Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke
Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad funktsioneerivad üsna erinevalt. Vasaku ja parema poolkera erinevus tuleb selgelt välja liigutustes. Paremakäelistel domineerib vasak poolkera. Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi.Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile ning
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni
(eferentsed juhteteed (viimanärvid) ja sihtorganid) Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närvisüsteemi ülesehituse ja töö üldpõhimõte Neuron: närvisüsteemi ehituskivi { Närvisüsteem koosneb tohutust hulgast { Närvirakk ehk neuron on närvisüsteemis närvi- ja gliiarakkudest toimuva kommunikatsiooni põhiühik { Erinevate hinnangute kohaselt ulatub { Neuronitevahelised ühendused hoiavad koos
signaali ei tule ning ehmuda pole vaja. St siis et NB! Gleitman jt tingitud stiimul on stiimul mis tuleb ikka aga tingimatu "Psühholoogia" stiimusl on stiimul mis tuleb harva. Neutraalne stiimul eestikeelses versioonis on siis ärrituseta stiimul ei ole segavat valgust ega kasutatakse nii tingitud ehmatavat heli. . kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud refleks, kuid tingitud ehk õpitud reaktsiooni ei saa nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta. Mis on operantne Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus ÕO8 tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis
Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid
Homeostaasi kriisi sattumisel kujuneb ajutine või püsiv patoloogiline protsess, koekahjustus või haigusseisund, mis võib lõppeda ka surmaga. Tagasisidesilmuste toimimisprintsiip organismisiseste sündmuste ahel, mille käigus regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv)
(algselt neutraalne ärritaja) ühel ajal demostreeritakse positiivseid emotsioone esilekutsuvat sündmust või objekti. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (positiivses ja negatiivses mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Näiteks, kui õpilane kohtab koolis õpetajat, kes naeratab, julgustab ja aitab, hakkab kool talle meeldima. Kohates aga õpetajat, kes karjub, pahandab, kritiseerib, tekib lapses vastupidine reaktsioon õpetaja, kui tingitud ärritaja suhtes. Kui õpetaja kutsub õpilases esile negatiivseid emotsioone,võib kõik kooliga seonduv tekitada talle vastumeelsust. Õpilase baasemotsioone võivad koolis esile kutsuda ka paljud teisedki nähtused ja sündmused. Näiteks ei suuda paljud õpilased esineda kas klassi või õpilaskonna ees. Hirmutunne saab tavaliselt alguse sellest, et esmakordne esinemine kas ebaõnnestub või tekitab piinlikke momente
! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid
Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar
Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega. Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid. Käitumise ja psüühika eelduseks on närvirakkude vaheline kommunikatsioon. Teave levib närvierutusena ühe neuroni piiridest elektrilise protsessina ja neuronite vahel virgatsaine vahendusel. Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele. Ajukoor juhib ja reguleerib kogu närvisüsteemi, kogu organismi kõikide elundite tööd ning kooskõlastab tegevust Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks
*vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s – ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) – juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid – lihased, näärmed jne. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. (2.3.4) Tingimatu refleks: *NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele *alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale *nende närvimehhanismid on pärilikud Tingitud refleks: (2.3.5) *kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne akt, tegutsemis-või käitumisviis *iga ärritaja võib esile kutsuda mistahes vastureaktsiooni *selle närvimehhanismid ei ole pärilikud vaid kujunevad välja organismi eluaja jooksul Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. (2.3.6) Tingitud reflekside Väljakujunemise tingimused:
Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim sünaptiliseks. Mis on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud funktsioonidest.
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -
seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C.Wernick- Wernicke ala) ajukoore piirkonna, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid. See piirkond asub samuti aju vasaku poolkera koores, kuid vorreldes Broca alaga tsentraalvao
loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori
Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3. peidetud neuronid, mis ei ole ei sisend- ega väljundneuronid. 3. Membraani puhkepotentsiaal Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et
Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses,
ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega. - Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Traditsiooniline bioloogiline psühholoogia keskendus erinevate psüühiliste protsesside keskuste otsimisele. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega.
6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F
vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni
Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3
Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min. Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see taastub mingi aja pärast (kui just neuornid pole hävinud). Võivad jääda mingi mustad laigud, Et liigutus oleks täpne ja piisava jõuga, siis vaja et ajukoor, mis liigutuse sooritab, saaks infot st neuorid on seal hävinud. väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt. 4. LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui
Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W
Sissejuhatus psühholoogiasse 24 Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem) * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas kuulmiskoore piirkonnas (tonotoopiline kaart): eristame ,,pitch" = subjektiivne helisagedus, ,,tämber," heli valjus * Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- või väljalülitumisele Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest või teisest kõrvast.) Sissejuhatus psühholoogiasse 25 Keha asend ruumis, tasakaalutaju Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja
ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon Psüühilist tegevust omakorda mõjutavad hormonaalsüsteem, tunnetust erinevad aitsingud interotseptiivsetelt retseptoritelt. Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
Süvenemise tõenäosuse mudel (Petty &Cacioppo) Assotsiatiivsete ja loogiliste hinnangute mudel (Gawronski & Bodenhausen) Süvenemise tõenäosuse mudel vihje Argument P Motivatsioon süveneda TS E EN R TR Reaktsioon Võimalus süveneda I A F AL E NE Vastu-argumendid E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
