Erakonnad (0)

Asutati 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kandis nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei . Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna Esindusassamblee, Eesti Vene Demokraatlik Liikumine, Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Eesti Tsernobõli Komitee. Aastal 2000 eraldus osa liikmeid, kes 18.06.2000 moodustasid Vene Balti Erakonna Eestis. Aastal 2004 pidi toimuma ka ühinemine Vene Erakonnaga Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei aga loobus, kuna Vene Erakond Eestis polnud nõus loobuma oma nimest. 27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumendid heaks kiitnud Vene Erakond Eestis, Konstitustioonierakond aga lükkas otsustamise detsembris toimuvale kongressile. 01.12.2007 kiitis erakonna volikogu heaks liitumise Vene Erakonnaga ja Eesti Vasakparteiga Eestis, samas viimasega pole käimas veel ametlikke liitumiskõnelusi. Samuti otsustati lükata erakonna kongress päeva võrra edasi, 9. detembriks. Kongressil otsustati alustada liitumisläbirääkimisi nii Vene Erakonnaga Eestis kui ka Eesti Vasakparteiga. Kongressi enamus leidis, et kavandatava ühendpartei ideoloogia peaks olema vasakpoolne. 12.05.2008 pidid Vasakpartei ja Konstitustioonierakond allkirjastama ühinemisleppe, mille kinnitasid samal päeval mõlema erakonna kongressid. 28.06.2008 kinnitatati ühinemine algul mõlema erakonna kongressil ja hiljem ühisel ühinemiskongressil. Uueks nimeks sai Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Konstitustioonierakond moodustas uues ühenderakonnas fraktsiooni "Võrdsus". Üleminekuperiood kestab kuni 2010 aasta kongressini.
Hetkel tegutseb Konstitutsioonierakond Tallnnas ja Kohtla-Järvel. Peamiselt rahastavad seda ärimehed ning Vene riik, kuid partei saab raha ka Eesti rigieelarvest. Partei praegune esimees on Andrei Zarenkov.
Konstitsioonierakond ei kuulu ei parem, ega vasakpoolsete äärmuserakondade hulka, vaid on erakond, mis esindab eelkõige pragmaatilist ja tervet mõtteviisi. See erakond peab oma peamiseks programmiliseks eesmärgiks tagada igale Eestimaa elanikule tema õigused, vabaduse ja kõrge elatustaseme vastavus normidega, mis on määratletud Euroopa Liidu põhiseaduse ja teiste Euroliidus kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide ja normatiividega. Me oleme internatsionalistid selle sõna kõige laiemas tähenduses. Põhialused, millest me oma tegevuses lähtume, on õiglus,võrdõiguslikkus ning seaduslikkus. Euroopa Liidu konstitutsiooni , seaduste ja teiste seadusandlike nong normatiivaktide ülimuslikkus. Meie riigi peamiseks varanduseks on lapsed. Selle varanduse loojaks,hoidjaks ja kaitsjaks on perekond. Eesti rahvas pole mitte kitsas etniliselt piiritletud grupp elanikke, vaid kõik Eestimaa alalised elanikud. Rohkem otsustamisõigust regionaalvõimule, vähem keskaparaadile. Venemaas pole vaja näha vaenlast , vaid eelkõige tulusat partnerit, nii majandus, kui kultuurisfääris.
Peamised seisukohad:
1.Muuta olemasolevaid nii varjatud, kui ka seadustes sättestatud keelelisi piiranguid nii tööle, kui ka õppima asumisel. Ükskõik millise keele valdamine peab olema iga üksikisiku eraasjaks, mitte aga reguleeritud kõrgemal riiklikul tasandil.
2.Muuta kodakondsus -ja välismaalaste seadust nii, et kaoksid Euroopa Liidu elanikele häbiväärsed nn.
3.Muuta seadusandlikke akte, mis sätestavad maksudest saadava tulu jaotumise riigieelarve ja kohalikesse eelarvetesse laekuvate tulude osas ning maksuseadust tervikuna nii, et ümberjaotamine toimuks viimaste kasuks.
4.Suurendada maksukoormust ülisuurtele tuludele, seada sisse luksuseseme maks ja sealt laekuvad summad kasutada paljulapseliste ja puudust kannatavate perede toetuseks .
Esmased ülesanded:
1. Et vältida vene õppekeelega koolide ja gümnaasiumide sunniviisilist üleviimist eestikeelsele õppele, samuti aga ka selle jaoks, et jälgida hariduse omandamise kvaliteeti koolides , kes on vabatahtlikult avaldanud soovi üleminekuks vene õppekeelelt mõnele muule õppekeelele, luua koolides hooldekogude ja lapsevanemate esindajatest ühiskondlikud komisjonid , jälgimaks 2007.aastaks kavandatud haridusreformi läbiviimise kulgu .
2. Anda rohkem õigusi kohalikele omavalitsustele, lõpetada üleriigiline tsentraliseerimispoliitika ja ministeeriumide ning ametkondade omavoli vahendite jaotamisel kohalikele omavalitsustele ja surve avaldamine eelmainitutele.
3. Leida riigieelarvest lisavahendeid igakuise toetuse maksmiseks kahe miinimumpalga ulatuses peredele, kus kasvamas kolm või enam last ja maksta seda toetust vähemalt kuni noorima lapse 12 aastaseks saamseni.
4. Muuta seadusandlust erakondade finantseerimise osas nii, et see poleks sõltuvuses mitte kohtade arvust Riigikogus, vaid kohalike omavalitsuste valimistel saavutatud tulemusest.
5. Muuta madalamaks seni Riigikogu valimistel kehtiv 5% barjäär.
6. Võtta keeleinspektsioonilt õigus karistada iseseivalt avastatud keeleseaduse rikkumiste eest, andes otsustamis õiguse nendes küsimustes Maakonnakohtutele.