2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel puudub motiveeritud seos. Ssõnad, kus see seos esineb on onomatopoeetilised. Loodushääli ja helisid jäljendavad sõnad. 4. Sünonüümia on selline nähtus, millel on üks tähistaja ja mitu tähistavat 5
Liitmärk koosneb kahest või enamast lihtmärgist. Nt: mõiste Laused koosnevad liitmärkidest. EMAKASS Objekt on referent, mida keelemärk tähistab. Keelemärgi seos objektiga: mõiste mõiste KASS EMA_______ ____________ tähistatav mõiste KASS häälikujärjend häälikujärjend kaslaste hulka kuuluv koduloom isa kass Häälikujärjend tähistaja häälikujärjend referent emakass kass objekt (kassipilt) Keelemärkide liigid: 1) Ikoonid tähendus on mõistetav seletuseta, referendiga piltlikult sarnane
Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud.
1.Millal tekkis keel,millal kiri? keel u sada tuhat a,kiriu 5tuhat a 2.Millest koosneb keelemärk, mis seos on nende osade vahel? koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist,tähistatav;tähistaja, seosmeelevaldne e arbitraalne suhe ning ka kokkuleppeline e konventsionaalne suhe 3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene sünonon häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna antonvastandsõna 6.Millise meetodi abil uuritakse keeli? Selgita, mida siis tehakse. (võrdlev ajalooline!)kirja,helisalvestamise kaudu, teadus on suutnud kaudseid me...
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasi andmiseks. Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane)
taju või reaktsiooni kiirus) ed erivõimed võimekus mingil konkreetsel alal (nt. ruumiline võimekus) üldvõimed erinevate võimete kogum ÕIGE 9. Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Õige 10. J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Vastus: Õige Vale Õige
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga
Subjekti Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis ontoloogia analüüsis ?4)Märk ja märgisüsteem- Saussure: Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid (kõne heli/abstraktsioon), tähed kirjakeeles. Tähistatav - mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Väärtus- relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saad määratleda vaid läbi eituse- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega. Tähendus- viib mõttesfääri.
trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hääliku- järjend tähistaja referent Tähenduse koostisosad ·Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. ·Ekspressiivne tähendus on keelendi
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton)
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
Hawaii'l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga. Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust. Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24
sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ühendatud priiuse põlistumise päevale.
b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c. EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Question 2 Punktid: 1/1 C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed
vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit, kus hävitati üle 20 000 paljudest Euroopa riikidest deporteeritud juudi. · Iseseisvuse päev.
ehk märgitoime/protsess. Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Kõige levinum märgisüsteem on keel, veel on märgisüsteemid näiteks liiklusmärgid, noodikiri. Märgisüsteem nagu ongi Morrise süsteem. 2 elementi: tähistatav ja tähistaja Tähistaja on sõna „puu“, tähistatav on see puu, mis sul tekib aju Hiljem lisanduv osutus, siis on semantiline kolmnurk Kunagi ei eksisteeri üksi, on osa suuremast süsteemist, mis on omakorda osa suuremast süsteemist Märk koosneb Saussure kohaselt tähistajast ja tähistatavast. Peirce: märk, tõlgendaja, objekt Saussurel 2, Peircel 3! Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus. Saussurel: tähistatav ja tähistaja -
Peirce'i märgimudel (objekt, esitis, tõlgend) Peab oskama joonistada skeemi ja selgitama sulgudes asju. Esitis (representamen), objekt (object) ja tõlgend (interpretant). Objekt on see, mida esitis esindab (päris puu). Esitis on objekti märk (sõna ,,puu", pilt puust vms). Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed lumel, lõkkest tõusev suits, haigussümptomid). Sümboli puhul on esitise ja objekti vaheline seos konventsionaalne, meelevaldne (näiteks riigilipp, sõna, punane kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki). Eksamil tuleb analüüsida, mis o...
