Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõde,õigus,õiglus (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellel on õigus?
Tõde, õigus, õiglus
Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda . Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel .
Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria , pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus?
Õigus on suhteid reguleeriv normide kogum. Õigust määrab tavaliselt kohus, kui on millegagi seadusega vastuolus hakkama saadud. On olemas ka endakohus, kus otsused tulevad hetkeliselt ja võivad olla traagilised. Kohtus on kohtunik, kes otsustab mis on õige ja mis vale. Õigus võib ka nii jääda vahepeal sellele, kes tegelikult valetab. Kohtuniku võib mõjutada hingeline seisund või näiteks kogemused teatud juhtumiga ja nii võidakse õigust valesti hinnata ja inimesele tõmmatakse vesi peale. Päevast päeva peab iga inimene mõtisklema, kellel on õigus ja keda tuleks uskuda. Nooremad kuulavad vanemaid inimesi, sest nad on elukogenud ja neil on paljudes asjades õigus. Näiteks kuulavad õpilased koolis õpetajaid. Õigusi on nii mitmeid ja erinevaid igas valdkonnas. See kuidas keegi elab, et kellegi jaoks võib see nii vale olla. Inimesed elavad ja järgivad õigusi, mis on nende arvates õiged. Muidugi arvamused võivad muutuda, aga iga inimene arvab ikka, et tal on õigus ja selle eest võideldakse, et saada enda arvates õiglus.
Küsimus õiglusest tekib mitmetes valdkondades -poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erineval viisil.Inimesed ajavad seda õiglust väga taga ja tehakse uskumatuid tegusid , aga alati pole vajagi õiglus jalule seada, sest see võib mõne inimese uskumustega vastu olus olla, aga jällegi seaduse piirides. Õiglust on raske määrata. Näiteks kui inimene tapab kellegi ära, siis pandakse ta kauaks trellide taha istuma, aga alles hiljuti oli kuidas üks alaealine rallisõitja sõitis surnuks kaks inimest ja talle taheti anda ainult kolm kuud tingimisi . Kus on õiglus?
Tõe ja õiguse küsimused jäävad alati inimestele suureks vaidlus probleemiks, sest kunagi ei saada inimesi ühte moodi mõtlema. Nagu ka vanasõna ütleb, et valel on lühikesed jalad. Ma arvan, et inimesed ei tohik nii palju valetada, sest kunagi tuleb see ikkagist välja ja see vanasõna pole siiamaani veel eksinud . Tõe ja õiguse leidmine võib olla pikk ja aega nõudev, aga inimesed vajavad seda, et rahulikult elada.
Tõde õigus õiglus #1 Tõde õigus õiglus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor adipask Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mis on tõde
4
docx

Mis on tõde?

Mis on tõde? Tõeks peetakse enamasti midagi, mida arvatakse teadvat õigesti. Tõe vastandiks on vale, ekslik ja väär. Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria. Selle põhjal on võimatu kindlaks teha üldväiteid. Näiteks väide ‘’Kõik mehed on tugevad’’ on tõene vaid siis, kui on kontrollitud iga Maa peal elava mehe tugevust. Carl

Filosoofia põhiprobleemid
Tõeprobleemid filosoofias
11
doc

Tõeprobleemid filosoofias

...................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...................................................................................................................... 9 Absoluutne ja suhteline tõde................................................................................................... 9 Tõe konkreetsus.................................................................................................................... 10 Tõe kriteerium...............................................................................................

Filosoofia
Filosoofia eksami vastused
4
docx

Filosoofia eksami vastused

Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? * Epistemoloogia (kr ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne ­ teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest teadmine? ja Mida me teame

Filosoofia
Filosoofia küsimused
28
docx

Filosoofia küsimused

oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtuse alla. 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära Berlini järgi?

Filosoofia
Filosoofia eksami kordamisküsimused
34
docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? 6

Filosoofia
Sissejuhatus filosoofiasse
15
odt

Sissejuhatus filosoofiasse

küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia

Filosoofia
Filosoofia kordamisküsimused
8
odt

Filosoofia kordamisküsimused

8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? -- Kas riigil A on õigus enesekaitseks rünnata riiki B? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Kaks tingimust on mingi asja juures eraldiseisvatena tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad, et ,,see" oleks ,,see". Nt. miski on ,,printsess", kui ta on a. naine ja b. kuninglikku päritolu. ,,Naissus" ja kuninglik päritolu on eraldiseisvate tingimustena tarvilikud, aga ainult koos piisavad. See meetod ei

Filosoofia
Pragmatism
12
pdf

Pragmatism

kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede ürginimeste jagelemine küsimuse pärast, kas tainast, millesse on segatud pärmi, kergitavad elfid või pöialpoisid. Viimasega ei nõustuks ehk ürginimesed ise, sest võib ju olla, et on suur vahe, kuidas meeldida elfidele või pöialpoistele, et nad tainast ikka korralikult kergitaksid. Tänapäeva inimese jaoks on see aga tõesti mõttetu vaidlus. Pragmatismi tõeteooria Mis eristab tõde eksimusest, tõeseid uskumusi vääradest? Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis n-ö töötavad, ennast ära tasuvad. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. Teooriad on tööriistad ning neid saab hinnata efektiivsuse järgi probleemide lahendamisel. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda sõna-sõnalt võtta

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun