50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
styv solovjov
Õppematerjali autor
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'.
Kui aga jutt on aprioorsetest teadmistest, siis on tõe koherentsiteooriast lähtumine otse loomulik.14 12 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 61 13 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 62 14 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 62 7 Tõe koherentsiteooria ei ole küll eriti populaarne olnud, kuid kindlasti on temas midagi, millega tõenäoliselt kõik nõustuvad. On ju tõesti nii, et me kõik hindame uute väidete (uue informatsiooni) usutavust selle järgi, kuivõrd see on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. 15 Me kõik püüame oma tõekspidamistest luua kooskõlastatud süsteemi ning seepärast peame loobuma nii mõnestki senisest uskumusest. Vaatamata sellele võib tõe koherentsiteooriale (juhul kui seda püütakse rakendada empiiriliste väidete puhul) esitada vähemalt kolm vastuargumenti.16
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui
1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? 6. Õigusfilosoofia 7. Haridusfilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia on kriitiline. Ta kritiseerib ja argumenteerib. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1.1
esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse
eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne 8.Mida väidab deflatsionism? vahekord? Kes peaks valitsema? Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad 5.Iseloomustage filosoofia vahekorda ilukirjanduse ja teadustega
Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus? Elus on nii, et inimesed tõlgendavad tegelikkust väga erinevalt. Samamoodi oli ka kuulsate filosoofidega, nad mõistsid tegelikkust ehk tõde väga erinevalt. Nt. Rene Descartes'i meelest on tõde see, milles ei saa kahelda. Protagoras arvas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega
" Pragmatistid lähevad niikaugele, et küsivad, kas filosoofia jaoks poleks kõige parem filosoofiast loobuda? Pragmatisti meelest on see, mis on tehtud pärast valgustusajastut, lihtsalt ,,tehtud". Milleks pidada filosoofi või teadlast või teoloogi või poeeti teistest paremaks? Maailma nägemus- ja kirjeldamisviise on mitmesuguseid. Igal on oma sõnavara, käsitlusviis ja ükski pole ainuõige ega päris vale. Üks diskursus ei saa teistest parem olla iseeneses. Kõik sõltub sellest, milleks teda kasutada. Filosoofia pole siis muud kui mõttesse kätketud kaasaeg ja filosoof isik, kes ütleb, kuidas viisid asju kokku klapitada kokku klapivad. Filosoofia traagika on selles, et eilne ,,uus kirjeldus" on tänaseks juba relikt; atavism, millest keegi enam peale mõtteloolaste kuulda ei taha. Kui traditsiooniline filosoofia tegeles/tegeleb esimeste asjadega: algpõhjuste, aluste,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid