Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured (0)

Eesti Vabariik 1920-1939: omariikluse rõõmud ja mured
Ajaloo arutlus
Peale Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, vabadussõja lõppu ning Tartu rahu tuli hakata inimestel sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele.
Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ ( parlament ) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust, mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid.
Alguses heana tunduv demokraatlik võim ja sellese uskumine hakkas aga ajapikku järjest kehvemaks minema. Nimelt valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid liiga kiiresti vahetuma. See oli tingitud sellest, et oli palju väikeseid erakondi, kus iga partei soovis oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid , mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Just täna valitsuse pidevale vahetumisele hakkasid inimesed demokraatias kahtlema ning tekitas rahva seas rahulolematust. Samal ajal aga oli kommunistidel loodud Moskvas eriline organisatsioon , mis tahtis Eestit ning ka teisi Euroopa riike enda alluvusse saada. Tänu sellisele olukorrale, mis Eestis just kriisi ajal toimus, oli hea võimalus kommunistidel pöörata ka Eesti kommunistlikuks riigiks. Kommunistid tekitasidki lõpuks mässu, kuid Eesti suutis nad siiski maha suruda.
Välispoliitikas oli Eesti Vabariik juba algusest peale aktiivne. Peale üht aastat olles iseseisev astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas sealset tegevust. Näiteks pandi 1925ndal aastal paika Türgi-Iraagi piir , loodi head suhted Rootsiga ning Eesti sõlmis Lätiga tiheda liidu. 1932ndal aastal sõlmiti Nõukogude Liiduga mittekallaletungileping ning hiljem 1939ndal aastal sama leping ka Saksamaaga. Lõpuks loodi ka kauaoodatud Balti Liit. See liit aga kahjuks ei andnud maailmasõjas väikeriikidele ühti mõjukat liitlast.
Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil varem ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Kuid sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Eesti majandus oli ikkagi olnud Vene majanduse üks osa. Selle põhjustas see, et keegi polnud paika pannud kindlat majandusreformi ja Eesti ettevõtted said Venemaalt suuri tellimusi. Tänu sellele arvati, et Eesti töötstusel on suur tulevik ja Eesti Pank jagas tööstustele lihtsalt laene , kuna tundus, et Eesti Vabariik kujuneb suureks tööstusriigiks. Suure löögi andis Eesti majandusele see, et Venemaa sulges oma turu ja tühistas lepingud . Majanduselu hakkas nii alla käima, et lõpuks tuli Eesti rahaühik mark devalveerida. Majanduselu hakkas toetuma põllumajandusele ning hiljem 1928ndal aastal võeti vastu uus rahareform , kus võeti vastu Eesti Kroon. Põllumajandus ja tööstus hakkas käsikäes hästi edenema ning saadi mingiks ajaks majandusega jällegi järje peale, kuni selle majandustõusu katkestas aga ülemaailmne kriis. See tõi kaasa palju tööpuudust ning Eesti krooni devalveerimise. Valmis uus põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932ndal aastal rahvahääletusse. Eelnõu aga kukkus rahvahääletusel läbi. Siis aga soovisid vapsid, et rahvahääletusse pandaks nende eelnõu, mis 1933ndal aastal ka suure häälteenamusega vastu võeti.
Loodi uus valitsus ehk Riigikogu ning Eesti sai endale 1938nda aasta aprillis esimese presidendi: Konstantin Pätsi. Edasine majandus 1930ndate aastate teisel poolel osutus vägagi edukaks. Majandusliku tõusu üheks põhjuseks oli riigi suurem sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus. Tööliste arv järjest kasvas ning 1936ndaks aastaks tööpuudus põhimõtteliselt likvideeriti.
Loodi kultuurikapital ning tänu suurtele tuludele saadi luua esimene eestikeelne ülikool-Tartu Ülikool. Tänu ülikooli avamisele arenes kiirelt edasi kirjandus, kunst ja muusika . Mis omakorda andsid aluse Eesti teatrile ja kinole.
Kõik oli justkui läinud ülesmäge (vähemalt Eesti jaoks), kuniks algas Teine Maailmasõda. Teiste riikide omavaheline kana kitkume tegi Eestile vägagi halba. Kõige enam aga mõjutas Eestit Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline kallaletung . Lõpuks aga lõid nad omavahel 23.augustil 1939 mittekallaletungilepingu, kus oli omakorda üks salajane protokoll . Täpsemalt jagati Ida-Euroopa nende vahel ära ning Eestil tuli taaskord minna Nõukogude Liidu alla.
Iseseisva riigi algus tundus kõigile hea ning 1930ndate teisel poolel muutus see isegi veelgi paremaks ning lillelisemaks. Mille rikkus aga ära Teine Maailmasõda ning järjekordne Nõukogude Liidu võimu alla minek.