ÕPILASFIRMA ZAMPS (0)

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
Elika Šaškina
11.E
ÕPILASFIRMA ZAMPS
Praktiline töö
Juhendaja : Urmas Persidski
Tartu 2016

Sisukord

Sissejuhatus 2
Tänapäeval üha rohkem inimesed soovivad ise luua oma ettevõtteid ning olla iseenda ülemus . Ka selle praktilise töö teostaja soovis järgi proovida olla iseenda boss , sest alati kõik räägivad, et nii on mugavam ja parem. 3
Töö läbiviija valis selle teema, sest ta tahtis õppida midagi, mida varem polnud koolis käsitlenud ega uurinud ning tulevikus õpilane oli soovinud luua enda firma või minna edasi ülikooli majandust õppima seega õpilasfirma loomine oleks hea kogemus talle. 3
Praktilise töö eesmärk oli saada teada, mis on õpilasfirma, kuidas seda teha ja luua üks selline ettevõte. Õpilasfirma tegemiseks moodustati neljast inimesest koosnev tiim – Elika Šaškina, Annabel Loorits , Imre Paat ja Rein Järvpõld. Lisaks firmal oli eraldi juhendaja – Urmas Persidski. Tema järelevalve all oli õpilasfirma loodud. Tiim oli mõelnud välja kindla toote ning valmistanud sisuka äriplaani, mille alusel hakati õpilasfirma tegevus täide viima. 3
Oletati, et firma loomisega ei teki suuri probleeme ning kõik sujub hästi. Lisaks arvati, et kui õpilasfirma tiim on hea ning balansseeritud, siis töö tuleb välja paremini. Arvati, et toode meeldib inimestele ning nad huvituvad sellest. 3
1.Õpilasfirma 3
1.1. Õpilasfirma 4
1.2. Õpilasfirma programmi eesmärk 4
1.3. Õpilasfirma ajalugu 4
2.Õpilasfirma Zamps 5
2.1. Firma loomislugu 5
2.2. Liikmeskond ja tööstruktuur 6
2.3. Koosolekud 6
2.4. Missioon 7
2.5.Nime lugu 7
2.6. SWOT-analüüs 7
3.Toode, tootmine ja müük 8
3.1. Toote kirjeldus 8
3.2. Enesetäiendamine ja toote uuendused 9
3.3. Toote hind 10
3.4. Tootmine 11
3.5. Müük 11
4.Finantsarvestus 11
4.1. Kasumiaruanne 11
4.2. Bilanss 12
5.Kogemused ja areng 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikate loetelu 14

Sissejuhatus

Tänapäeval üha rohkem inimesed soovivad ise luua oma ettevõtteid ning olla iseenda ülemus. Ka selle praktilise töö teostaja soovis järgi proovida olla iseenda boss, sest alati kõik räägivad, et nii on mugavam ja parem.

Töö läbiviija valis selle teema, sest ta tahtis õppida midagi, mida varem polnud koolis käsitlenud ega uurinud ning tulevikus õpilane oli soovinud luua enda firma või minna edasi ülikooli majandust õppima seega õpilasfirma loomine oleks hea kogemus talle.

Praktilise töö eesmärk oli saada teada, mis on õpilasfirma, kuidas seda teha ja luua üks selline ettevõte. Õpilasfirma tegemiseks moodustati neljast inimesest koosnev tiim – Elika Šaškina, Annabel Loorits, Imre Paat ja Rein Järvpõld. Lisaks firmal oli eraldi juhendaja – Urmas Persidski. Tema järelevalve all oli õpilasfirma loodud. Tiim oli mõelnud välja kindla toote ning valmistanud sisuka äriplaani, mille alusel hakati õpilasfirma tegevus täide viima.

Oletati, et firma loomisega ei teki suuri probleeme ning kõik sujub hästi. Lisaks arvati, et kui õpilasfirma tiim on hea ning balansseeritud, siis töö tuleb välja paremini. Arvati, et toode meeldib inimestele ning nad huvituvad sellest.

Õpilasfirma

Õpilasfirma

Õpilasfirma on gümnaasiumiõpilastest koosnev mitteametlik ettevõte. See on moodustatud Junior Achievement (JA) Eesti ettevõtlusõppe programmi käigus.
Selle eesmärk on anda õpilastele ettevõtlusteadmisi ning suurendada nende huvi ettevõtluse suhtes. Õppureid juhendab vabatahtlik ärikonsultaat või/ja õpetaja.
Turupiirkond on täpselt määratud Junior Achievementi poolt. Nendeks on kool, kooliga seotud müügikohad ja Junior Achievementi laadad. Õpilased ei müü oma tooteid suurel turul. (Junior Achievement Eesti. Mis on õpilasfirma?)