septembril 1944 maha lastud vangi. Ülejäänud evakueeriti Saksamaale, enamasti Stutthofi koonduslaagrisse. Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni (nn. Max Jakobsoni komisjoni) andmeil tapeti okupatsioonivõimude poolt või suri vangistuses ligi 20 000 eraisikut (sh. Eesti kodanikke 8 000 - 9 000) ja ligi 15 000 sõjavangi. Holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev on alates 27. jaanuarist 2006 üleilmselt tähistatav tähtpäev Teises maailmasõjas massiliselt mõrvatud juutide mälestuseks. Peale leina on tähtpäev mõeldud ka vastava haridus- ja uurimistöö ergutamiseks. Eestis toimuvad Holokausti Mälestuspäeva üritused mainitud kuupäeval alates 2003. aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27
Heli ja mõte, nendest vastavus võimalik ainult tänu sellele, et neid väljendab keelemärk. Keelemärk on abstraktne. Sellel on kaks tähtsat omadust, märk on tähistaja ja tähtistatu lahutamatu seos. Nt paberileht koosneb kahest poolest, aga need pooled pole lahus. Ühele poolele tehes punkti võib selle vastavusse panna teise poole punktiga. Märk ei esinda mitte midagi, ta väljendub. See, mis ühendab tähistajat ja tähistatavat, see seos on meelevaldne. Tähistaja ja tähistatav ei käi eraldi. Erinevalt helidest ja mõtetest. Tähendus ja väärtus: * tähendus: see, mis seob märgi ja tema keelevälise reaalsusega. Seos keelevälise reaalsusega * väärtus: see on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Nt male. Malenupud ei pea olema mustad ja valged, ega materjal. On vaid oluline, et neid oleks kaht erinevat värvi. Ka nupu väärtus oleneb mängust. Kuidas elemendid on reastatud – süntagmaatika. Keel kui süsteem; keelereegid: * süntagmaatilised
temaatika semantika Semantika: Kuidas ja mida tähendab/tähistab tekst? ”Kuidas” on lingvistilise semantika probleem, kuid lingv. sem. on piiratud; jääks kõrvale keelemängud, konnotatsioonid – kõik, mis on fraasi piiridest väljas. Tähistamine (signification) on l. s. objekt. Tähistaja kutsub esile ettekujutuse tähistatavast. Tähistamise määratleb sõnaraamat. Sümboliseerimine (symbolisation) – üks tähistatav sümboliseerib teist tähistatavat – tekib lausungis, süntagmaatilises ahelas. Tekstisisene sümbolism- ühe tekstiosa jaoks on tähistatavaks teine tekstiosa (nt. personaaži iseloomustavad tema teod, portree. Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop).
kasutusala. Võrrelge (1) ja (2) ning (3) ja (4) 1) Puu juures on mõra. 2) Puu juures (lähedal) kasvavad seened. (konkreetne > abstraktne, üldistav) 3) Ta seisab maja juures. (veel abstraktsem, ruumiline tähendus) 4) Ta on selge mõistuse juures. (ruumiline > abstraktne) 8. Grammatikaliseerumise käigus toimuv tähendusnihe Tuntud grammatikaliseerumise suunad: objekt > ruum; kaaslane > vahend Kaaslast tähistatav tunnus hakkab tähistama vahendit (instrumentaalne funktsioon): 1) Isa jalutab lapsega. 2) Laps mängib lusikaga. 3) Ta sõidab rongiga. 4) Ta jõuab kahe tunniga. 5) Ta räägib valju häälega. Isik (kaaslane) > tegevuse objekt > vahend > aeg > kvaliteet Verbide grammatikaliseerumine hakkama 'kinni haarama': Ta hakkas sangast kinni. hakkama 'alustama': Homme hakkan sõitma. võtma + da-infinitiiv
budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione interlingue ehk oktsidentaal (occidental) interslaavi keel 3. Kuidas peegeldub keeles kultuur?' Tänu keelele räägitakse oma kultuurist, keel on ise kultuuri osa. 4. Mis on keelemärk ja millest see koosneb? Keelemärk-sõna, koosneb tähenudsest ehk tähistatav, sellega seotud signaalid (tähistaja) 5. Mida tähendab, et keelemärgi tähistava ja tähistaja suhe on meelevaldne? Sõna ja ese pole seotud 6. Millised on märkide liigid? Selgita ja too näiteid: ikoon; indeks, sümbol. Ikoon- nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Neid kasutatakse sageli juhtnööride andmiseks või emotioonide väljendamiseks
