Jõulud meil ja mujal (0)

Jõulud meil ja mujal
Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane , kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha , samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.
Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin , mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali , kus tänatakse esivanemaid.
Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks – vaestele inimestele. Norrasaga järgitakse senini vana viikingite tava – pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama.
Filipiinidel algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga. Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast , kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus. Filipiini tavad on aga segunenud mitmete kultuuridega.
Venemaal on kombeks koguneda kirikutesse, mis on kaunistatud kuuskede, lillede ja värviliste tuledega . Seal lauldakse jõululaule. Õhtul on kavas pidulik õhtusöök, kus süüakse hane- või sealiha. Põrandad ja lauad on kaetud heintega, mis peaks tooma õnne.
Hispaanias on iga maja juures sõim, nagu kirikutelgi. Enne jõule, koguneb pere sõime juurde, üheskoos lauldakse ja tantsitakse 6. jaanuari õhtul asetavad hispaanlased rõdudele sussid, et jõuluvana need kingitustega täidaks.
Venetsueelas toovad pered 16. detsembril välja spetsiaalselt kujundatud pesebres, kus on kujutatud stseene piiblist. On saanud tavaks osaleda ühislauludel ja ilutulestikel, pärast seda kogunevad pered aga suurele ja uhkele lõunale. 6. jaanuaril, kui lapsed ärkavad, avastavad nad, et õlgedele, mida nad olid jätnud oma voodi kõrvale, on tekkinud kingitused. Lapsed usuvad, et käinud on Magi oma kaamelitega ja kui nad vaatavad peeglisse, siis näevad nad, et nende põsel on must laik – Balthasar , Etioopia kuningas on neid une ajal suudelnud.
Egiptuses tähistatakse jõule 7. detsembril. Jõuludele eelneb 40 päevane advendi aeg, mil on paast . Jõuluõhtul lähevad kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid . Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga –fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi .
Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii’l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga . Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga.
Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid.
Eestis Jõulud on 21.–27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev.
Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust.
Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24.-nda Detsembri õhtul.