Majandus (1)

Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse – looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu.
Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? .
Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus , käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus .
Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades – Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades.
Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL -ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba ./ põhja korea) .
Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) .
Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus , st. et kõrvuti erasektoriga funktsioneerib avalik sektor ja riik reguleerib majandust nim. segamajanduseks.
Turg - kindlatel reeglitel ja alustel toimiv tootmise ja kauplemise kord.
Turumajandus on majanduselu korraldamise viis .
Kõik , kes turult ostavad on nõudjad, kelle ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Pakkujateks on kauba tootjad.
Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Hind reguleeritakse nii nõudjate kui pakkujate seisukohalt.
Omahind – kauba tootmiseks tehtud kulutused.
Müügihind- rahasumma , mis katab muutuv- ja püsikulud ning toob ka kasumit.
Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse.
Riiklikult reguleeritav hind- valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda ( nt . elekter.)
Nõudmist , mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. Ostujõud kasvas siis ,kui inimese sissetulek tõuseb ja hinnad jäävad samaks.
Olukorda kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna .
Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid , kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise pakkumise põhjal.
Mastaabisääst – ettevõttelaiendes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad.
Monopol on turuvorm , kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus ,millel puudub asenduskaup.
Loomulik monopol – kujuneb kui tootmise alustamine nõuab suuri investeeringuid, ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
Turumajanduse efektiivsus väljendub :

• nõudmise ja pakkumise pika perspektiivi tasakaalus
  
• Tootmisressursside efektiivses kasutamises / vajaduse järgi ,ökonoomselt.
  
• Kui vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist.
  

Turumajanduse puudused :

• täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva
  
• vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest
  
• turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.