Konkurentsieelis Eesti turul (0)

Konkurentsieelis Eesti turul
Essee
Tänapäeva majandusolukord on pannud ettevõtteid üha rohkem mõtlema ning analüüsima oma positsiooni turul. Kasumlike klientide hoidmine ning uute leidmine on ettevõtte eksistentsile olulise tähtsusega, seepärast organisatsioonid peavad keskenduma kriitilistele eduteguritele, et olla tegevusharus edukas.
Väikeettevõtted on olemuselt turuliidrist nõrgemal positsioonil ning tuleb võtta endale väljakutsuja roll (market challenger ), kasutades ründemeetmeid turuosa suurendamiseks ja oma positsiooni tugevdamiseks ( Leimann et al. 2003: 175). Tänapäeval konkurentide käitumine, klientide eelistused muutuvad kiiresti, tuleb alati valmis olla ümberkorraldusteks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus.
Tihtipeale investeerivad suurettevõtted aega ning raha leidmaks uusi arengusuundi , see eest väikeettevõtted piirduvad vaid olukorra jälgimisega. Tegevusharu tingimused muutuvad ajas, kuna liikuma panevate jõudude mõjul muudavad oma käitumist ettevõtted, hankijad ja tarbijad. Tähtis on teada ettevõtte olulisemaid liikumapanevaid jõudusid, tavaliselt on neid kolm kuni neli, mis määravad ettevõtte edu lähiaastatel. Näiteks võivad olla jõududeks: toodete innovatsioon , tehnoloogilised muutused, turundusalane innovatsioon, oluliste konkurentide tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine, muutused kuludes või efektiivsuses, tegevuse regulatsioonid ja valitsuse poliitika muutused jne. (Leimann et al. 2003: 129-134).
Teooriana tundub strateegia läbiviimine äärmiselt lihtne, kuid reaalses situatsioonis on märksa keerulisem tagada eduka strateegia elluviimist. Kui strateegilised otsused ebaõnnestuvad osaliselt või täielikult, tuleb analüüsida olukorda, selgitamaks välja juhtunu põhjuseid. Mis on ühtlasi viide sellele, et informatsiooni on kasutatud ebaefektiivselt. Tihti puudub ettevõtetel ametlikult kinnitatud pikaajaline arenguplaan.
Üha enam pööratakse tähelepanu kõrget kasumit tõotavale tootearendusele ja turundusele. Ettevõttel tuleb arvestada inimeste eelistuste muutumisega. Toode, mis oli populaarne klientide seas aastaid tagasi, ei pruugi olla seda enam tänapäeval, kuna inimeste eelistused on muutunud. Traditsioonilisi tooteid peab samuti vastavalt vajadusele täiustama ning uuendama, et rahuldada tänapäeva tarbija soove ja eelistusi ning püsida tarbijate seas endiselt atraktiivne .
Mõtlemine- hea toode müüb ennast ise ei pea tänapäeval paika, sest ebakvaliteetsel tootel ei ole kohta turul. Lisaks on olemas palju tarbijaid kaitsvaid seadusi, mis annavad tarbijatele õiguse ebakvaliteetsed tooted tagastada. Seega peab ettevõte määratlema oma toote/teenuse omadused, mis vastavad klientide soovidele. Ühtlasi ei piisa laia tarbijaskonnale pakutava toote puhul üksnes tootearendusest. Äris on hind toodete turunõudluse peamine määraja. Liiga madalad hinnad ei kata kulusid , liiga kõrged aga vähendavad müügimahtusid. Ettevõttes rakendatakse võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga. Omahinda tõstab oluliselt suured palgakulud toote ühe ühiku tootmisele.
Tuleb välja töötada hinnastrateegia, mitte lasta sellel lihtsalt juhtuda. Isegi kui ettevõtja ei soovi tasu teenuste eest (kahju juht), peab mõistma, et see on teadlik otsus ja osa hinnastrateegiast. Tarbijad on sageli hinnatundlikud allahindluste ja eripakkumiste suhtes. Hinnal on samuti irratsionaalne pool: miski, mis on kallis, peab olema hea. Püsivalt konkureerida soodsama hinnaga, soovivad paljud ettevõtted, kuid see ei ole mõistlik lähenemine. Alati võib keegi pakkuda toodet/teenust soodsamalt ning selline käitumine sunnib langetama konkreetsel ettevõttel hindu veelgi. ( Marketing Mix 20.10.09)
Tänapäeva kiire tehnika areng. Kuna erinevad tehnoloogiad vananevad, siis tuleb ettevõttel vahetada need uute vastu, et efektiivsemalt ja säästlikumalt toota, mis eeldab ettevõtte vabade finantsressursside olemasolu. Alati tuleks enne suure investeeringu tegemist analüüsida selle tulusust ning efektiivsust . Näiteks võib tuua konkreetse juhtumi, kus keskmise suurusega pagari ettevõte soetas endale sildistamismasina, et tõsta ettevõtte efektiivsust ning hoida kokku palgakuludelt. Enne uue tehnoloogia soetamist, aga ei koostatud ühtegi analüüsi ega mõeldud, kas masin sobib oma olemuselt ettevõtte iseärasustega. Peale masina kasutamist selgus, et selle ümberseadistamine nõuab palju aega. Tekkis olukord, kus inimene tegi sama töö käsitsi kiiremini, kui kalli innovaatilise tehnoloogiaga. Lisaks nõudis uuel masinal tootmine töötajate väljaõpet. Ettevõte ei arvestanud oma iseärasusega (sortimendi väikesed tootmismahud) ning tehnika ümberseadistamisele kuluva ajaga .
Tänapäeval, kus keskkond muutud ettearvamatult ning kiiresti, on tähtis mõelda tehtavad otsused ning tegevussammud hoolikalt läbi, enne kui tegutseda. Strateegiline juhtimine kujutab endast planeeritud tegevuste jada, kus on analüüsitud tegelikkust ning lähtuvalt sellest püstitatud eesmärgid.
3