Põhilehel . Seal on konspektid. Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab. Võib juhtuda, et pead ühe või teise autori puhul näite tooma. Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus. Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost. Peirce märk: Kolm osapoolt: Mis need on ja mida tähendavad: Objekt, interpretant, märk kui tervik ja märgikandja. Interpretant- tõlgendav. Tähistaja ja tähistatav. Saussure Märgisüsteem ka: Märgi tähendus tuleneb märgisüsteemist. Märgi miniaalne tähendus on see, mille poolest märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem) Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus süsteemis, pragmaatika-elementide kasutamisega. ja semantika- elementide ja tähenduse vahelised suhted. Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. (Langue-keel, parole-kõne)
· Õigustermin võib erineda seda tähistava mõiste tavatähendusest, et saavutada üheselt mõistetavus. Legaaldefinitsioon Määratlus ehk definitsioon on mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu. Legaaldefinitsioon on seaduse tekstis termini expressis verbis määratlemine selle põhitunnuste (sisutunnuste) või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu (mahudefinitsioon) kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Termin on tähistaja ja mõiste on tähistatav. Legaaldefinitsioon esitatakse: · eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle seisukohalt oluline õiguslik tähendus; · terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses; · terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust; · termin ei ole eesti keeles üldlevinud. Legaaldefinitsioonid jagunevad:
Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud.
Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud.
Öelda, et keel on praktika, tähendabki mõista, kuidas semiootika surve all nihestub sümboolika ja temaga koos ka tähendus. Et ärgitada tähenduse suhtes heterogeenset semiootikat nihestama seda sümboolset tähendust, mida subjekt on harjunud pidama omaks, peab kõneleva subjekti diskursus saama tõuke mõne "teise" diskursuselt. Intertekstuaalsus. Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine. Krull. Luule tähistatav viitab teistele diskursiivsetele tähistatavatele, nii et luule lausungis saavad loetavaks paljud teised diskursused. Nõnda luuakse luule tähistatava ümber keerukas tekstuaalne ruum, mille elemendid on hõlpsasti rakendatavad konkreetses luuletekstis. Nimetame seda edaspidi intertekstuaalseks ruumiks. (Poésie et négativité, 1969) Interteksti kontseptsioon lähtub Bahtini dialoogilisusest. Terminit kirjeldab Semeiotiké. 1969 Barthes´i Tekst on Kristeva interteksti variant.
pindstruktuur nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund postmodernsus ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuris psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa semantiline kolmnurk süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt semiootika teadus märkidest ja märgisüsteemidest semiootiline ruut - ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus ,,Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikud kõnesündmusi, ehk parole'i-sündmusi." Keelemärk : tähistaja ja tähistatav (nt telefon = ese ja sõna ,,telefon") Tähistaja ja tähistatava seos on kokkuleppeline, meelevaldne Horisontaalne (sünkrooniline) ja vertikaalne (diakrooniline) telg. Näide: Ema vaatab televiisorit. Isa vaatab televiisorit. Laps vaatab televiisorit. Perekond vaatab televiisorit. Perekond vaatab aknast välja. Struktuuri mõiste Terviklikkus: Elemendid on allutatud tervikule, samas ühe elemendi muutumine toob
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
Eestit. 14. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu. Peirce'il 3 ikooni alamklassi: kujundid, diagrammid ja metafoorid. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga
· Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ja tähistatav 4. Keel kui märgisüsteem! · Märgisüsteem- märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid · Märgisüsteemi ülesanne on määratleda reeglid, kuidas üksikuid keelemärke omavahel kombineerida nii, et tekiksid keerukamad keelemärgid 5. Polüseemia, homonüümia ja sünonüümia mõiste! · Polüseemia- mitmetähenduslik · Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6
See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – märgi otsene tähendus Konnotatsioon – kaastähendus. Ikoon- On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv.
