Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala:
revolutsioon, mis on tuntud ka Islamirevolutsioo nina. Revolutsioon algataja oli Ruhollah Khomeyni. Iraani revolutsioon on maailma suuruselt kolmas revolutsioon ja selle käigus muudeti konstitutsioonilise monarhiaga riik Islamivabariigiks. Üks tähtis sündmus Iraagi ja Iraani ajaloos oli nende riikide vaheline sõda. Seda alustas Iraak eesotsas Saddam Husseiniga, et saada tagasi Iraani valduses olevaid Hormuzi väina saari. Iraak ostis tänu naftamüügist saadud tuludele 10% tervest maailma relvatoodangust. Enamus lääneriike toetasid sõjas Iraaki, kes kartsid Islamirevolutsiooni järgse Iraani poliitilise mõju kasvu.Iraak kasutas sõjas ke keemiarelva. Ja selle pildi pealt on näha kus asuvad Iraak ja Iraan omadega praegu.
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala:
ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale. Maksumäär on protsent, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne-maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud- mõjutavad sissetulekut kaudselt, sest maksustatakse tarbimist (käibemaks,aktsiis).Sotsiaalkindlustusmaksud ravikindlustus,pensionikindlustus(töötuskindlustus). Lisandväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenmine(lisanduv kauba väärtuse kasv
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada krooni ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala:
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Aliis Matrikli nr. 144569
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288
Kassapõhist arvestusprintsiipi tuleks tulu fikseerimisel kasutada siis, kui raha laekumise väljavaated on realiseerimise momendil ebaselged. Tekkepõhine arvestusprintsiip – sündmused kajastatakse siis kui sündmus aset leiab, sõltumata raha liikumisest. Müük kajastatakse ning tekib raha saamise õigus. (juriidilised isikud on kohustatud lähtuma tekkepõhisest arvestusprintiibist). Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip –Tuludele tuleb vastandada kõik need kulud, mis on tulu saamiseks tehtud (samas kasumiaruandes). Kui olen nt omandanud kalkulaatori eesmärgiga edasi müüa, siis kui pole eesmärki realiseerinud, ehk edasi müünud, ei tohi seda kuluna märkida vaid varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa
Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud. Eestis kehtivad maksud koos olulisemate maksumääradega. Tulumaks 20% Käibemaks 20% Sotsiaalmaks 33% Maamaks (osaliselt vabastatud) 0,15ha-2,0ha Hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, aktsiisid Töötukindlsutus 1,6% Kogumispension 2% Tulumaksu arvutamine. Arvutatakse brutopalgalt Nt. 1000 euri kuus 1. töötukindlustus 1,6%=16 € 2. pensionimaks 2%=20€ 3
Ükskõik millise keele valdamine peab olema iga üksikisiku eraasjaks, mitte aga reguleeritud kõrgemal riiklikul tasandil. 2.Muuta kodakondsus-ja välismaalaste seadust nii, et kaoksid Euroopa Liidu elanikele häbiväärsed nn. 3.Muuta seadusandlikke akte, mis sätestavad maksudest saadava tulu jaotumise riigieelarve ja kohalikesse eelarvetesse laekuvate tulude osas ning maksuseadust tervikuna nii, et ümberjaotamine toimuks viimaste kasuks. 4.Suurendada maksukoormust ülisuurtele tuludele, seada sisse luksuseseme maks ja sealt laekuvad summad kasutada paljulapseliste ja puudust kannatavate perede toetuseks. Esmased ülesanded: 1. Et vältida vene õppekeelega koolide ja gümnaasiumide sunniviisilist üleviimist eestikeelsele õppele, samuti aga ka selle jaoks, et jälgida hariduse omandamise kvaliteeti koolides, kes on vabatahtlikult avaldanud soovi üleminekuks vene õppekeelelt mõnele muule õppekeelele, luua
müüakse ja ostetakse; ostujõuline nõudmine nõudmine, mis on rahaga tagatud; konkurents palju ühesuguseid kaupu; monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup; ühishüvis kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid; riigi eelarve rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohtha; tulumaks maks, mis pannakse inimese või ettevõtte tuludele; sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks; käibemaks 18% kauba või teenuse hinnast; kaudne maks moodustavad 40% riigi eelarve tulust; otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult; tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma; inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine; tööturg
