Küsimusi
järelemõtlemiseks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
amity01
Õppematerjali autor
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde............................................................................................
Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks
otsuste/hinnangute loogiline järeldus. 39.Mis on vahe valetamisel, tõevarjamisel ja eksimisel? Valetamisel muudetakse fakte, tõevarjamisel varjatakse fakte ja eksimisel ei teata tõeseid fakte. 40.Mida väidab kõlbluse kuldreegel? Kõlbluse kuldreegel-ja nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 41.Mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? Verifitseerimine tõendamine Falsifitseerimine- valeks osutumine 42.Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Pragmatismi tõeteooria-tõesed on sellised uskumused mis töötavad millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsut
Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole
(Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 2. Jane Austeni probleem Võtame kaks uskumust/väidet: "Jane Austen poodi mõrvari poolt" "Jane Austen suri oma voodis" Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et (1) on tõene. Aga koherentsusteooria pooldaja ei saa ütleda, et (1) on väär ja (2) on tõene. 9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms
Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetuse haigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk
Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik. Absoluutset tõde ei ole inimkond veel saavutanud ning seepärast peamegi valmis olema seda, mida täna tõeks peame, homme eksituseks nimetama. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Tõeteooria kus fraas ''on tõene'' on liiane ja põhimõtteliselt kõrvaldatav. Erineb teistest, sest tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, mida eelmised teooriad väidavad. 14. Mida tähendab et „on tõene“ on performatiivne (tegevuslik) väljend? St, et sellega ei kirjeldata vaid sooritatakse teatud tegu (tõestamine). 15. Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne (väljenduslik) otstarve? seisneb: on see tõsi ,et..............; on see ikka tõene, et ..........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid