50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LiisDeppWatson
Õppematerjali autor
Holokaust Holokaust II maailmasõja ajal natside poolt juutide vastu toime pandud genotsiid Kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda` Hinnanguliselt hukkus 6 miljonit juuti Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri v
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
enam kui näiteks sajand või pool tagasi.Õnneks on Eesti tolerantne riik.Meie riigi pinnal toimunud häbiväärsed kuriteod pole sooritatud meie initsiatiivil.Natsid on pitseerinud meid kaasosalisteks oma arrogantsetes tegudes.Eestis on ilmnenud antisemitismi suurel määral, kuid see kõik okupatsioonivõimude survel, mitte eestlaste agarusest.Eestis on püstitatud mitmeid mälestusmärke-ja sambaid ning memoriaale, mis on pühendatud holokausti ohvritele ja juutidele. Antisemitism ja holokaust ei puuduta siiski vaid juute.See mõjutab pea kõiki vähemusrahvaid sealhulgas mustlasi.Minu referaadi läbivaks teemaks on siiski, vaid juutide kurb saatus.Uurimus räägib kõigest toimunust väga kokkuvõtlikult.Kajastamist väärt sündmusi on aga väga suurel määral.Lugeda saab antisemitismi tekkimise põhjustest, sellest, mis on holokaust, Teise maailmasõja aegsetest kuritegudest ning antisemitismist Eestis. Põhjalikumalt aga järgmistes peatükkides.
1945 6 jaanuar Toimus viimane hukkamine. Tapeti 70 poolakat ja 4 juuti. 17 jaanuar " Surma marsside algus". SS-lased evakueerisid peaaegu 60 000 Auschwitzi vangi 21 26 jaanuar Sakslased õhkasid Birkenau gaasikambrid 27 jaanuar Ainult 7000 vangi olid elus, kui Nõukogude armee Auschwitzi jõudis Kokkuvõte Auschwitzi koonduslaager oli maailma suurimaid. Kokku hukati ja suri seal umbes 3 miljonit inimest, kellest enamiku moodustasid juudid. See on maailma suurim holokaust mis iialgi toimunud . Kõik mis Auschwitziga seotud on, jääb kogu maailmale igaveseks teada ja näitab inimestele, mida võib kaasa tuua üks sõda. Lisad Auschwitz I 11 osakond 11 osakonna sisemus "Surma sein" Poomis postid I gaasikamber ja krematoorium Auschwitz II Kasarmu sisemus Auschwitz III ja IG Farben Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/O%C5%9Bwi%C4%99cimi_koonduslaager http://en.auschwitz
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. Holokaust: Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. Holokaust: Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid