Mis on tõde? (0)

Mis on tõde?
Tõeks peetakse enamasti midagi, mida arvatakse teadvat õigesti. Tõe vastandiks on vale, ekslik ja väär. Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’?
Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl Hempeli sõnul igast üldväitest järeldub hulk järeldusi, mistõttu võib too näide leida kas rohkem või vähem kinnitust. Samuti ei saa kindlaks teha, kas kõik mehed olid tugevad minevikus või on tulevikus, sest minevikku enam ei ole ja Aristotelese sõnul väited tuleviku kohta pole tõesed ega väärad. Seega ei saa tuleviku kohta midagi väita ega ennustada, sest ei teata 100%-selt, kas nii juhtub nagu prognoositud.
Teiseks tõeteooriaks on pragmatism. Selle teooria põhjal on uskumus tõest õige siis, kui tulemused on head või viivad heade tulemusteni. Kõige levinum näide uskumusest on usk Jumalasse. Me ei saa seda küll kindlaks teha, kuid kui see usk meid rahuldab, siis see usk on tõene. Samas, kui me usume midagi, mis on mõne inimese jaoks tõene ja teise jaoks väär, siis millisel inimesel on õigus? Kas kristlasel või ateistil? Ka selles ei saa ilmselt kunagi selgusele jõuda, sest Jumala olemasolu ei saa kontrollida. On küll olemas teatud ajaloolised faktid kristluse tekke kohta, aga kas nendeski saab kindel olla?
Kolmas teooria tõest on koherentsiteooria . Inimesed arvavad , et kui miski on tõestatud faktiks, siis see asi on tõene. Kuid koherentsiteooria alusel võivad ka need faktiväited sattuda kahtluse alla. Tõeseid fakte ja teooriaid võib olla mitmeid, kuid teadlased pooldavad ainult ühte neist. Seega ei saa kindel olla igas faktis. Xenophanes aga arvas , et me ei saa olla teooriate tõesus kindel enne, kui me nendeni jõudnud oleme. Nagu pragmatismi teooria näites toodud, ei saa me Jumala olemasolus enne kindel, kui me selle teooria tõesuseni jõudnud oleme.
Arvan, et igas eelnevalt toodud tõeteooria on mingil määral õige ja üksteisega tihedalt seotud. Näiteks esimese teooria järgi ei saa keegi võta midagi üldiselt, sest siis tuleks kõik üle kontrollida. Koherentsiteooria alusel aga ei saa olla kindel igas faktis, nagu ka korrespondentsiteoorias ei saa midagi üldistada. Pragmatismi kohaselt on usk tõene ja kui midagi ise sisemiselt usud, siis ongi see sinu jaoks tõene. Seetõttu ma arvan, et tõde peitub usus. Minu jaoks on tõde see, mida iga inimene usub või tahab uskuda .