50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
balmik
Õppematerjali autor
...................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...................................................................................................................... 9 Absoluutne ja suhteline tõde................................................................................................... 9 Tõe konkreetsus.................................................................................................................... 10 Tõe kriteerium...............................................................................................
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus.
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on
kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede ürginimeste jagelemine küsimuse pärast, kas tainast, millesse on segatud pärmi, kergitavad elfid või pöialpoisid. Viimasega ei nõustuks ehk ürginimesed ise, sest võib ju olla, et on suur vahe, kuidas meeldida elfidele või pöialpoistele, et nad tainast ikka korralikult kergitaksid. Tänapäeva inimese jaoks on see aga tõesti mõttetu vaidlus. Pragmatismi tõeteooria Mis eristab tõde eksimusest, tõeseid uskumusi vääradest? Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis n-ö töötavad, ennast ära tasuvad. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. Teooriad on tööriistad ning neid saab hinnata efektiivsuse järgi probleemide lahendamisel. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda sõna-sõnalt võtta
Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? * Epistemoloogia (kr ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest teadmine? ja Mida me teame
Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega?
printsiipide uurimisega, siis pragmatismi pärusmaa on viimased asjad: otstarve, eesmärk, mõte ja õnn. 2 PRAGMATISMI TÕETEOORIA Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad ", et neist lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Võib ka öelda, et tõesed uskumused on kasulikud, sest viivad püstitatud eesmärgile. Inimesed ei saavuta pragmatistide arvates võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast tuleb leppida nende tõdedega, mis "töötavad". William James'i arvates peame olema valmis nimetama seda, mida täna tõeseks peame, homme eksimuseks. Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda mitte sõnasõnaliselt võtta. Tuleb lihtsalt leida teooria, millega saaksime töötada. Näiteks on
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid