Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alpaka referaat (0)

1 Hindamata
Punktid




Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019


Alpaka   (ld.k.  Vicugna   pacos)   on Lõuna-Ameerika  Andidest   pärit kaamellane,   kes meenutab   välimuselt   väikest laamat   (vt   lisa   1.).  Alpaka   kuulub   sõraliste   seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu).  Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati   ligikaudu   6000   aastat   tagasi.  Loomad   elutsevad   peamiselt  Peruus,   Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis  mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel   puuduvad   ülemised   lõikehambad   ja   isastel   kasvavad   täiskasvanuks   saades võitlushambad. Täiskasvanu ikka jõuab emane alpaka 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3 aastaselt. Emased alpakad on tiined umbes 11,5 kuud ja juhul kui näiteks ilm ei ole sobiv, omavad nad võimet poegimist edasi lükata. Reeglina sünnib üks järeltulija korraga ja teda nimetatakse kria´ks. Alpakad elavad umbes 20 aastat vanaks.  Loomu poolest on alpakad õrnad, intelligentsed, tähelepanelikud ja uudishimulikud. Nad on sotsiaalsed karjaloomad ning vajavad enda liigikaaslaste lähedust.  Alpakad on puhtad loomad, kes kasutavad ühistualette. Oma karja hoiatavad nad sissehingamisel tekkiva valju ja terava häälega. Väiksemaid röövloomi võivad nad rünnata, andes esijalgadega hoope ja sülitades.  Alpakad   on   õppimisvõimelised   loomad,   neid   on   võimalik   õpetada   kõndima päitsetega paela otsas. Maailmas tehakse alpakadega ka agility´t, spordiala, milles loomad läbivad omaniku juhtimisel takistusrada. Alpakasid kasutatakse ka teraapialoomadena. Inimesed ajavad tihti alpakad ja laamad segamini. Nende suurim erinevus välimuses on nende suuruse vahe (vt lisa 3.). Laamad on palju suuremad ja raskemad kui alpakad. Nende keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad.  Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid   kasutatakse   kõige   tihedamalt   raskete   koormate   kandmiseks,   kuid   alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega   ja   ülipehme.   Soojapidavus,   mida   peetakse   lambavillast   seitse   korda paremaks,   tekib   tänu   kius   peituvale   liikumatule   õhule.   Alpakavill   ei   ole   kare   nagu 2


lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill   vett.   Alpakavill   pole   nii   säbar   kui   lambavill,   seega   on   vähem   elastne. Alpakavilla   kraasimine,   ketramine   ja   kudumine   on   väga   sarnane   lambavilla   omaga. Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel. Iga pügamine annab umbes 2,2 kuni 4,5 kg villa. Villa kvaliteeti hinnatakse mikronites (mc-micron), kuid arvesse võetakse ka muid omandusi, näiteks villa ühtlust. Need määravad ka villa hinna. Alpakasid   on   kahte   tõugu:   Suri   ja   Huacaya.   Huacaya   (vt   lisa   4.)   vill   on   kohev   ning öeldakse, et loomad meenutavad kaisukarusid.  Nende vill on tugev ja säbar ning sarnaneb kõige rohkem lambavillaga.  Suri vill kasvab aga „patsidena“ allapoole. Pika, krussis ja läikiva   karvkattega   Suri   liiki   alpaka   vill   sobib   iseäranis   hästi   luksusliku   mantliriide tootmiseks. Kiud on läikiv,  tavaliselt  valge ja üsna sirge, mitte  eriti  elastne  ja tundub siidisena.Peale erinevate tõugude on alpakadel ka erivärvi vill, neid on 22 eri värvis. Värve esineb   mustast   helebeežini   välja.  Peruus   on   määratletud   üle   52   värvitooni   alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse looduslikku tooni villa. Tänapäeval on alpakakasvatused lisaks Lõuna-Ameerikale ka Uus-Meremaal, Austraalias ja USAs. Eestile lähimad kasvatused asuvad Soomes, Lätis ning Leedus, kus neid peetakse lemmik- ja villaloomadena.  Tuntumad Eesti alpakafarmid asuvad Pärnumaal (Alpakafarm OÜ) ja Järvamaal (Wile farm). Alpakasid peetakse peamiselt villaloomadena ja loomapargi atraktsioonidena . 3


KOKKUVÕTE Alpakad elavad peamiselt Lõuna-Ameerikas Peruus (ca 90%). Nad elavad tavaliselt 3000- 5000 meetri kõrgusel, kuid nad on võimelised ka elama madalamatel karjamaadel. Alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Tänapäeval kasvatatakse neid villa ja liha pärast. Eestis elavad alpakad vähestes farmides. Neid peetakse villa-ja lemmikloomadena. 4


KASUTATUD KIRJANDUS 1. About Alpakas. (s.a). [16. mai 2019] http://www.alpacainfo.com/academy/about-alpacas 2. Kivisaar, K. (2012). Are valla talus kasvavad alpakad, loomad, kes surevad üksi olles kurvastusse. Maaleht. [18. mai 2019] https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/are-valla-talus-kasvavad-alpakad-loomad- kes-surevad-uksi-olles-kurvastusse?id=65169462 3. Alpaka. (s.a). [17. mai 2019] https://et.wikipedia.org/wiki/Alpaka 4. Alpakadest. (s.a). [16. mai 2019] https://wile.ee/alpakadest/ 5. Bradford, A. (2017). Facts about Alpakas. [16. mai 2019] https://www.livescience.com/52668-alpacas.html 6. Lisa 1. Alpakad. (s.a). [15. mai 2019] https://alpakafarm.ee/wp-content/uploads/2015/05/Alpakad.jpg 7. Lisa 2. (2013). Vicunja. [19. mai 2019] https://www.zoochat.com/community/media/vicunja.224496/ 8. Lisa 3. Alpakad ja laamad. (s.a). [16. mai 2019] https://www.openherd.com/userPhotos/Large/ 2014_635283142336119041.jpg 9. Lisa 4. Alpaka tõud: suri ja Huacaya. (s.a) [16. mai 2019] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/ huacaya_ja_suri_alpaka.jpg 10. Sander-Sõrmus, M. (2016). Alpakakasvatus kui missioon. [17. mai 2019] https://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/02/22/alpakakasvatus-kui-missioon 5


LISAD Lisa 1. Alpakad 6


Lisa 2. Vicunja 7


Lisa 3. Alpakad ja laamad 8


Lisa 4. Alpaka tõud: Suri ja Huacaya 9

Document Outline

  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • LISAD

Vasakule Paremale
Alpaka referaat #1 Alpaka referaat #2 Alpaka referaat #3 Alpaka referaat #4 Alpaka referaat #5 Alpaka referaat #6 Alpaka referaat #7 Alpaka referaat #8 Alpaka referaat #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 414202 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Alpakad referaat
30
docx

Alpakad referaat

.........................................................................................................14 7KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................15 1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on „Alpakavill“, ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud

Materjaliõpetus
Alpakad
13
docx

Alpakad

1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt

Materjaliõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun