Lisaküsimused Atsetüül-CoA Metabolismi keskne vaheühend (biomolekulid-atsetüül-CoA-ATP+CO2+H2O) Maksa roll Liigse glükoosi eemaldamine Glükoosi süntees piimhapetest, glütseroolist, aminohapetest (glükoneogenees) Glükoosi salvestamine (glükogenees) Glükogeeni lõhustamine glükoosiks (glükogenolüüs) GLUT GLUT1- erütrotsüüdid GLUT2- maks, neerud pankrease B rakud, peensool GLUT3- neuronid GLUT4- rasvkude, skeletilihas, südamelihas- insuliin-tundlik GLUT5- peensool, spermid fruktoosi-spetsiifiline Rasvhapete kasutamine kliinilises praktikas Parenteraalne toitmine (lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapete lõhustumise soodustamine) Mõõduka füüsilise pingutuse kasutamine ADP tase tõus teeb ATP kättesaadavaks sünteesiks ja kudede oksüdatsioon on kasulik kudede tervisele Glc-laktaat ringlus PyrDH Koostis: 3 ensüümi ja 5 koensüümi otsekontaktis ja vaheühendid ei vabane (südamelihases, neerudes, maksas)
GLUT 1-5 Heksoosi kinaas Püruvaadi kinaas Glükoos G-6-P Püruvaat Laktaat RAKK Joonis 4. Anaeroobne glükolüüs Glükoos siseneb rakku glutterite (GLUT 1-5) abil (kergendatud difusioon) GLUT2 esineb pankrease - ja maksa rakkudes GLUT1 ja GLUT3 kõikides organismi rakkudes GLUT5 soole rakkudes GLUT4 on insuliin-indutseeritav, vahendab glükoosi transporti lihas- ja rasvkoesse Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Rakus toimub glükoosi fosforüülimine ensüümide glükoosi ja heksoosi kinaasi abil Glükoosi kinaas (esineb maksa ja pankrease - rakkudes) Madal sugulus glükoosile (hakkab tööle kõrgetel glükoosi kontsentratsioonidel)
Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks. Glükoosil on transporterid GLUT1- er-de membraanis; GLUT2 hepatotsüütides, neerude ja soole epiteelis (basolat. osas); GLUT3 neuronites ja gliiarakkudes; 17 18 GLUT4 rasv- ja lihaskoes (ka südamelihases), kuid tema aktiivsust reguleerib insuliin; GLUT5 kannab fruktoosi sooleepiteeli apikaalses osas; GLUT7 glükoosi rakusisene kandur ER-s. Prootoni pumba abil saab rakust välja viia vesiniku ioone. Kui rakust väljaspool on aine konsentratsioon suurem ja raku sisekeskkonas on ta väiksem, siis on võimalik rakku sisse tuua ained diffusiooni teel, on võimalik tuua transport kanalite abi, on võimalik tuua kandja proteiinide abil. Et aineid rakust välja viia, on vajalik ATP energia. Passiivne ja aktiivne transport
allub küllastuskineetikale. Glükoosi, ka anioonide transport erütrotsüütides. c) Aktiivne transport - kulgeb vastu kontsentratsiooni gradiendi suunda, vajab ATP hüdrolüüsi või ioongradiendi energiat. Primaarne aktiivne transport tekitab sellise ioongradiendi ( . Sekundaarne aktiivne transport kasutab välise energiana primaarse protsessi poolt genereeritud ioongradiendi energiat (glükoos ja aminohapped, , GLUT1 .. GLUT5 - glükoosi transporterid). 7. Milliseid aktiivse transpordi alaliike eristatakse? Milles on nende erinevus? Primaarne aktiivne transport ja sekundaarne aktiivne transport. Primaarne aktiivne transport tekitab ja säilitab ioonide kontsentratsiooni gradiente rakus. Sekundaarne aktiivne transport - transpordiprotsessid ioongradientide toel. Liigid: sümport ( ioonid ja aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani - sisenevad rakku) ja antiport (ioonid ja transporditavad
Hüdrolüütilise lõhustumise lõpp-produktid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Glükoos, mannoos ja galaktoos resorbeeritakse läbi valendikupoolse hariäärise membraani aktiivselt sümpordis Na+-ga. Transporteriks on seejuures SGLT1 (sodium glucose transport protein 1). SGLT1 transpordib korraga 2 Na+ iooni ja 1 glükoosi või galaktoosi. Fruktoos imendub läbi sama membraani passiivselt kergendatud difusioonil transporteri GLUT 5 abil kontsentatsiooni gradiendi tõttu. GLUT5 paikneb ainult sole hariäärisel ning teised suhkrud teda ei blokeeri. Kui glükoosi ja galaktoosikontsentratsioonid soolevalendikus on väga suured (pärast süsivesikuterikka toidu seedimist), toimub ka nende transport passiivselt. Teise, so. basolateraalse membraani läbivad kõik 3 monosahhariidi kergenadtud transpordil GLUT2 transporteri abil seetõttu, et nende kontsentratsioon enterotsüüdis on kõrgem kui basolateraalse membraani taga plasmas. Sama glükoosi transporter