Õpilasfirma programmi eesmärk

Õpilasfirma on Ja Eesti õppeprogramm ettevõtliku inimese kasvatamiseks. See tutvustab õpilasele ettevõtlust ning annab selleks tähtsaid teadmisi. See pole äriettevõte ega võimalus õpilastele kasumit teenida makse maksmata .
Õpilasfirma on aktiivõppe programm. Põhialuse töötas välja Junior Achievement- Young Enterprise Europe . Igas riigis on õpilasfirma programm natuke erinev, kuna iga riigi kooli- ja maksusüsteem erineb. Kokkulepitud on põhimõte, millest kinnipidamist loetaks väga tähtsaks.
Peaeesmärgiks on arendada õpilaste hoiakuid ettevõtluse suhtes, suurendada nende ettevõtlikkust ja loovust ning anda noortele teadmini ja oskusi oma ettevõtte loomiseks. Lisaks väga tähtis eesmärk on ka õppurite karjäärivõimaluste laiendamine. Oluline on näidata, et ettevõtlusega saab tegeleda mistahes erialal ning erineva haridustasemega inimene. (Vodja 2015: 5)

Õpilasfirma ajalugu

Junior Achievementi õpilasfirma programm jõudis Euroopasse aastal 1962. Esmalt Suurbritanniasse, hiljem ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse.
Õpilasfirma programm muutus üha populaarsemaks, seepärast hakati otsima uusi võimalusi, kuidas muuta õpet veelgi paremaks ning õpilastele huvitavamaks. 1977 aastal moodustati mittetulundusorganisatsioon Young Enterprise Europe. See pakkus Junior Achievementi programmi põhjalikumat ja pikemat õppimist. Organisatsiooni alustajad olid Suurbritannia , Prantsusmaa ja Belgia. Peagi ühinesid nendega Holland , Rootsi ja Malta. Varsti hakkati koos korraldama õpilasfirma võistlusi ja Euroopa õpilasfirmade laatu.
Eestisse Junior Achievement jõudis aastal 1992. Aastast 1996 Eesti võistluse võitnud õpilasfirmad said osaleda ka Euroopa võistlusel. Esimene õpilasfirma laat Eestis toimus 1997. aastal ning pärast seda muutus õpilasfirma programm muutus palju populaarsemaks Eestimaal.
Aastal 2006 kujundas Junior Achievement Eesti õpilasfirmast kergema programmi – minifirma . Minifirma on lihtsam ja riski vähesem versioon õpilasfirmast. Selles on juhendaja osatähtsus palju suurem. See arendati, et õpetada ettevõtlikkusest lihtsamini põhikoolis.
Aastaks 2012 õpilasfirma organisatsioon ühendas 42 riiki euroopas. (Õpilasfirma juhend 2012: 5-7)

Õpilasfirma Zamps

Firma loomislugu

Alustati tunnis ideede rääkimisega, otsiti inspiratsiooni, mis toodet või teenust pakkuma hakata. Arvestati ka seda, et toode võiks olla keskkonnasõbralik, taaskasutatav ja Eestis ainulaadne. Mõeldi, millisele sihtgrupile oleks toode eelkõige suunatud ja kuidas see nende probleeme lahendaks.
Sihtgrupiks olid nutitelefonide kasutajad. Mõeldi välja nii-öelda „telefonitasku“. Toote mõte oli see, et saaks mobiili turvaliselt ning ohutult laadida . Kuna tänapäeval on pea kõigil noortel nutitelefonid , oletati, et ka selle toote nõudlus on olemas. Niisiis viidi läbi ka väikse turu-uuringu tuttavate seas ja küsiti, kui paljud oleksid sellisest tootest huvitatud. Paljud suhtusid positiivselt ja näisid huvitatud olevat.
Kui idee oli lõpuks leitud, siis saadi hakata tegelema äriplaani koostamisega, tegevdirektori valimise ja ametikohtade täitmisega ning ametikirjelduste kinnitamisega. Tegevdirektor valiti õpilasfirma asutamise koosolekul, kus võtsid sõna kõik liikmed. Tegevdirektoriks sai Annabel Loorits, kes arvas , et juht peab olema kohusetundlik , koostöövalmis ja teistega arvestav..

