Majandussüsteem (0)

Tootmisressursid .
Nendeks on loodusvarad , maad, kapital ja tööjõud.
Majanduse põhiküsimused.
Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota.
Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus.
Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus .
Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu.
Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus , et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi.
Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.
Turumajandusega seotud mõisted.
Turg - paik, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed.
Turumajandus - majanduselu korraldamise viis.
Turunõudlus- nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse
Pakkumine- kauba pakkumine nõudjatele.
Hind- kui palju maksab kaup.
Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutus.
Müügihind- hind, mis on omahinnast kõrgem, et saada tulu.
Turuhind - hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse.
Riiklikult reguleeritud hind- hind, mille kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda.
Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud.
Turutasakaal - olukord, kus on nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil.
Täielik konkurents - sel puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid, ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise-pakkumise põhjal.
Monopol- turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna , või teenus, millel puudub asenduskaup.
Loomulik monopol- kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
Miks peab riik sekkuma majandusse?
Et ära hoida turutõrkeid. Suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudlust ja pakkumist.
Kuidas riik sekkub majandusse?
Riik sekkub majandusse majanduslikult ja sotsiaalselt. Tänapäeval kasutab riik peamiselt poliitika instrumente.
Era- ja ühishüvis.
Toode mis on kellegi oma, kes on selle omale soetanud või ostnud, nim erahüviseks, nagu jäätis, ratas, mutrivõti.
Ühishuvis on kõikide oma, seda kasutavad paljud inimesed, nagu valgusfoorid, tänavavalgustid, tänaval olevad prügikastid.
Riigieelarve ja sellega seotud mõisted.
Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavata kulude kohta. Eelarve on kui hinnang.
Maksusüsteemid ja nende analüüs.
Proportsionaalne maks- kõikidelt kodanikelt võetakse võrdne arv protsent raha palgast maha.
Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem- kus rikkamatelt inimestelt võetakse rohkem maksu ja vaesematelt vähem.
Maksud .
Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
Käibemaks- seda makstakse ostu-müügi tehingutelt.
Maamaks- seda tasub iga kinnistu omanik.
Riigilõiv- maks mida tuleb maksta kodanikutehingute eest, nagu passi id-kaardi taotlemine .
Aktsiisimaks- erimaks , mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, mis ohustavad väliskeskonda. nagu alko, tubakas , bensiin .
Olulisemad EV kehtivad maksud, tuleb osata arvutada!
No arvutad mingeid värke, mida õpsiga tegime tahlvil, et vabaraha on 144euri, ja 21prossa on tulumaks, sealt korrutad midagi oma palgaga, ja saad järelejäänud palga, et netopalga, ja ennem seda oli brutopalk või bruutopalk. LIHTNE.
Tuludeklaratsioon.
On inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne.
Sotsiaalsed toetused !
Seda antakse puudust kannatavale või sotsiaalsesse raskustesse riskiolukorda sattunud inimesele, olenemata tema sissetulekutest.
Sotsiaalhoolekanne .
Kõik meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust .....sotshoolekanne.
Pension .
regulaarne väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral.