad kaisukarusid. Nende vill on tugev ja säbar ning sarnaneb
kõige rohkem lambavillaga. Suri vill kasvab aga „patsidena“ allapoole. Pika, krussis ja
läikiva karvkattega Suri liiki alpaka vill sobib iseäranis hästi luksusliku mantliriide
tootmiseks. Kiud on läikiv, tavaliselt valge ja üsna sirge, mitte eriti elastne ja tundub
siidisena.Peale erinevate tõugude on alpakadel ka erivärvi vill, neid on 22 eri värvis. Värve
esineb mustast helebeežini välja. Peruus on määratletud üle 52 värvitooni alpakavilla.
Tavaliselt kasutatakse looduslikku tooni villa.
Tänapäeval on alpakakasvatused lisaks Lõuna-Ameerikale ka Uus-Meremaal, Austraalias
ja USAs. Eestile lähimad kasvatused asuvad Soomes, Lätis ning Leedus, kus neid peetakse
lemmik- ja villaloomadena. Tuntumad Eesti alpakafarmid asuvad Pärnumaal (Alpakafarm
OÜ) ja Järvamaal (Wile farm). Alpakasid peetakse peamiselt villaloomadena ja loomapargi
atraktsioonidena
.
3
KOKKUVÕTE
Alpakad elavad peamiselt Lõuna-Ameerikas Peruus (ca 90%). Nad elavad tavaliselt 3000-
5000 meetri kõrgusel, kuid nad on võimelised ka elama madalamatel karjamaadel. Alpakad
kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Tänapäeval kasvatatakse neid villa ja liha pärast.
Eestis elavad alpakad vähestes farmides. Neid peetakse villa-ja lemmikloomadena.
4
KASUTATUD KIRJANDUS
1. About Alpakas. (s.a). [16. mai 2019]
http://www.alpacainfo.com/academy/about-alpacas
2. Kivisaar, K. (2012). Are valla talus kasvavad alpakad, loomad, kes surevad üksi olles
kurvastusse. Maaleht. [18. mai 2019]
https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/are-valla-talus-kasvavad-alpakad-loomad-
kes-surevad-uksi-olles-kurvastusse?id=65169462
3. Alpaka. (s.a). [17. mai 2019]
https://et.wikipedia.org/wiki/Alpaka
4. Alpakadest. (s.a). [16. mai 2019]
https://wile.ee/alpakadest/
5. Bradford, A. (2017). Facts about Alpakas. [16. mai 2019]
https://www.livescience.com/52668-alpacas.html
6. Lisa 1. Alpakad. (s.a). [15. mai 2019]
https://alpakafarm.ee/wp-content/uploads/2015/05/Alpakad.jpg
7. Lisa 2. (2013). Vicunja. [19. mai 2019]
https://www.zoochat.com/community/media/vicunja.224496/
8. Lisa 3. Alpakad ja laamad. (s.a). [16. mai 2019]
https://www.openherd.com/userPhotos/Large/
2014_635283142336119041.jpg
9. Lisa 4. Alpaka tõud: suri ja Huacaya. (s.a) [16. mai 2019]
http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/
huacaya_ja_suri_alpaka.jpg
10. Sander-Sõrmus, M. (2016). Alpakakasvatus kui missioon. [17. mai 2019]
https://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/02/22/alpakakasvatus-kui-missioon
5
LISAD
Lisa 1. Alpakad
6
Lisa 2. Vicunja
7
Lisa 3. Alpakad ja laamad
8
Lisa 4. Alpaka tõud: Suri ja Huacaya
9
Document Outline
- KOKKUVÕTE
- KASUTATUD KIRJANDUS
- LISAD
Kõik kommentaarid