Liikmeskond ja tööstruktuur

Õpilasfirma Zampsi liikmed olid hästi balansseeritud koostööks . Igaühel olid mingisugused kindlad oskused ja omadused, mida õpilasfirma vajas
Õpilasfirma Zamps tegevdirektor oli Annabel Loorits. Ta oli asjalik ja kohusetundlik. Tema kutsus kokku koosolekuid, jälgis tiimi koostööd ning motiveeris kõiki õpilasfirma liikmeid.
Tootmisjuht oli Elika Šaškina. Ta oli loominguline ja osav kätetöös. Tema kontrollis , et tooted oleksid valmis õigeks ajaks ning korrektselt.
Turundusjuht oli Imre Paat. Ta oli suhtlev ning positiivne. Tema ülesandeks oli jälgida, et kliendid oleksid rahuldatud tootega .
Fintantsjuht, Rein Järvpõld, oli nutikas ja väga korrektne . Tema kontrollis ja lahendas kõik rahaga seotud küsimusi . Lisaks kirjutas ja vormistas kõik tähtsad dokumendid .

Koosolekud

Kuigi, et igaühel olid kindlad kohustused, siiski oli õpilasfirma Zamps ühtne tiim. Regulaarselt toimusid koosolekud, kus arutleti õpilasfirma edusamme ning mida võis veel paremini teha ja kui kellelgi oli mingi arusaam või probleem õpilasfirma asjaajamistes teda aidati. Lisaks tehti ajurünnakuid, et saada ideid, kuidas toodet paremaks muuta.

Missioon

Missiooniks oli toota toode, mis hõlbustavad telefoni ohutut ja mugavamat laadimist.

Nime lugu

Õpilasfirma nime inspiratsioon tuli selle järgi, et toode tehti taaskasutatud šampoonipudelitest. Alguses oli mõeldud panna nimeks Šamps, kuid siis mõeldi ka muid variante ning lõpuks otsustati siiski nimetada õpilasfirma Zamps, sest õpilasfirma liikmete meelest see kõlas paremini – see oli originaalne ning huvitav.

SWOT-analüüs

Tugevused

• Suurepärane meeskonnatöö
  
• Konkurentsi puudumine
  
• Hea kvaliteet
  
• Tootmisefektiivsus
  
• Originaalsus
  
• Teooriateadmised majandusõpetuse tunnist
  
• Kliendid omast vanuserühmast
  
• Taaskasutus ehk pole suuri kulutusi
  

Nõrkused

• Kogemuste puudumine ärimaailmas
  
• Nõrk müügitöö
  

Võimalused

• Vajadusel laiendada sortimenti
  
• Turunõudluse kasv, sest järjest enam inimesi soetavad endale nutitelefoni
  

Ohud

• Ajapuudus
  
• Motiveerituse kadumine
  
• Konkurentide teke
  

Toode, tootmine ja müük

Toote kirjeldus

Õpilasfirma Zamps pakutavaks tooteks oli taaskasutatud šampoonipudelitest valmistatud telefonitaskud. Tooteid on erineva suuruse ja värviga. Algselt oli toode mõeldud telefoni laadimiseks kohas, kus lühikese laadija juhtme tõttu ei ulatu telefoni kuskile panna, näiteks laua peale. Antud toote kasutamine tagab selle, et telefon mitte ei ripuks juhtme pidi, vaid oleks šampoonipudelist valmistatud hoidiku küljes, mida hoiab vastu seina laadijaadapter. Samas oli leitud tootele ka muid otstarbeid. Kuna toodet sai riputada ükskõik kuhu, siis sobis see väga hästi ka näiteks kööki köögiriistade, vannituppa hambaharjade ja hambapasta ning ka kirjutuslaua kohale kirjutusvahendite hoidmiseks.
Telefonitasku valmistamine šampoonipudelist. (Foto: Elika Šaškina 2016)

Enesetäiendamine ja toote uuendused

Kogu tiimiga käidi koolitusel ja messil. Sealt saadi uusi teadmisi, võimalusi oskuste arendamiseks ning tutvuti teiste õpilasfirmadega ja nende tootetega. Koolitusel kuuldud arvamuste üle koosolekul arutledes leiti, et mõne jaoks on plastikust toode ebamugav, kui oleks soov seda ka kaasas kanda. Seetõttu mõeldi šampoonipudelist tehtud toodete kõrvale tuua ka pehmemast materjalist ehk riidest tooted, mille funktsioon jäi samaks.
Telefonitasku valmistamine materjalist. (Foto: Elika Šaškina)
Õpilasfirma koolituse tunnistus . (Foto: Elika Šaškina)

Toote hind

Toote hind kujunes välja nii, et koosolekul arutleti, millist summat oleksid õpilasfirma liikmed ise valmis sellise toote eest välja käima. Tehti järeldused ja kinnitati toote hinda, milleks kujunes 2,5 eurot.