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
õnnevalamine ja igasugune ennustamine. Kuna jõuludel olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. Sellised on tänapäeva jõulud, kuid vanaaja jõulud olid hoopiski teistsugused Jõulud on 21.27. detsembril (kristlikud jõulud 25.27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Osade inimeste jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks
10 1 0 1 0 1 11 1 0 1 1 0 12 1 1 0 0 1 13 1 1 0 1 - 14 1 1 1 0 0 15 1 1 1 1 0 1.3 Tähistusi tähistatav tähistus inversioon x disjunktsioon v konjunktsioon & või " " lihtimplikant AX (X=1..n) DNK disjunktiivne normaalkuju KNK konjunktiivne normaalkuju
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk
- Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel
1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol)
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime (see ei ole keeleprobleem), vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks Väärtus (valeur)-- relatiivne, suhteline om-s. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi teistele märkidele vastandamise tulemus ja on seega puhtdiferentsiaalne, st teda saab määratleda vaid läbi eituse -- suhtega teistesse süsteemi elementidesse. Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega.
Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste jaoks on see Jeesuse sünnipäev ning kolmandate jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sünnipäeva tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik. Pühade ajalugu Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril
olend' kaudu inimesega, vaid nimetatud ütluses aktualiseerub üksnes stereotüüp 'inimene on loom' ning määravaks osutub hoopiski atributiivse komponendi eksinud tunnus 'millestki kõrvale kaldunud, hälbinud'. Semantilise operatsiooni käigus mõtestatakse ümber just nimetatud tunnus. Fraseologismiga kärnane lammas nimetatakse inimest abstraktse mõiste 'moraalses mõttes hälbinud' kaudu. Selle aluseks on vaba sõnaühendiga tähistatav konkreetne mõiste 'füüsilises mõttes' kõrvale kaldunud', s.t kärnas ~ kärnadega kaetud. (Õim 2001a: 558) 2. Teistsugust nominatsioonitüüpi esindavad sellised fraseoloogilised nimetused nagu hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal. Antud juhul ei iseloomustata inimest ühe tunnuse kaudu, vaid mitme tunnusega, teda kirjeldatakse mitmest aspektist korraga. Tervikkujund on tekkinud ümbermõtestamise käigus, kus on aktualiseerunud lähte- ja
levinud. Tütre kampaania emade austamise riikliku tähtpäeva loomiseks aga õnnestus. Koos toetajatega kirjutas ta ministritele, ärimeestele ja poliitikutele märgukirju ja palus toetust. Nad olid edukad, nii et 1910. aastal tähistati Lääne-Virginias esimest korda uut püha, mis levis kohe ka teistesse osariikidesse ja 1914. aastal kuulutas president Wilson maikuu teise pühapäeva emadepäevaks. Selle järel sai emadepäevast ülimalt kiiresti kogu riigis tähistatav püha. Tänaseks on saanud tavaks viia valgeid nelke ema hauale ja punaseid kinkida elavale emale. A.Jarvis ei abiellunud kunagi ja tal polnud endal lapsi. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-Eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem 3. juunil 5 1923
ilmneb tõlgendus. Oluline roll on märgi kogejal ehk tõlgendajal. Märgiloome protsess kannab semioosise nime. Märgilisus on funktsioon. Märk on objekti asendaja, substitutiivne. Üksik märk on elementaarne osake, mis võib ka iseennast tähistada. Šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure`i (1857 - 1913) jaoks on märgimudel diaad ehk kahesuunaline elementide omavaheline suhe, mille moodustavad tähistaja ja tähistatav. Märgid saavad eksisteerida aga ainult märgisüsteemis (nii märgi olemasolu, kui ka selle puudumine on tähenduslikud). Tähtsamaks märgisüsteemiks on loomulik keel. 24. Kuidas erinevad ikoonilised, indeksiaalsed ja sümboolsed märgid? [Kultuurisemiootika, lk 170] Ikoonilised märgid on Pierce`i jaoks need, mille tähistaja sarnaneb oma tähistatavaga. Indeksiaalsed märgid suhestuvad ja viitavad otseselt, reaalajas kuidagi oma tähistatavale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
