Vastus leiad õppematerjalist: Solkmed

Solkmed (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas ära hoida?
Milline on solkmete mõju?
KUIDAS ÄRA HOIDA?
MILLINE ON SOLKMETE MÕJU?

PÕHIKOOL
SOLKMED
Referaat
Juhendaja :
2011
Sisukord

Solkmed

Tekkepõhjused

Sümptomid

Inimene

Kuidas ära hoida?

Milline on solkmete mõju?

Ravist ja ravimitest
SOLKMED
Solkmed on Eestis ühed enamlevinud ussid . Kutsikasolge (Toxascaris leonina) ja koerasolge (Toxocara canis) koertel ning kassisolge kassidel. Solkmed on teatava piirini liigispetsiifilised, kuid vahel võivad parasiteerida ka teist liiki loomadel, seal hulgas inimestel.
Solkmed on kuni paarikümne sentimeetri pikkused peensooles elunevad ümarussid. Munadega nakatutakse suu kaudu. Munast kuni täiskasvanuks saamiseni rändavad mõned liigid läbi maksa ja kopsu ning kahjustavad neid.
TEKKEPÕHJUSED
Täiskasvanud solge elab soolestikus ja muneb seal hulgaliselt mune. Munad satuvad roojaga väliskeskkonda, kus sobiva temperatuuri juures areneb paari nädala jooksul vastne . Kui vastne satub uuesti koera organismi, teeb solge seal läbi arengu. Üks solkmeliik areneb ja muundub soole seinas, teine rändab vereringe kaudu kopsukoesse, sealt köhitakse välja ja neelatakse uuesti alla. Ja seal soolestikus asub täiskasvanud solge jälle munele.
Solkmemunad on väliskeskkonnas üpris kaua vastupidavad, seega ei kao parasiidi reservuaar. Lisaks lihtsale munemisele-rändele-muundele on solkmetel üks salakaval viis oma sugu säilitada. Nimelt jäävad osad vastsed koera (või ka kassi) organismi soikeseisundisse ja sobival hetkel (näiteks tiinuse või imetamise ajal) aktiviseeruvad. Lisaks on vahel mängus ka pisinärilistest vaheperemehed .
SÜMPTOMID
Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad.
Lisaks võib esineda kõhuvalu ja isegi soolesulgust. Mõnikord tekib nahale punetav lööve.
Tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
Sellisel juhul võib tekkida palavik ning köha- või hingeldushood, mida vallandab sügav hingamine . Vahel võib röga sisaldada verd.
INIMENE
Solkmed ei suuda inimese organismis paljuneda. Küll võib inimese organismi sattunud solkme muna seal kooruda, vastne aga asuda rändlema – sellise seisundi nimeks on visceral larva migrans. See VLM võib tekitada päris tõsiseid terviseprobleeme, näiteks on tuntud silma VLM või naha VLM.
Eriti ohtlik on VLM nõrgenenud immuunsusega inimestel, aga ka lastel. Täiskasvanuil on immuunsüsteem enamasti nii tugev, et saab sellest parasiidivastsest jagu ja viimane hävib erilist kahju tegemata. Lastel ja puuduliku vastupanuvõimega täiskasvanuil võib solkmevastne tungida soolestikust mujale organismi ja seal, kus ta pidama jääb, tekib organismi vastureaktsiooni tõttu kapsel .
Silma võrkkest on mingil põhjusel ( vist väga peente verekapillaaride ja hea verevarustuse tõttu) üks sage koht, kus selline sõlmeke tekib. Nähtudest ei oska ma loomaarstina eriti palju rääkida, tõenäoline on kindlasti valu, aga ka nägemishäired ja arvatavasti ka muud nähud. Võimalik on taolise sõlmekese tekkimine nahas. Kuna solkmevastne püüab teha läbi oma loomulikku rännet läbi kopsude, võivad selle haigusega seostuda ka köha, palavik jms
KUIDAS ÄRA HOIDA?
Kogu seda jama saab ära hoida väga lihtsalt: peske sageli käsi, lastele tuleb samuti käte pesemise harjumus külge harjutada . Koertele regulaarselt ussirohtu – sellega väheneb potentsiaalselt nakkusohtlike ussimunade arv.
