Kas kõik tõed on suhtelised? (0)

Kas kõik tõed on suhtelised?
Küsimus ” Mis on tõde?” sarnaneb väga küsimusele “Mis on õnn?” selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele.
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus , et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär. Ma arvan, et see tõeteooria on suhteline ,sest ühe inimese puhul võib see uskumus töötada, kuid teise puhul mitte.
Väidete “räägin tõtt” ja “ tõele vastavus” vahel on oluline teha vahet. Väite “ tõele vastavus” kohaselt on tõde absoluutne, see mida ma väidan, on vastavuses tegelikkusega. Kuid väite “räägin tõtt” kohaselt on tõde suhteline. Näiteks, kui räägin teadlikult midagi, mis minu arvates vastab tegelikkusele, kuid see ei pruugi tõsi olla. Seetõttu tuleks mõningate asjade juures üle kontrollida, et kas see on tõele vastav või see on ainult minu enda arvates tõsi.
Protagorase arusaama kohaselt on kõik tõde – see tähendab kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Arvan, et see tõde on suhteline, minu arvates on jumal olemas, kuid sõbrad arvavad teisiti ning seda on võimatu üle kontrollida. Siin tekib küsimus mida peetakse tõeks? Inimesed on erinevad,nii ka nende tõekspidamised, uskumused ja teadmised,mida on neile sisendatud ja õpetatud.
Alfred Tarski sõnastas tõesuse tingimuse, mille kohaselt: väide p on tõene siis ja ainult siis kui p...(Näiteks. Söök on maitsev, siis ja ainult siis, kui toit on maitsev)Kas ma saan öelda ,et see uskumus on absoluutselt õige? See on suhteline, sest inimesed on erinevad kui ka nende toidu eelistused .Lätlasele ja hiinlasele pakkuda rotti süüa, arvatavasti lätlane keelduks, sest ta pole harjunud seda sööma ning rott on tema jaoks mustust sümboliseeriv loom.Hiinlane aga võtaks selle vastu, tänaks ja hiljem sööks ka lätlase roti ära, sest tema on seda harjunud sööma ja see on tema jaoks delikatess.Kõik sõltub inimeste toidu eelistustest ja tõeks pidamistest.
Kas kõik tõed on suhtelised? Sellele on väga raske anda ühest vastust. Igal ühel on oma arvamus tõest ja keegi ei saa sundida inimesi uskuma ühte moodi, igaüks järeldab asju oma vaatenurgast, seega on oluline, et inimene säilitaks oma arvamuse, muidu oleks maailm liiga ühekülgne. Minu arvates ja nagu sai ka tõestatud ei ole kõik tõed suhtelised.
Styv Solovjov
Pärnu ühisgümnaasium
G1a