Tootmine

Kõik õpilasfirma liikmed tootsid taskuid individuaalselt oma kodudes. Kõigile sai esmaseks ülesandeks koguda piisavalt šampoonipudeleid ja materjali, mida, sai ka tuttavatelt juurde küsitud. Šampoonipudelitele märgiti markeriga piirjooned, mille järgi õige tootekuju välja lõigati, kas siis noa või kääridega. Sellele järgnes toote kerge lihvimine liivapaberiga ja puhtaks pesemine. Mõnda toodet värviti ka teist värvi ja paigaldati ka kaunistusi, näiteks kivikesi või kleepse. Materjalist toote tegemiseks tehti šabloonid ning lõigati materjalist tükid välja ja seejärel õmmeldi kokku.

Müük

Müüdi peamiselt läbi tutvuste või siis enda sõpradele ja klassikaaslaste. Käidi toodet ka Intellektikal tutvustamas, kus müüdi paar toodet. Kokku müüdi 17 toodet, mille eest saadi kokku 42,5 eurot.

Finantsarvestus

Kasumiaruanne

Tulud
42,5 €

Kulud
3,12 €

Palk, töötasu , tasu müügist
38,25 €

Materjal, varustus , tootmiskulud

Muud
3,12 €
KULUD KOKKU
41,37 €

Aruandeperioodi kasum
+ 1,13 €

Bilanss

AKTIVA

Raha
41,13 €

Materjal ja varud

Põhivara
41,13 €

Omanike võlg
KOKKU
41,13 €
PASSIVA

Võlad
-

Aktsiakapital
40 €

Aruandeperioodi kasum
1,13 €

Eelmiste perioodide jaotamata kasum
KOKKU
41,13 €

Kogemused ja areng

Kõik õpilasfirma liikmed olid ükshäälselt nõus, et ettevõttega tegelemiseks peab arvestama, et aega kulub sellele päris palju. Seda sellepärast, et kõige suuremaks probleemiks õpilasfirma juures oli ajapuudus, sest alati polnud võimalik kooli kõrvalt toodete valmistamisega tegeleda. Seetõttu ei jõutud neid päris nii palju teha, kui algselt planeeriti, kuid saadi neid ikkagi piisavalt tehtud, et klientide vajadused rahuldatud saaksid.
Samuti jõuti järeldusele, et töö ei tee ennast ise ära ja tegevuste edasi lükkamine ei vii kuskile edasi. Lisaks saadi tohutult rikkamaks äriteaduste hulgas: õpiti erinevate klientidega suhtlemist, äriplaani koostamist ning igasuguste dokumentide täitmist.

Kokkuvõte

Töö käigus saadi täpsemalt teada, mis on õpilasfirma ja suudeti ka järgi proovida, kuidas ärimaailm töötab. Turu uuringu käigus saadi teada, et inimestele meeldis ning huvitas õpilasfirma toode.
Järeldati, et tegelemine ettevõttega võtab palju aega ning on raskem, kui alguses tunduda võib, sest sellega tuleb kogu aeg tegeleda. Kuigi see polnud kerge, saadi ikkagi kõigega hakkama, sest tiim suutis koos ideaalselt töötada.
Kõige keerulisem oma firmaga tegelemisel oli aja leidmine kooli ja muude tegevuste kõrvalt. Kõige kergem aga oli töötamine tiimiga, sest koos töötada oli palju parem, kuna kõik õpilasfirmaga seotud kohustused olid õpilasfirma liikmetel omavahel ära jaotud.
Huvitav oli käia messidel ning koolitustel, kus sai tutvuda teiste õpilasfirmade huvitavate ja omapäraste toodetega ning ideedega. See andis firma liikmetele tulevikuks palju inspiratsiooni.
Praktilise töö läbiviija sai uusi teadmisi ja kogemust, mida varem pole koolis saanud ning tulevikus need tarkused tulevad kindlasti kasuks, kui ta otsustabki luua oma ettevõte. Ta leiab, et nüüd on palju kogenenum oma aja planeerimises ning oskab märksa rohkem koostööd teha teiste inimestega.

Kasutatud allikate loetelu

Õpilasfirma juhend õpetajale ja konsultandile (2012). Tallinn

Vodja, Epp (2015). Õpilasfirma tööjuhend . Tallinn: Spin Press AS

Junior Achievement Eesti. Mis on õpilasfirma? http://www.ja.ee/index.php?page=146 &