võeti. Loodi uus valitsus ehk Riigikogu ning Eesti sai endale 1938nda aasta aprillis esimese presidendi: Konstantin Pätsi. Edasine majandus 1930ndate aastate teisel poolel osutus vägagi edukaks. Majandusliku tõusu üheks põhjuseks oli riigi suurem sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus. Tööliste arv järjest kasvas ning 1936ndaks aastaks tööpuudus põhimõtteliselt likvideeriti. Loodi kultuurikapital ning tänu suurtele tuludele saadi luua esimene eestikeelne ülikool-Tartu Ülikool. Tänu ülikooli avamisele arenes kiirelt edasi kirjandus, kunst ja muusika. Mis omakorda andsid aluse Eesti teatrile ja kinole. Kõik oli justkui läinud ülesmäge (vähemalt Eesti jaoks), kuniks algas Teine Maailmasõda. Teiste riikide omavaheline kana kitkume tegi Eestile vägagi halba. Kõige enam aga mõjutas Eestit Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline kallaletung. Lõpuks aga lõid nad omavahel 23.augustil
Maksukoormus näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele. Kõrge maksukoormus tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär teenitud tulust maksudele minev osa Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha
valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt. proportsionaalne - makstatav osa tulust on maaratud koigile uhetaoliselt kehtiva protsendiga progressiivne - maksumaar suureneb astmeliselt vastavalt tuludele regressiivne - maksumaar alaneb tulude suurenedes 18. Kirjelda lühidalt Eesti maksusüsteemi. Nimeta kohalikke ja riiklikke makse. Eestis on proportsionaalne maksususteem, mis koosneb maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid
9. Maksuvõlgade hulka kuuluvad: a) maamaks b) maksutrahvid c) maksuviivised d) tollimaks e) dividendide tulumaks f) aktsiisimaks 10. Kohustusi võib liigitada: a) tegelikeks b) kaudseteks c) potentsiaalseteks d) otsesteks e) eraldisteks 11. Kas tulude ja kulude vastavuse printsiip tähendab, et a. tulude ja kulude puhul ei saa järgida perioode b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade
valmistamisega tegelevad firmad). Eestis on koostööpartneriteks näiteks edasimüüjad: OÜ Rodnas ja OÜ Lemar Auto. 1.4 Majanduslik keskkond: 1) SKP muutumine: selle vähenemine tähendab eelkõige nõudluse vähenemist ning selle kasv, nõudluse suurenemist. 2) Inflatsioon: raha väärtuse langemine mõjutab igat ettevõttet meie riigis. Kui ka AS Tatoli tõstab enda teenuste/toodete hindasid, mõjub see ka ettevõtte tuludele ja kuludele. 3) Maksud: millised riiklikud ja rahvusvahelised maksud kehtivad ettevõtte tegutsemisel, nende tasumise tähtajad ning kord. 4) Eelarve tasakaal: tulude ja kulude vastavuse printsiip 5) Välisriikide majandusolukord: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv majandus mõjutab kõiki majandusüksusi.
on tavaliselt koostööpartneriks Võru linn, aga võib olla ka väljapoolt Võru linna, koostööpartnerid peaksid kindlasti järgima seda, kas ettevõte suudab end ise ka varustada. 10) Sõjad ja konfliktid: kui Eesti riigil peaksid tulema sõjad, siis puudutab see kõiki ettevõtteid. Majanduslik analüüs: 1) Inflatsioon: raha väärtuse langemine mõjutab igat ettevõttet riigis. Ka Võru Vesi tõstab siis enda teenuste hindasid, mõju ka ettevõtte tuludele ja kuludele, tarbijahinnaindeksi muutus. 2) Maksud: millised riiklikud ja kohalikud maksud kehtivad, nende tasumise tähtajad ning kord. 3) SKP: SKP vähenemine tähendab eelkõige nõudluse vähenemist, selle kasv, nõudluse suurenemist. 4) Majandusolukord käesoleval hetkel ja suunad tulevikuks: mõjutab Eesti riigi majandusolukord, kui Võru maakonna majandusolukord ning ettevõtte
kohta. Riigieelarve aasta esimesest jaanuarist kolmekümnenda esimese detsembrini. Eelarve detitsiit kulud ületavad tulud Eelarvejääk tulud ületavad kulud. Lisaeelarve jooksva rahandusaasta täiendus võib olla positiivne või negatiivne. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Tulumaks pannakse juurde inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks makstakse juurde ostumüügi tehingutelt. Maksusüsteemid ja nende analüüs Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Proportsionaalne maksusüsteem selle puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25000 eurot aastas. Proportsionaalne maksumäär on 22%. Eestis on lihtastmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis on kuus 144 eurot ja aastas 1728 eurot.
maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D). Tulumaks on kirjeldatud maks inimese või ettevõtte tuludele. Käibemaks on maks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt. Riiklikud fondid: · Sotsiaalkindlustusfond pensionid, abirahad. (20%) · Ravikindlustusfond haigused (13%) · Liikluskindlustusfond · Pensionikindlustusfond 4.5 Milliseid makse me maksame Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitemesuguste kodanikutehingute eest (pass, juhiload). Maksukoormus kõikide maksude kogusumma võetuna protsentuaalselt ühiskondlikust kogutulust
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui
maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks). Lisaks tulule maksustab riik tarbimist, nt tarbimismaks ja käibemaks, mida makstakse ostu- müügi tehingutel. (18%- käibemaks) MILLISEID MAKSE ME MAKSAME? Eesti riigieelarve tulu koosneb maksulisest ja mittemaksulisest tulust. Suurema osa moodustab maksuline tulu. Mittemaksulise tulu alla kuulvad tulu riigivaradele, riigilõivud ja muud majandustegevusest saadud tulud.
kümnendas kõige rikkamad. Saadud jaotuse alusel on võimalik koostada majandusteadlase Max O. Lorenzi järgi nime saanud graafiline kõver. Selle abil on võimalik iseloomustada erinevate riikide elanikkonna sissetulekute ebavõrdsust erinevatel aastatel (Arrak jt. 2002, lk 68). Lorenzi kõvera saamiseks kasutatakse kumulatiivset jaotust, kus iga järgneva grupi tulud liidetakse kõigi eelmiste gruppide tuludele. Absoluutse võrdsuse puhul on perede ja nende tulude kumulatiivne jaotus võrdne, Lorenzi kõveraks on sellisel juhul 45° nurga all tõusev sirge. Absoluutse ebavõrdsuse korral on kõik tulud koondunud viimase, kümnenda grupi kätte, seda näitab viimase grupi juurest 90° nurga all tõusev sirge. Tegelikkuses pole neid kahte äärmuslikku varianti olemas, tulude jaotus jääb alati kahe äärmuse vahepeale. Tulude jaotuse täpsemaks võrdlemiseks on kasutusel Gini indeks. Gini indeks on
4. Milliseid ressursse nimetatakse produktiivvahenditeks ja miks? 5. Millised eeldused püstitatakse tarbijate käitumise kohta, kui uuritakse nõudluse kujunemise seaduspärasusi. (2tk.) 6. Mida uuritakse majandusmudelite koostamisel tasakaaluseisundite staatilise, võrdlev- staatilise ja dünaamilise analüüsi korral? 7. Tootmine kui süsteem. Taastootmise (lihtsa ja laiendatud) olemus ja eristamise alus 8. Selgitage kuidas mõjub ettevõtte tuludele toote müügihinna alandamine, kui nõudlus on üleelastne või alaelastne. Joonised Üleelastne Alaelastne 9. Kirjeldage ettevõtte käibevarade struktuuri ja märkige ära, millised kaks fondi need moodustavad. 10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12
argument konkurentsi piiramiseks. 4. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. Reisija ajaväärtus. Reisi üldistatud maksumus. Turutasakaalu muutusest tingitud tarbijate hinnalisa arvutamine. Mõju vanadele reisijatele. Mõju juurdetulnud / ära jäänud reiside osas. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs - majanduslik- ehk alternatiivkulu analüüs lisaks kuludele ja tuludele arvestatakse keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Tasuvusanalüüside käigus määratakse projekti maksumus/kulud, hinnatakse projekti oodatavate kulude ja kasude rahavoogusid. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. •otsene reisiaeg (TT): TT = Tj + Ts + To + Tü + Üp, kus Tj - jalgsikäiguaeg (nii alguses kui lõpus), Ts - sõiduaeg, To - ooteaeg, Tü - ümberistumise aeg, Üp – ümberistumise trahv.
kasvavad Vahendab ümbrikupalkade maksmist Allikas: autori koostatud töös kasitletud allikate põhjal 9 KOKKUVÕTTE Kaesoleva uurimistöö eesmark oli naidata ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisega Eestis. Uurida, et millised tulud ja kulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega. Et tuludele- kuludele ei olnud autori poolt võimalik anda tapset rahalist vaartust, sai jareldus tehtud pigem kasitletud allikates tehtud jarelduste ning subjektiivse arvamuse põhjal. Tulude ja kulude tabelile tuginedes võiks jareldada, et tulud ületavad kulud ning projekt oleks justkui tasuv. Töö aktuaalsus seisnes poliitilises otsuses labi sotsiaalmaksu maara kaotamise suurendada uute töökohtade loomist, mõjutada ettevõtjaid töötajate palku tõstma, kasvatada tööjõu
Eesti täienduskoolid on tekkinud ja arendanud oma tööd iseseisvalt ilma riikliku või omavalitsusliku halduse või majandusliku toetuseta. Sama kehtib õpikute ja muu eestikeelse materjali kohta. Erandina võib nimetada kohalikult valitsuselt saadud tasuta või osalise tasuga kooliruumide rendi. Täienduskoolide majanduslik alus tugineb õppemaksudele, Eesti organisatsioonide toetusele ja kooli üritustest laekuvatele tuludele. Kui täienduskoolide õpilaste vanuseks oli varem üldiselt lasteaedades või eelkooliealistes rühmades 3 kuni 6 aastat, algkoolides 7 kuni 13 aastat ja keskkkoolis 14 kuni 16 aastat, siis aastast 1982 lisandus veel gümnaasium 17 18 aasta vanuste õpilastega. Paljud koolid on eksisteerinud Kanadas juba mitukümmend aastat. Pikema ajalooga on ehk Montreali Eesti Kool ja Toronto Eesti Täienduskooli põhikooli osa,
2. Innoveerimisel tuleb olla aktiivne 3. Ole valmis muutuma 4. Loo ja laienda võrgustikku, vajadusel ole valmis ka liikmeid kõrvaldama 5. Ära looda kohestele tulemustele 6. Loo keskkond innoveerimiseks ning arenda seda 9 7. Ära anna alla Meile tundub nagu Eesti ettevõtjate innovatsioon on suletud tihti pööratakse tähelepanu vaid tuludele ning sisemistele arenduskuludele. Me nimetame seda liigraamatupidajalikuks käitumiseks peetakse relevantseks vaid nüansi, ettulud ületaksid kulusid. Tihti pole kõige olulisem see, et ettevõte oleks pidevalt kasumis, vaid klientide rahulolu ning fakt ja teadmine ning julgustunne tulevikuks, mil klient teeb kordusvisiidi, mis omakorda tähendab ettevõtjale ühe kliendi põhist korduvtulu. Eelkõige võiks Eestis rakendada ning propageerida avatud innovatsiooni ideedes ja
Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemust (näiteks toodete omahinda) ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK? Üks olulisemaid põhjuseid, mis vähendab kuluarvestuse süsteemide efektiivsust ettevõtetes, on tingitud kuluarvestuse nõrkadest seostest teiste ettevõtte funktsionaalsete tegevuste ja väliskeskkonnaga. Kuigi klassikalises kuluarvestuse teoorias vaadeldakse kuluarvestust ettevõtte sisese tegevusena, tuleb praktilises kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega.
Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini saavutasid iseseisvuse Põhja-Itaalia linnad (n Genua, Firenze, Milano, Veneetsia) 11.-13.saj tänu Vahemerekaubandusest saadavatele tuludele. 4.3. Keskaegsete linnade valitsemine: Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja
Nullbaasist lähtuva planeerimise puhul kandideerivad kõik projektid võrdsetel alustel järgmiseks aastaks kasutada olevatele ressurssidele ehk eelmise perioodi plaane ei saa kasutada uutes plaanides taotletavate ressursside põhjendamiseks. Kulupõhine meetod: eelarve koostamise statistiline meetod, kuna koostatakse eelmise aasta eelarve täitmise alusel. Nullbaasiline meetod: tegevusplaani ja eelarve koostamine arvestamata tegelikkuses saadavaid ressursse. Keskendutakse üksikisiku tuludele kui ka kõigile tegevusprogrammidele. Meetod nõuab asutuse selget keskendumist prioriteetidele ja alternatiividele. Oluline programmi kirjeldus, eesmärgid ja sihid. Tulemuspõhine meetod: parima teenuse saamine võimalikult madala hinnaga. Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud
Kuna maaisandad said linnadelt maksutulu, polnud nad huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest. Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini saavutasid iseseisvuse Põhja-Itaalia linnad (n Genua, Firenze, Milano, Veneetsia) 11.-13.saj tänu Vahemerekaubandusest saadavatele tuludele. 4.3. Keskaegsete linnade valitsemine: Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja
Bilansi aktivakirjetele avatakse vastavad aktivakontod (vara kontod) ja nende reguleerimiseks kontraaktiva kontod (korrigeerides varasid). Bilansi passivakirjetele avatakse vastavad passivakontod (kohustuste ja omakapitali kontod) ja nende reguleerimiseks kontrapassiva kontod (korrigeerides kohustusi ja omakapitali). Kuludele avatakse vastavalt kasumiaruande kasutamise skeemile ja kuluarvestuse süsteemile vastavad perioodikontod - kulukontod. Tuludele avatakse perioodikontod tulukontod. Perioodi majandustulemuse väljatoomiseks avatakse tulude ja kulude koondkonto. Sisu Kontoliik Käibevara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara akumuleeritud Kontraaktiva Bilansikonto kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto
tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse tingimustes, võib neid käsitleda majandusotsustena (rakendada majandusanalüüsi). Teha tuleks asju, mille puhul ühiskonnale tekkiv kasu ületab tekkivad kulud. Majanduses hinnatakse kasusid ja kulusid inimkonna vaatepunktist. Probleemiks väärtuse hindamine, kui ressursil puudub turuhind tuleb kasutada spetsiaalseid meetodeid. Keeruline, kuna hinnang tuleb anda tulevikus tekkivatele (mitte olemasolevatele) tuludele ja kuludele ebakindlus Lisaks sellele sõltub ühiskonnas tehtav ressursside jaotamise alane valik alati ka sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest (eri tegurite olulisus sõltub tehtavast otsusest). TULU-KULU ANALÜÜS- analüüsitehnika, mille puhul arvutatakse välja mingi poliitikaalternatiiviga (nt keskkonnaalase regulatsiooni muudatus, mis toob kaasa keskkonnaseisundi paranemise) kaasnevate kõigi tulude (kasude) ja kulude
Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal on aluseks majanduse laiemale tasakaalule IS-LM mudel näitab, kuidas kujunevad tulutaseme ja intressimäära väärtused lühiperioodil, mil P väärtus on fikseeritud Maksuvõimendi: On negatiivne- maksude tõustes C ja Y vähenevad On ühest suurem- maksude muutus avaldab tuludele võimendatud mõju On väiksem kui valitsuse kulutuste võimendi-tarbijad säästavad (1-MPC) osa maksulanguses, seega esialgu saavutatav erakulutuste kasv on väiksem kui valitsuse kulutuste kasvu korral IS kõver: Definitsioon: intressimäära (r) ja tulutaseme (Y) kombinatsioone ühendav joon, mille korral hüviste turg on tasakaalus, st tegelikud kulutused (kogutoodang) =planeeritud kulutused (PE) IS kõvera võrrand: Y=C(Y-T katusega) + I(r) + G(katusega)
kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi (n.. toodete omahinda) ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. Järelikult on vajalik projekteerida ja juurutada majandusüksuse sisene kuluarvestussüsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida erinevate toodete ja teenuste kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. NÕUETE MÄÄRATLEMINE KULUARVESTUSE SÜSTEEMILE: · Planeeritud -- planeerides, (eelarvestades) kulusid luuakse eeldused kulude kontrollimiseks ja juhtimiseks. Omades ülevaadet kui palju võib kulutada, et saavutada soovitud kasum, saab oodatust suuremate väljaminekute korral kiiresti reageerida ja selgitada välja põhjused ning mõjud; · Oluline - majandusüksuse kulusid tuleb vaadelda lähtuvalt nende olulisusest.
hinda vaid üksikute kallimate toodete puhul ja üks ei osta odavama hinnaga asju majanduslangusest hoolimata. Küsimusele, kas ja kuidas on ostuharjumused muutunud viimaste aastate jooksul, kogus 5 vastust variant, kus viimaste aastate jooksul pole ostuharjumused üldse muutunud. Üheksal juhul ollakse valmis maksma kallimat hinda kui toode/teenus on vastupidavam/kvaliteetsem, seitsmel juhul otsitakse odavamat hinda, jälgitakse sooduspakkumisi ja mõeldakse enam oma tuludele- kuludele ning planeeritakse oste. Palusin küsitluses osalejatel vastata kas ja milliseid muudatusi on tehtud oma toitumisharjumustes. Valida võis mitu varianti korraga. Graafik 1.3 Toitumisharjumuste muutused Olen hakanud tervislikumalt toituma. 3 6.5%
tegevusest, kus reaalselt meie tooted jõuavad tootmisesse üksnes kindlate koostööpartnerite leidumisel, kes peavad katma ka kogu tootega seotud kulud. See on tegelikult ka loogiline, sest ilma kindlate partneriteta ei ole meil võimalik nende logosid või reklaame särkide vastavasse osasse lisada. Tulude poolel lähtume maksimaalsest läbirääkimiste käigus pakutavast summast, millele vastavalt kujundame välja tegevuse kulud. Sarnaselt tuludele on ka kulude pool küllaltki lihtne. Kõige kulukam on särkide valmistamine. Ühe särgi kohta prognoosime sõltuvalt allhankijast erinevaid kulusid. Aasiast tellides tuhandese partii võiks koos transpordiga meie turuanalüüsi hinnangul särk maksta 2- 3. Eestist tellides võiks särgi hind koos trükiga olla sarnase partii korral suurusjärgus maksimaalselt 5. Meile teadaolevalt tegi TTÜ-s inseneriharidust propageeriv BEST oma
vähem kannatab ühiskonna heaolu tervikuna kui maksustada kõige kõrgemat sissetulekute osa. Teiseltpoolt lähtutakse piirohvri teooria rakendamisel maksusummast, mis on vajalik poliitiliselt kokkulepitud avalike teenuste mahu osutamisega. Siin maksab suure sissetulekuga kodanik (A) kogu maksu (a) oma ülemisest sissetulekute osast. Kodaniku B (väikesepalgaline) ja A kasuhulgad võrdsustuvad (A a = B ). Võrdse piiriohvri puhul, laieneb maks ka B tuludele, kui maksu vajatakse rohkem, kui a-ga märgitud. Joonis 9.4. Võrdne piirohver Ohvriteooriaid on maksumäärade kujundamisel arvestatud, kuigi pigem kujutavad reaalsed maksusüsteemid kombinatsiooni erinevate maksuohvri käsitluste rakendamisest. Kolmest ohvriteooria variandist on arenenud riikide maksusüsteemide kujunemist mõjutanud proportsionaalse ohvri põhimõte koos maksujõu arvestamisega. Selle kombinatsiooni resultaadiks on progressiivsete maksumäärade rakendamine
Klassikaliselt jaotatakse tootmistegurid kolmeks: töö, kapital ja maa (loodusressursid). Sellest lähtuvalt võib jagada sissetuleku neljaks: palk, rent, kasum ja intress. Kasumit võib tinglikult vaadelda intressi erivormina, sest ettevõtja paigutab oma raha äriprojekti, mitte panka, kus talle oleks selle eest intressi makstud. Teisalt, mõnikord vaadeldakse neljanda tootmistegurina ettevõtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks eespool nimetatud tuludele peavad ettevõtted maksma kaudseid makse (aktsiisimaks tubakaja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna sisse ja ehkki neid vaadeldakse tulude poole peal, ei jagune nad kellelegi tegurituluna ning seetõttu ei saa neid ka rahvatulus arvestada. Kaudsed maksud on üks komponent, mille võrra rahvatulu on SKP-st väiksem. Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsioonikulude katmiseks, s.t kulunud põhivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse
Kõige suurem osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused. Sotsiaalkuludele järgnevad kulutused tervishoiule ja haridusele ning transpordile ja sidele. Riigi- ja korrakaitsekulutused moodustavad kumbki ligikaudu kuus protsenti. Selleks, et kulutada, peab ka olema mida kulutada. Millest koosnevad Eesti riigieelarve tulud? Suurem osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Lisaks maksulistele tuludele on riigil olemas ka MAJANDUSTEADUSE ALUSED 52 mittemaksulised tulud. Mittemaksulisteks tuludeks on näiteks omanikutulu varadelt, laekumised majandustegevusest ning riigilõivud. Riigieelarve tulude kujunemist iseloomustab joonis 9.5. Maksud 27690,5 Füüsilise isiku tulumaks 3157,0 Ettevõtte
Kõrge maksukoormus – tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid
investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud teistes riikides toodetud hüviste väärtus (import, M). Kogukulutused (E) on tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kulutuste ning netoeksprdi summa. SKP=E=C+I+G+(XM) Sissetulekute lähenemisviis SKP leidmiseks liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: palk kui tasu tööjõu teenuse eest, rent kui tasu maa kasutamise eest, intressid kui tasu raha kasutamise eest, kasum kui tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks nimetatud tuludele sisaldab SKP: 1. amortisatsiooni; 2. kaudseid makse. Amortisatsioon (D) on osa hüviste tootmiskulust; summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes väärtust kaotavad; kulutused kulunud kapitalikaupade asendamiseks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandustegevusega. Sisalduvad hüviste hindades (aktsiisimaks, käibemaks jne). Subsiidiumid on osa sissetulekust, aga mitte toodangu väärtusest, seepärast SKP arvutamisel nad lahutatakse sissetulekutest.
Kulu-maht-kasum analüüs, kasumi suurendamise teed. KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu;
intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Kriteeriumite täitmine tegelikkuses: 2000. aastate alguses aga ei suutnud mitmed EL-i liikmed Maastrichti kriteeriumite piires püsida ning hakkasid müüma valitsuse võlakirju, et riigivõlga ja eelarvepuudujääki vähendada. Riigid müüsid õigusi oma tulevastele tuludele, vältides nii kriteeriumite otsest rikkumist, kuid loobudes headest tavadest ning eirates rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nii said riigid varjata oma eelarvepuudujääke ja võlatasemeid eri viisidel, muuhulgas järjekindlusetu arvepidamise, eelarveväliste tehingute ning keeruka struktuuriga võla- ja valuutaderivatiivide abil. Näiteks sai Saksamaa 2005.06. aastal 15,5 miljardit eurot Deutsche
liita kokku kõik tootmisprotsessis tekkivad tulud: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud (2) Valemis (2) näidatakse, et suurema osa lisandväärtusest moodustavad kulutused tootmistegurite ostmiseks. Teiselt poolt on need kulud tootmistegurite müüjate jaoks tulud. Seetõttu nimetataksegi seda meetodit tulumeetodiks. Kuid lisaks tuludele on võrrandis (3) ka amortisatsioon ja kaudsed maksud. Miks? SKP arvutamisel on eesmärgiks leida väärtus, mida firmad on toodetud kaupadele ja teenustele lisanud. Kui kaupade tootmisel kasutatakse ka kapitali, siis lisatakse ka osa kapitali väärtusest kaupadele. Seetõttu tuleb ka amortisatsioon (ehk nn kapitali tarbimine) lisada tootmistegurite eest makstavatele kuludele. Selleks, et tulumeetodil leitav SKP oleks
(lk 124-129, KMK_analueues) · KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest · KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. · Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM · Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks · Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. · KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu;
(lk 124-129, KMK_analueues) · KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest · KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. · Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM · Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks · Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. · KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu;
kulu kogus Kogus, tk Kogu muutuvkulu Number 3: Ühiku muutuvkulu Number 4: kulu kulu Kogus, tk kogus Püsikulu ühiku kohta Kogu püsivkulu 48. Kulukäitur Tuludele ja kuludele mõju avaldavaid tegureid nimetataksegi tulu ja kulukaituriteks. Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukaituriteks (cost driver). Seega kui muutub mõne kulukaituri vaartus, põhjustab see muutusi kogu hinnakalkulatsioonis. Kulukaituriteks võivad olla naiteks materjali kogus, töötunnid, teenindustsuklite arv, toode, projekt, töötajate arv, kasutatud seadmed jms. Tulukaitur on naiteks klientide arv ja muugi hind. 49
(lk 124-129, KMK_analueues) KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest KMK-analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujundamisel ja ettevõtte strateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalsete otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on üldjuhul maksimaalse tulu saamine minimaalsete kuludega: TULU - KULU = KASUM Tuludele ja kuludele avaldavad mõju paljud tegurid, mida nimetatakse tulu- ja kulukäituriteks Nt tulukäiturid: müüdud kaubakogused ja müügihinnad; kulukäiturid: valmistatud toodete arv ja ostuhinnad. KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas. Lihtsustatud erijuhtumi näide, kui: o üht liiki kaup (toodang); o püsivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga; o hinnad ei muutu;
annaabi.ee 
