Kas kõik tõed on suhtelised (0)

Kas kõik tõed on suhtelised ?
Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet „tõde“, kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed?
Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele „tõde“ väga selgesti mõistetava tingimuse: „ Väide p on tõene siis ja ainult, kui p“. Näiteks – Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini-must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must-valge, siis satub ta segadusse , ning see tõde jääb temale suhteliseks. ’’
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused need, mis töötavad. Näiteks, kui minu arust on korvpalli mängimine parim vabaaja sisustamise meetod, leidub ka inimesi, kellele ei meeldi üldse korvpalli mängida. Sellest saab järeldada, et pragmatismi tõeteooria on erinevate inimeste vaatenurkadest väga erinev ehk suhteline.
Alguses, kui ma esseed kirjutama hakkasin, mõtlesin,et mis on kindlalt absoluutsed tõed. Esimesena mõtlesin kohe, et matemaatilised tõed on iglajuhul, kuid kui pikemalt mõtlema hakkasin, jõudsin hopis teisele järeldusele. Näiteks, kõik inimesed teavad et üks pluss üks võrdub kaks, kuid tegelikult väikesed lapsed seda enamjaolt ei tea. Samuti on maailmas ka inimesi, kes on kas sündides või õnnetuse tagajärel saanud endale raske ajukahjustuse, mille tagajärjel nad ei suuda arvutada kui plaju võrdub mõni lihtne matemaatiline tehe , seega ka matemaatilised tõed on erinevate inimeste vaatenurkadest erinevad ehk suhtelised.
Samuti leidsin, et kindlad faktid, mis on tõestatavad, on inimestele absoluutsed tõed . Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsi teooria kohaselt on tõene väide see, mis on vastavuses tegelikkusega. Näitena võiksin tuua, et mina olen sündinud 1994. aastal 7. septembril- see on minu sünnitunnistusel kirjas ning seda saab verifitseerida. Seega see fakt on absoluutselt tõde ja ei tekita kelleski kahtlust.
Seega jõudsin järeldusele, et mõistele „tõde“ ei saa ühtselt ja ainuõigselt vastata, sest tõde saab olla nii suhteline kui ka absoluutne. Ma ei saa öelda, et kõik mis minu arust on tõsi, oleks ka teiste arvates tõsi, sest kellegi teise vaatenurgast võib see olla väär. Minu arvates on enamus tõed väga suhtelised, sest maailmas elab väga palju erinevaid inimesi ning kõik ei ole ühtemoodi mõtlemisviisiga.