In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide määramine jõue- ja kraanivees Töö käik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml KV, valati Petri tassi
Kas lilla astri kroonlehti saab kasutada pH- indikaatorina? Ragne Järv Janee Undrits Eva-Lotta Piirsalu Katsevahendid · astri kroonlehed · vesi · 3 katseklaasi · 2 keeduklaasi · filter ja lehter · H2SO4 - väävelhape · NaOH - naatriumhüdroksiid Katsetegevused · Eemaldada kroonlehed ülejäänud lillest. · Kuumutada ja keeta neid vees. · Filtreerida tõmmis ja jagada see kolme katseklaasi. · Ühte katseklaasi lisada hapet, teise alust ning kolmandasse vett. · Võrrelda ja analüüsida katse tulemusi. Tõmmis Filtraat Katseklaasidesse jagatult Ained juurde lisatud - neutraalne, aluseline, happeline Happeline Neutraalne Aluseline Pärast seismist - neutraalne, happeline, aluseline Tulemused Võime järeldada, et astri kroonlehti saab kasutada pH-indikaatoritena. Happelises keskkonnas muutub lahus roosaks, aluselises keskkonnas kollaseks ning neutraalses keskkonnas siniseks.
Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhape toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageeruvad edasi -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine.
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused
Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et munavalgu lahus on valgu lahus, ehk sisaldab kaht või enamat peptiidsidet. 1.1.2 Ksantoproteiinireaktsioon (Mulderi reaktsioon) Selle katsega saab määrata aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (Tyr, Phe, Trp). Valk denatureerub pöördumatult ja sadestub kui lisada sellele konts. Lämmastikhapet
Töövahendid: katseklaaside komplekt, pipetid, elektripliit, keeduklaas Kemikaalid: FeNH4(SO4)2, NH4SCN, NaOH, BaCl2, K2[Fe(CN)6], Cd(CH3COO)2, CuSO4, NH3H2O, NH4Cl, Zn, NiSO4, NaCl, AgNO3, Co(NO3)26H2O, atsetoon, destilleeritud vesi, NaCl, Bi(NO3)3, KI, KI (tahke), Pb(NO3)2, Na2SO4, CH3COONa, Na2SO3, Al2(SO4)3, ZnSO4, K4[Fe(CN)6], FeCl3, FeSO4, H2SO4, Na2HPO4, HNO3, (NH4)2MoO4 Töö käik Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Valasin kolme katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendasin saadud lahust elektripliidil. c) Kolmandasse katseklaasi lisain ~1 mL BaCl2 lahust. 2. Valasin kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust. a) Ühte katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin Cd2+ ioone sisaldavat lahust (Cd(CH3COO)2).
Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud kompleksiooni nimetus on diammiinhõbekloriid. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 ⟶ 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ 𝐴𝑔𝐶𝑙 + 𝑁𝐻3 ∗ 𝐻2 𝑂 → [𝐴𝑔(𝑁𝐻3 )2 ]𝐶𝑙 Katses 2 tuli katseklaasi valada ~3 mL 0,2 M CuSO4 lahust. Lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3 ˑ H2O vesilahust, loksutada ja seejärel lisada veel ~15 tilka 6M NH3 ·H2O vesilahust kuni esialgselt tekkiv Cu(OH)2 sade lahustub ja moodustub selge sademeta tumesinine vase ammiinkompleksi sisaldav lahus. Saadud lahus hoida alles katseks 9. Ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel tekkis kõigepealt vask(II)hüdroksiidi sade ning tugevama konts.iga ammoniaagi vesilahuse lisamisel sade kadus ja tekkis
Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4· 1,2·10-4 = 5,8·10-8 Käsiraamatutes kasutatakse ebapüsivuskonstantide asemel nende negatiivseid logaritme pK = - log K Nii on kompleksile [Ag(NH3)2]+ pK=7,24 Ebapüsivuskonstandi pöördväärtust nimetatakse püsivuskonstandiks. Nii on ioonile [Ag(NH3)2]+ üldine püsivuskonstant: 4. Töö käik: Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust Lahus värvus veripunaseks ehk see sisaldas raua(Fe3+) ioone. Punane Sulfiidotsüanoferaat b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on
kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Keeduklaas, katseklaaside komplekt. Töö käik Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja märgistatud katseklaasi. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust, kolmandasse katseklaasi 2 tilka NH4SCN lahust ning neljandasse katseklaasi tahket NH4Cl. Katse tulemused FeCl3 + 3NH4SCN ↔ Fe(SCN)3 + 3NH4Cl punane Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese katseklaasiga tumedamaks. Tumepunane värvus näitas, et reaktsiooni tasakaal liikus saaduste tekke suunas ning reaktsiooni saadust raud(III)tiotsüanaati tekkis juurde. NH 4SCN lahust lisades muutus
Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja seaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid:Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN kullastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik. Vaada keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed.
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga, kuid tean, et Alumiinium reageerib aeglaselt, sest teda katab õhuke oksiidikiht.
Reaktsiooni kiiruse muutust saab vaadelda väävelhappe ja naatriumdiosulfaadi vahelisel reaktsioonil tekkiva reaktsiooniprodukti väävel eraldamise teel. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + SO2 + S Väävel eraldub lahusest häguna ja reaktsiooni kiirust saame jälgida lahuste kokkuvalamise ja hägu tekkimise ajavahemiku kaudu olenevalt kontsentratsioonist ja temperatuurist. Reaktsiooni kiiruse olenevus kontsentratsioonist. Nelja puhtasse katseklaasi mõõta a`6 cm3 2% H2SO4. Erineva kontsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli märgitud katseklaasi: 1. katseklaasi mõõta 6 cm3 2% Na2S2O3 lahust 2. katseklaasi mõõta 4 cm3 2% Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 H2O 3. katseklaasi mõõta 3 cm3 2% Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 H2O 4. katseklaasi mõõta 2 cm3 2% Na2S2O3 lahust ja 4 cm3 H2O Esimesse katseklaasi valada 6 cm3 H2SO4. Sulgedes katseklaasi pöidlaga ning kiiresti segada (katseklaasi umber pöörates)
EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Lahus värvus punaseks, seega Fe3+ ioonid olid olemas. Fe3+ + NH4SCN[Fe(SCN)]2+ + NH4+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. NH4+ + NaOH NH3 + H2O + Na+ c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Tekkis sade, seega SO42 ioonid olid olemas. SO42- + BaClBaSO4 + 2 Cl- FeNH4(SO4)2- Fe3+ + NH4+ + 2 SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust
Ka saab kindla süsivesiku tuvastada osasooni kristallstruktuuri põhjal, mis saadakse osasoonide moodustumise reaktsiooni abil. Töö käik Valgud 1.1.1. Biureedireaktsioon ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%-list CuSO4 lahust. Sain siniste tükikestega läbipaistevlilla vedeliku. Loksutades tuli lilla toon rohkem välja, tükid olid väiksemad ja hõredalt. Paar korda panin katseklaasi keeva vee sisse, mõne hetke seal hoides- tulemuseks lilla lahus, vähe oli pisikesi tükke (sadet). Edasisel soojendamisel lilla värvus muutus tuhmimaks. Lõpuks sain musta-kollaka lahuse, mille sees paistis natuke pruunikat värvi tükke. Järeldus Leeliselises keskkonnas moodustas munavalk Cu2+ ioonidega lilla värvusega biureetkompleksi. Kui lahust järgnevalt segasin ja soojendasin, siis valguahelad katkesid,
Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et vee nivoo oleks silma järgi ühel kõrgusel. Katse : Mõõdan väikse mõõtesilindriga 5 cm³ HCl (10%). Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku. Sain magneesiumi tüki nr. 413. Mähkisin selle filterpaberisse ja niisutasin seda destilleeritud veega, et see jääks hiljem katseklaasi seina
valgumolekulidega sinikasvioletse biuretkompleksi ja lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureetkompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik 1 Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on värvitu. 2 Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust. 3 Loksutan hoolikalt. Lahus muutus violetseks. 4 Jälgisin värvuse muutust. Lahus oli pruunikas. Järeldus Reaktsiooni tulemusena muutus lahus ühtlaselt violetseks, mis annab tunnistust biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. See tõestab, et lahuses on 2 või enama peptiidsidet. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati ~1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, kuna leeliselises keskkonnas, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele, seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts
aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati 1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, sest NaOH põhjustatud leeliselises keskkonnas seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet-kompleksi . 1.1.2 Ksantoproteiinireaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts
Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Kompleksühendid töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust
02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. · Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse biureetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided. 1.1.2 Mulderi reaktsioon
Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anoodil toimuv reaktsioon: Katoodil toimuvad reaktsioonid: 1.2. Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale umbes 3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tsingigraanuli omandas musta värvuse, peale tekkis vase kiht. Reaktsioonivõrrand: Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi
valkudele. Töövahendid Katseklaasid Elektripliit Keeduklaas vesivanni tarbeks Plastiklehter, filterpaber Munavalgu lahus Reaktiivid erinevate reaktsioonide läbiviimiseks 1.1.1.Biureedireaktsioon Tegemist on valkude üldreaktsiooniga, mille tulemusel moodustavad kaht või enamat peptiidsidet omavad valgud aluselises keskkonnas vask(II) ioonidega violetse kompleksi. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Loksutan katseklaasi hoolikalt. Järeldus Lahus värvub violetseks, seega sisaldab munavalgu lahus vähemalt kahte peptiidsidet. 1.1.2.Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Ksantoproteiinreaktsioon tõestab aromaatse tuuma olemasolu. Lahuse nitreerimise tagajärjel denatureerub valk pöördumatult ja sadestub. Moodustunud
munavalgus. 1.1.3. Milloni reaktsioon Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)-punaseks. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Milloni reaktiivi. Segu soojendatakse 40-50 kraadini. Zelatiinis denatureerunud valku sademena ei teki, munavalgus tekkis roosa sade. Järeldus Milloni test tõestas, et munavalgus on türosiini ning zelatiinis türosiini ei ole või siis on väga vähe. 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus
3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam, kui NH4CN konsentratsiooni suurendamisel. Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtsin keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ja 2 tilka NH4CN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsel nelja katseklaasi vahel ära. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning lahuse värvus muutus samuti tumepunasels nagu ka teises katseklaasis ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Muutus oli võrreldes teise katseklaasiga suurem, kuna kui väga tähelepanelikult vaadata, muutus kolmandas katseklaasis olnud lahus veidike rohkem
sadestamismeetodid. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kahte tüüpi: universaalsed (biureedireaktsioonid), mis on omased kõikidele valkudele, ja spetsiifilised, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis. Biureedireaktsioon Annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu 2+ ioonidega sinakasvioletse, peptiid id aga roosa värvusega biureet kompleksi. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust. Lisasin keskkonna leelistamiseks NaOH lahust, seejärel CuSO 4 lahust, mis andis lahusesse Cu2+ - ioone. Lahuse värv muutus koheselt lillakaks, mis tõestas, et valk on hüdrolüüsunud, sest lahus ei muutunud roosaks. Ühtlasti tõestas katse valgu (peptiidsidemete) olemasolu leeliselises keskkonnas, kus on Cu2+ - ioone. Järelikult saab selle katsega tõestada valgu (peptiidsidemete) olemasolu (leeliselises) lahuses. Ksantoproteiinireaktsioon (Mulderi reaktsioon)
Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mis võib põhjustada valgu väljasadenemist. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone, väljasadestamist, väljasoolastamist, üld- ja erireaktsioone. 1.1.1 Biureediraktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu -ioonidega violetse kompleksi. 2+ Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu 2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus
Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvus on tingitud -ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsideme koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on värvuseta. · Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust. · Loksutan katseklaasi sisu hoolikalt. Lahus muutus ühtlaselt violetseks. Järeldus Reaktsiooni tulemusena muutus lahus ühtlaselt violetseks, mis annab tunnistust biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. See tõestab antud katses 2 või enama peptiidsideme olemasolu lahuses. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Struktuur? Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%- list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: CuSO4 lisamisel muutus lahus lillaks. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi
struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mille juures võib näha valgu väljasadenemist. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse värvusreaktsioone, väljasadestamist, väljasoolastamist, üld- ja erireaktsioone. 1.1.1 Biureediraktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu - 2+ ioonidega violetse kompleksi. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Segu värvus sinakas-violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan,
anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anoodil toimuv reaktsioon: 2+ ¿ -¿ Zn¿ Zn 2 e ¿ Katoodil toimuvad reaktsioonid: -¿ H 2 +¿+2 e ¿ 2 H¿ -¿ 2 H 2 O +¿+ 4 e ¿ O2 + 4 H ¿ 1.2. Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale umbes 3 3 cm CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Tsingigraanuli omandas musta värvuse, peale tekkis vase kiht. Reaktsioonivõrrand: CuS O4 +Zn=ZnS O 4 +Cu
Nii kompleksiooni tekkimise kui lagunemise võimalikkuse täpsemaks määratlemiseks tuleb arvestada lahuses kõikide ioonide kontsentratsioone. Näide: Kas [Ag(NO2)2]- sisaldavale lahusele kloriidioonide lisamisel tekib AgCl sade või mitte ? K1-2 = 1,5·10-3 ja Ks (AgCl) = 1,8·10-10 Siit tuleneb, et kompleksioon laguneb ja sadeneb AgCl. 5 Töö käik Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna.
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I Laboratoorne töö 2. Kompleksühendid EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~1 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus muutus punaseks Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsiooni võrrand. Tiotsüanoraud(III)sulfaat FeNH4(SO4)2 + NH4SCN →[ Fe(SCN)]SO4 + (NH4)2SO4 Fe3+ + NH4+ + SCN-→[Fe(SCN)]2+ + NH4+ Fe3++SCN- →[Fe(SCN)]2+ b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses
KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt - KEMIKAALID FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl TÖÖ KÄIK : Kirjutan välja raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi reaktsioonivõrrandi ja tasakaalukonstandi. Valan keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisan 1...2 tilka küllastunud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl 3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisan kaks tilka NH 4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisan tahket NH 4Cl ja loksutan tugevasti. KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSTE ANALÜÜS:
Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm3 CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm3 soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. 1
Eksperimentaalne töö 2. Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. FeNH4(SO4)2 lahusele NH4SCN lisamisel värvus lahus tõepoolest punaseks, seega annab FeNH4(SO4)2 dissotseerudes Fe3+ ioone. Toimus reaktsioon: FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH 4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul
metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e- = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm³ CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. V: Zn värvus muutus mustaks ja hakkas lagunema Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm³ soolhappelahust
Protokoll nr. 1 Mineraalväetiste kvalitatiivanalüüs Töö käik: Võtan uuritava väetise (minu puhul väetis nr. 15) ja kallan selle kolbi. Lisan juurde destilleeritud vett, segan kuni väetis ja destilleeritud vesi on enam-vähem segunenud. Järgmisena kallan segu kolme katseklaasi läbi filtri. Kõigis kolmes katseklaasis on umbes 2-3 cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks. Minu proovis oli pruun ring näha, s.t et sisaldab nitraatühedeid. 2. Lisasin katseklaasi BaCl2 10%-st lahust. Tekkiv sade viitab sulfaatiooni sisaldusele väetises. Minu proovis tekkis valge sade, s
Laboratoorne töö nr 2 Kompleksühendid Eksperimentaalne töö Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4) hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Jah, kuna lahus värvus tumepunaseks Fe3+ ioonide olemasolu tõttu. Kirjutada Fe3+ iooni tõestusreaktsioon Fe3+ + SCN- = Fe(SCN) 2+ FeNH4(SO4)2 + NH4SCN = Fe(SCN)SO4 + (NH4)SO4
Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas eralduv gaas soodustab või ei soodusta põlemist. Koosatame reaktsioonivõrrand toimunud reaktsiooni kohta nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul. Katse tulemus: Tahke sooda lisamisel vesinikloriidhappesse toimub mullitamine. Põleva pirru asetamisel katseklaasi kohale, pird kustub.
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H 2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe 3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO 42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust
üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsideme koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: · valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust · lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõne tilga 1%-list CuSO4 lahust · loksutasin hoolikalt Tulemused ja järeldused: Lahus muutus lillaks või violetseks, millest võib järeldada, et lahuses oli aluseline keskkond ning tekkis biureedikompleks. See omakorda tõestab 2 või enama peptiidsideme olemasolu lahuses. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Ksantoproteiinreaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp,
Katse põhineb aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonide liitumisel ühendiga, mis sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet, andes positiivse reaktsiooni korral violetse kompleksi. Tulenevalt peptiidsidemete esinemisest, on tegemist valkude üldreaktsiooniga. Cu2+-ioonid ühinedes valgumolekulide nelja peptiidsideme koostisesse kuuluvate lämmastiku aatomitega moodustavad sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiidide korral roosa biureetkompleksi. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 2) Lisasin lahusele 1 ml 10%-list NaOH lahust leeliselise keskonna tekkeks ja tilga 1%-list CuSO4 lahust Cu2+-ioonide saamiseks. Loksutasin. 3) Reaktsiooni kiirendamiseks soojendasin katseklaasi vesivannil. 4) Lahuse sinakas värvus muutus lillaks ning põhja kogunes sinine sade . Tulemused: Lahuse kuumutamisel tekkinud lillakas värvus viitab positiivsele reaktsioonile, mis tähendab, et Cu2+-ioonid liitusid munavalgu peptiidsidemete koostisse kuuluvate lämmastiku
Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destileeritud vett ja lisada 1 tilk küllastunud FeCl 3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotstianaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimese katseklaasi jätan võrdluseks. Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl3 lahust. Katseklaasivärvus muutub tumedamaks ja tasakaal liigub V1 suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Katseklaasivärvus muutub veel tumedamaks, kui FeCl3 lisades ja tasakaal liigub V1 suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus läks heledamaks ja tasakaal liikus V2 suunas. Eksperimentaalne töö 2
happed. 1.2.1 Molisch'i test Positiivse reaktsiooni annavad nii mono- , oligo- kui polüsahhariidid, lisaks ka nukleiinhapped ja glükoproteiinind. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine, sest väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Seejärel reageerivad tekkinud produktid -naftooliga. Töö käik: · valan kahte katseklaasi 2 ml erinevate süsivesikute lahust ( glükoos ja saharoos) · lisan mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) tekkis sade · loksutan · lisan kaldasendis katseklaasi 1ml konts väävelhapet · väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud keskkonnas suhkrud dehüdreeruvad ning tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal reageerib -naftooliga Sahharoosiga moodustub tumelilla sade
valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille pärast lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast lisamist CuSO4, vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse buireetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided ja meil on just munavalk. 1.1
püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6 NH 3*H2O = 2 Al(OH) 3 + 3 (NH4)2 + 3 SO4 Al3+ + 3NH4 = Al(OH) 3 + 3NH4+ Katseklaasi tekkis valge sade. KATSE 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO 3)2 + K 2CrO4 = PbCrO 4 + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Katseklaasi tekkis kollane sade. HÜDROLÜÜS KATSE 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al 2(SO 4)3 lahust, teise sama palju Na 2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H2O = AlOH 2+ + H+ CO32- + H 2O = HCO3- + OH- GAASI TEKE KATSE 5 CO32- ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO 2 + H 2O
Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Segu loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus lillakaks, millest järeldan, et lahuses leiduvad peptiidsidemed, mis moodustavad aluselises keskkonnas Cu 2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Segu loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus lillakaks, millest järeldan, et lahuses leiduvad peptiidsidemed, mis moodustavad aluselises keskkonnas Cu 2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)