MILLINE ON SOLKMETE MÕJU?
Solkmed mõjutavad kindlasti seedetrakti : soolestikus parasiteerides ja oma rännet läbi tehes võiva solkmed ulatuslikult kahjustada sooleseina. Selline kahjustus väljendub soolepõletikuna, aga ka toitainete puuduliku imendumise ja võimalik on eluaegne soolefunktsiooni häire. Oma rändel kahjustavad solkmed kindlasti ka maksa ja kopse, põhjustades seal põletikukoldeid ja funktsiooni häireid. Suur mõju on sooleparasiitidel immuunsüsteemile, sest parasiitide toimele peab immuunsüsteem kogu aeg reageerima . Kui näiteks vaktsineerimiseas kutsikal on hulgaliselt parasiite, siis on soovitud immuunvastuse tekkimine kindlasti häiritud. Solkmetest nõrgestatud organism on vastuvõtlikum kõikvõimalikele nakkushaigustele, näiteks parvoviroosile. Ulatusliku invasiooni puhul on võimalik mehhaaniline sooleummistus - solkmed sulgevad tropina soole.
RAVIST JA RAVIMITEST
Üldiselt kasutatakse solkmete profülaktikaks ja raviks suukaudseid ravimeid ni tableti kui pasta kujul. Tabletid on suuremalt jaolt komplekspreparaadid, kus on kaks või enam toimeainet, eesmärgiga toimida nii solkmetesse, muudesse ümarussidesse kui paelussidesse. Kutsikatele sobivad hästi ka pastad, mis võivad olla nii ainult solkmetesse (ja muudesse ümarussidesse) mõjuvad kui laia toimega komplekspreperaadid. Nii pastad kui tabletid on lühiajalise toimega: ravim soolestikust eriliselt ei imendu ja mõjub nii kaua kuni roojaga väljutatakse.
Lisaks on olemas Stronghold: see on süsteemne ravim, mis imendub vereringesse ja toimib nii välis- kui siseparasiitidele. Stronghold tapab solkmed, aitab hävitada kuulmelesti, tapab sügelislestad ja kirbud.
Strongholdil on kaks suurt eelist: seda saab manustada mugavalt turjale tilgutades ja toime kestab tervelt kuu aega.
Üks miinus on ka: ei mõju paelussidele.
Kuna Eestis on registreeritud ja saadaval arvukalt usside hävitamiseks mõeldud ravimeid, ei ole registreerimata ravimite nn. off-label kasutamine kuigi mõistlik tegevus. Ühest sellisest on siin eespool korduvalt juttu olnud.
Ivermektiin (Ivomeci toimeaine ) ei ole Eestis registreeritud koertel-kassidel kasutamiseks. Tõenäoliselt ei ole ta seda ka kusagil mujal maailmas (vähemalt läänemaailmas kindlasti mitte). Tänapäeval on olemas sobivad registreeritud ravimid peaaegu kõigi parasiithaiguste raviks ja ivermektiini kasutamine pole enamasti õigustatud. Üksikuid erandeid muidugi on, kuid tavalised ussid-kirbud seda kindlasti ei vaja.
Ivermektiin on eriti toksiline teatud koeratõugudele: collied (kõik tõud), sheltied, nende ristandid. Mitte küll kõigil, kuid mõnedel seda tõugu koertel võib ivermektiin tungida läbi aju kaitsva hematoentsefaalbarjääri ja tekitada tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Haigus võib kergesti lõppeda surmaga ka juhtudel kui koer saab adekvaatset ravi. Ivermektiin pole ohutu ka muudele koeratõugudele, samuti kassidele. Teatud juhtudel (näiteks nahaparasiit demodexi korral) antakse ivermektiini suu kaudu (muidu on see süstitav ravim) ja seda ainult siis kui muid alternatiive pole, need on ülikallid vüi ebaefektiivsed.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Referaat

solkmed ravi tekkimine ravimid inimene mõju sümptomid ennetamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi