Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus. Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur
osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope oma poja Telemachos'ega ootab Ithakal meeleheitliku igatsusega armastatud mehe kojutulekut. Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse.
"Ilias" ja "Odüsseia". Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. "Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos. (Lugeda "Maailmakirjandus I" õpikust lk 13 25 "Iliase" ja "Odüsseia" kohta) Pärast neid kahte eepost on kirjutatud veel terve rida teisi eeposi, millest pole aga säilinud kuigi palju, samuti pole teada paljude autoreid. Vana-Kreeka eeposed võib jagada lausa liikidesse. Esimene liik täiendab ülalmainituid (nende eel- ja järelsündmused) ja neid
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette
Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest. Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, "Iliase" ja "Odüsseia" sünteesi. "Aeneis" idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. "Aeneise" 1.6. laulus kirjeldatakse Aenease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse, teose 7.12. laulus on kirjeldatud Aenase võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada. "Jumalate kujutamine Vergiliuse ,,Aeneise" I laulus". Vergiliuse teoses jumalad on esindatud ülendavalt, rahulikus vormis, vähem inimlikud võrreldes Kreeka mütoloogiaga. Nad on distsiplineeritud, tegutsevad irratsionaalselt, oma vastutusel ja ei
Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. Noorem Edda koosneb 4 osast: proloog, Gylfaginning, Skáldskaparmál ja Háttatal. Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit
kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr. Berliinis Pergamoni muuseumis asub üks päikesejumal Heliosega metoop (plaat kreeka templi friisis). (Helios Ilion) Heinrich Schliemann (1822-1890) Saksa amatöörarheoloog. Ta avastas rusud, mida pidas Troojaks. Kokku kaevas ta kolmes kohas - Troojas, Mükeenes ja Tirunses. Esimesena kaevas Hissarliki künkal Ameerika asekonsul Frank Calvert. Priamose aare, Helena ehted suur kogus Troojast leitud kuldesemeid. 1945. aasta maikuus viisid nõukogude väed 400 eset Venemaale ja neid varjati Moskvas Puskini muuseumis ja salati nende olemasolu 1991. aastani.
aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail. Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees, sest seal valitsevad kosilased, kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud. Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud.
hüvituskingid. Tema viha pöördub Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole vaenlase vastu. oma isakodus peremees, sest seal ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse valitsevad kosilased, kes juba kolm käe läbi ja Hektori matusetseeniga. aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud. Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle
atque irrisores! ja irisejad! Autorita. Sõnad vagantide (eks-mungad/üliõpilased, kes hakkasid 11-12.saj rändlaulikeks, käies Euroopa kõrtsides) luulest. Käesolev pärit 18.saj Saksamaalt, kus tekkisid esimesed üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn. Aeneis Peategelane troojalane Aeneas, Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja. Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse. Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt
eest. Need head vaimud on maja asukad, kodukoldejumalad. Ülekantult tähendasid penaadid ka maja, kodu, kodukohta. Neist kõneldi ainult mitmuses (penates). Nad oli penus'e, s.o. tagavarade (peamiselt toidu-) jumalad, kes kaitsesid majapidamist (penates minores familiares, privati). Avalikus kultuses austati neid kui rooma rahva kaitsevaime (penates majores ehk penates publici) di penates populi Romani Vesta templis riigikolde ääres. Aeneas olevat penaadid põlevast Troojast päästnud ja Itaaliasse kaasa toonud. Väljaspool maja muretsesid perekonna ja tema varanduse eest laarid (lares domestici: familiares, privati, patrii), põldude (lares rurales) ja ristteede kaitsejumalused lares compitales (nimetus tuleneb ladina sõnast compitum, "risttee"), kelle altarid olid paigutatud maatükkide piiridele ja ristteedele. Neile ohverdati, nende kujukesi hoiti maja siseruumis kapis ning kaunistati pühade ajal lilledega. Kaitsevaimude auks peeti Compitalia-pidustused
poeem. See on teatud süntees kreeka eepostest. Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr Aineias) on troojalane, Homerose "Iliases" esineb ta kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust.
Eestit (Aesti). Milliste tänapäeval tuntud vormide autoriteks peetakse Gaius Julius Caesarit ("Märkmeid Gallia sõjast"), Marcus Tullius Cicerod? G.J.Caecari peetakse I memuaari autoriks. M.T:Cicerod peetakse retoorika arendajaks ehk kõnede kirjutajaks ja traktaatide autoriks. 17.Kes on roomlaste eepose ,,Aenis" autor? Millest ,,Aenis" jutustab? Autor: Pulius Vergilius Maro. ,,Aenis" jutustab sellest, kuidas Troojast põgeneb Aenas, rändab Itaaliasse, et saada nõuandeid jumalatelt. 18.Mis iseloomustab Piiblit kui kirjandusteost? Millistest osadest see koosneb? Piiblit iseloomustab see, et see on sisult mitmekesine ja selles leidub rikkalikult nii meelekujundeid kui ka argilugusid. Koosneb Vanast- Testamendist ja Uuest- Testamendist. 19.Kuidas mõjutas Piibli tõlkimine Euroopa rahvuskeelte arengut? Oli I raamat,mis peale 16saj Lutheri reformi tõlgiti kõikidesse keeltesse. 20
kirjutas eepos Kodusõda (teise nimega Pharsalia e. Bellum civile), kus jutustas Rooma kodusäja loo alates Caesari tungimisest Itaaliasse kuni Pompeiusse surma ja Caesari kohtumiseni Kleopatraga. 2. Müütiline eepos oli Homerose eeposte eeskujul loodud, kus kajastati väga kaugeid legendaarseid sündmusi. Jumalad seal segavad otseselt vahele. Publius Vergilius Maro (70-19 eKr) Aeneis sisaldas ka ajaloolisi sündmusi. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvaltharust printsi Aenease teekond Latiumi. Kuid põhiliselt see oli Homerose stiilis eepos: algus Odüsseia, teine pool Iliase stiilis. Esimene suur eepos, Ovidiuse (-1. saj. keskpaik - +1. saj. algus) Metamorphoses, on imelik ja originaalne luuletus. Metamorphoses kuvab üldine polüfoonia, minnes üles ja alla hierarhia kirjanduslik liiki, alates tragöödia ja eepika kuni eleegia ja pastoraali. 3
eepos ___________________________________________________________ 3 Õpetajale 8. Loe tekst. Vasta küsimustele. Toetu katkendile ja oma teadmistele. 6 punkti Trooja ehk Ilion asus Väike-Aasia rannikul. Eeposes jutustatakse Odysseuse seiklus- test tagasiteel Troojast kodumaale väikesele Ithaka saarele Kreeka läänerannikul. Pärast kümneaastast rändamist jõudis Odysseus Ithakasse. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Ilioni teisiti? ________________________________________
Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr Aineias) on troojalane, Homerose "Iliases" esineb ta kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Ajalookirjutus Roomalsed ise tegid esimesi katseid ajalugu üles kirjutada3. saj. eKr. Kuid need pole säilinud. Selegema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpupoole kirjapandud teosed.
Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldi poolt korraldatud arheoloogilistel kaevamistel leiti Trooja, Mükeene ja Tiryns. Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid.
Trooja hobune õnnetusttoov kingitus. Odysseus mõtles välja trooja hobuse, kui nipi kuidas Troojasse pääseda. (Suuremaks tuli raiuda Scyla väravad, et hobust sisse viia). Hobuses oli 40 meest. Laukon Trooja preester. Ta hoiatas hobuse sisse toomise eest. Ta ütles, et hobust ei toodaks sisse. Maod tapsid ta ja tema poja. Rooma rahvuseepos on Aeneas. Armastusjumala poeg oli Aeneas. Armastusjumalanna palus oma pojale sõjariistu, et too saaks leekidest haaratud Troojast põgenema. Anchises Venuse mees, Aenease isa. Ta on halvatud, sest ta lobises välja, et on Aenease isa. Kui Aeneasel oli valik kas päästa oma isa või ei, siis ta tegi seda. Kuninganna Dido pakub Aeneasele, et ta võib ta naiseks võtta. Aeneas- prints-abikaasa. Dido tapab ennast, sest Aeneas läheb ära, kuigi Dido palus tal jääda. Aeneas läheb Apenniini poolsaarele. Leiab uue naise ja saab rooma rahva alusepanijaks. Flora Kuningriik Flora taimeriik.
Europe oli kohkunud ja sai aru, et sõnni puhul on tegemist hoopis jumalaga. Ta hakkas sõnni paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele ,,pulmapeo". Europe sünnitas Zeusile 3 poega. HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" ,,Eksirännakud". Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma. Suureks oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos. Penelope (Odysseuse naine) ei saanud nii kaua üksi valitseda
poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus.
Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. .Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. .Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. .Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastatkojujõudmiseks Ta oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta jäi truuks vaid oma mehele. .Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega,puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Neid võib tihti näha kreeka vaasidel. .Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma
poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus.
Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii polnud kahtlustki, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi. Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks. Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla.
kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele. · Sileen Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga
kes võtab ette käigu Zeusi juurde ning palub kreeklasi mitte aidata, enne kui kreeklased on Achilleusele solvangu heastanud. Kuuendas laulus näeme, et kreeklased on sõjas edukad, mistõttu Hektor läheb Troojasse, et saata oma ema ja teisi naisi Athenat ( kes on ahhailaste poolt) ohvritega lepitama, et ta heidaks armu naiste, laste ja väetite peale. Samuti hurjustab ta oma venna Parisega, et see sõjast osa ei võta, selle tulemusena tuleb Paris jälle sõtta. Lahkudes Troojast kohtab Hektor oma naist Andromachet ja väikest poega. Naine kurvastab ja soovib, et mees ei läheks sõtta, kuid Hektor ütleb, et ta oleks liialt häbi teiste sõjameeste ja troojalaste ees, kui ta hoiduks sõjast. Nad teavad ette, et Trooja langeb, aga Hektro kurvastab enim Andromache ja ta poja saatuse üle, kes langevad siis kreeklaste kätte. Hektorile oli tähtis säilitada oma vaprus ja au, et temast räägitaks kui võimsaimast Trooja sõdalasest.
emotsionaalne skulptuur, teatraalsed Kunst muutub Suuremõõtmelised skulptuurid Milo Veenus MAALIKUNST maale pole säilinud l Vaasimaale on (erineva kujuga nt krateer(veini ja vee segamiseks) ) Hilisem perioodil on geomeetriline Pärast läheb mustafiguuriliseks 27.november Etruskid u 8.saj Asukoht pole teada, Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel elasid Ei mõisteta etruskite kirja, keelt ei osata, vähe tekste kirjalik kultuur->kõrge tase “Troojast põgenenud rahvas” (legend) 4.saj alistati etruskite linnad roomlaste poolt (puutumata jäeti “surnute linn”) (arvati et viimased keisrid olid etruskid) Kultuur oli segu kreeka ja etruskite kultuurist Surnukultus, uskusid hauatagusest ellu, püüdsid teha meeldivas surnutele Rajasid suuri nekropole( erineva suurusega) Haudasid on erineva kujuga Suhtumine hauatagusesse ellu: lõbusam kui egiptlastel ( pigem lõbus kui
kuni tuhat aastat. Kentaur Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Neid esineb suhteliselt vähestes müütides ja lugulauludes. Nad on oma olemuses täiesti vastandlikud. Nende hulgas on nii kultuurituid joomareid kui intelligentne (näiteks Chreion, kes jagas õpetust nii inimestele, kangelastele kui ka jumalatele). Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid, jultunud, liiderlikke kosilasi, kes raiskasid Odysseuse toiduvarusid, jõid tema veini ja käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha
ka ilukirjandusteoseid. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste põhjal. Teine periood hellenistlik (IV.s.lõpust eKr IV.s.pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr, rooma hellenism: I eKr IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk koinee. Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles,
,,Odüsseia" Homeros Sissejuhatus · Trooja sõda on läbi · Osad jumalad(Hera, Poseidon, Athena) soovisid Trooja hävimist · kreeklased läksid Trooja linna hävitades liiale jumalatele see enam ei meeldinud · Kassandra oli Athena templis, ta naaldus(?) Athena kuju külge · julm kreeklane kasutas tema(K.) kallal vägivalda Athena vihastas = kättemaks kreeklastele · Athena sai ka Poseidoni nõusse · kui kreeklased tahtsid laevadega Troojast koju sõita, algas selline torm(Poseidoni tekitatud), et Agamemnon kaotas suure osa oma laevadest; Menelaos sattus Sparta asemel Egiptusesse = kreeklastel läks väga halvasti, laevastik hävis · Odysseusel vedas, sest ta jäi ellu, kuid ka tal läks halvasti; tema kannatused kestsid teistest kreeklastest kõige kauem · kui Ody. kodunt lahkus oli tal väike poeg · möödus veel 10 aastat(koos Trooja sõjaga 20 a) enne kui Ody. koju Ithaka saarele jõudis
rahvaste juht Agamemnon helkivakiivrine Hektor 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Palju on kasutatud muistsetelt meresõitjatelt pärinevat folkloori. Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv.Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik Odüsseuse kaaslased
Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet, mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema. Phaeton Heliose poeg ehk päikesepoeg. Ta kaotas päikesekaarikut juhtides võimu hobuste üle ning kukkus koos Päikesega Eridanose jõkke. Phaidra Ariadne õde, Theseuse naine
Kirke ennustuse kohaselt sireenide saarelt (helidega meelitasid ja pakkusid tarkust), edasi läksid Skylla ja Charybdise juurest läbi (6meest hukkusid), Päikese saarele jõudsid (tapsid keelatus veiseid, neid tabas tänu sellele välk ja ainult O jäi ellu), elusana triivis O uuesti Kalypso juurde ja seal lippas edasi faiaakide juurde (lahked meresõitjad, kes kinkisid talle laeva, et ta koju saaks) JA OLIGI KOGU OOPER! Pilet 20 - Aenease seiklused Troojast Itaaliasse, laskumine allmaailma, sõda Itaalias TROOJAST ITAALIASSE: A nägi und, et kodupaigaks saab Itaalia, läksidki oma troojalastega sinna poole teele. Nad jõudsin harpüialaste poole ja põgenesid sealt koheselt. Järgmisest randumiskohast leidsid nad kellegi Hektori naise. Helena ütles, et randuda ei tohi Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased (kes oled
tütrega. Medeia oli šokis, ja Iason teatas, et Media ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa Iasoni uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis Iasoni mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. Medeia tappis oma 2 last ja enne kui Iason oma pruudi eest kätte kaksta jõudis, lendas Medei lohedega minema. 2. Homerose „Ilias“ Sündmustik algab Achilleuse vihaga, sest kreeklastel õnnestus Troojast vange võtta, kus hulgas oli ühe preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast.
Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia) Armastusjumalanna armulool imeilusa Foiniikia noormehe ADONISega on aga väga traagiline lõpp
Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. · Achilleuse kand ainuke nõrk koht. · Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. · Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled
Ent Odysseus oli troojalaste umbusku ette näinud. Ta oli maha jätnud Sinoninimelise spiooni, kelle troojalased kinni võtsid, et teda üle kuulata. Tema riided olid räbaldunud, ja nõnda kõlas päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa Odysseuse nõuandel tahtnud teda ohverdada, et pälvida kojusõidul jumalate soosingut. Puuhobusega olevat kreeklased tahtnud lepitada Athenat, kes oli vihane pallaadioni varastamise pärast Troojast, ja olid teinud selle nii suureks, et ta Trooja linna väravatest läbi ei mahuks. Nimelt olevat ennustatud, et kui puuhobune Trooja linnusesse viiakse, toob ta troojalastele õnne tulevastel sõjaretkedel kreeklaste vastu. See kaval petujutt veenis troojalasi, seda enam, et nad nägid, kuidas Poseidoni saadetud meremaod lämmatasid hoiataja Lakooni ja tema pojad: ilmselt oli see jumalate tahe, et troojalased hobuse oma linna viiksid
mineraalaineid, vitamiine. Teraviljad on üheaastased, aga neil on talvituvaid vorme. Eestis kasvatatkse talirukist ning nii suvi- kui talinisu. [1., lk.94] 3.1.1. Nisu 5 Nisu on teraviljade seas kõige levinum ning ka pikaealisem. Juba 9000.a. tagasi kasvatati Ees- Aasias nisu (Triticum aestivum). Kõige algelisem teravilja liik oli Pärsiast või Egiptusest pärit spelta nisu. Troojast on leitud ka üheteranisu. Mesopotaamias kasvatati nisu juba 5000.a. e. Kr. Vanast maailmast rändas nisu 1528.a. Lõuna-Ameerikasse, 1788.a. Austraaliasse ja 1812.a. Kanadasse.. Vanas Egiptuses oli leib kõige väärtushinnanguks. Aastasadu maksti leivaga palka. Meil kasvatakse nisu vähem kui mujal maailmas, sest ta vajab head mulda ja on külmatundlik. Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale
kunsti elavatele mitte surnutele. Selle perioodi parimad reljeefid, maalid ja skulptuurid kujutavad Ehnatoni ja tema perekonnaliikmeid. Neil inimestel puudu sügav inimlikkus. Egiptuse kunst on väga heade prpotsioonidega. Pühaputukas- skarabeus 11.09 Egeuse kultuur Varajane ajajärk. 3000-2000 eKr. Keskmine ajajärk 2000-1600 eKr. Hiline ajajärk 1600-1100 eKr. Mälestus sellest kultuurist säilis Kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homeruse eepostes. Umbes 2000 aastal eKr ehitati esimesed suure lossid sõjalistele juhtidele. Näiteks Knossose loss. Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel väiksemad valgus õued. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid, ruumide paigutus oli ebasümeetriline ning nad asusid astmeliselt. Knossose palee sambad laienevad üleval pool. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati pidulike seremooniaid
Ülikute lapsed omandasid alghariduse kodus, öpetajateks paidagoogog ehk pedagoog (laste juhtija), jöukates perekondades koduöpetajad. Sofist on öpetlane, enamustel olid erakoolid, tasulised akadeemiad, kus öppisid ülikute lapsed. Öppeained olid: lugemine, kirjutamine, muusika, gümnastika (vöimlemine), retoorika (könekunst), dialektika (vaidlemiskunst), aritmeetika (körgemas kooliastmes) ja loogika. HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris. Teatri osad: orkestra näiteplats, theatron vaatamise koht, skenee taustdekoratsioon, proskeneenion eeslava
Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche- uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja Sfinks(Anna Haava eestindus) 40.Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos:Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik 8.-7.saj Sõjakäigud: Herodotos historia (5.saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1
P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Vastus: Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele?
idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) 15 Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel
Andronicuse ,,Odüsseia" tõlge oli u kaks sajandit kasutusel kooliõpikuna, see oli esimene Euroopa ilukirjanduslik tõlge. Andronicus kirjutas ka tragöödiaid ja komöödiaid, kasutades Kreeka eeskujusid. Temaga samal ajal tegutses Gnaeus Naevius, kes kirjutas Rooma-ainelisi tragöödiaid. Olulisim on aga eepiline teos ,,Puunia sõda" (Bellum Punicum), mis haarab Rooma ajalugu Kartaago rajamisest, mis on omakorda seotud Trooja looga, samuti Aenease põgenemisest Troojast ning I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales" Rooma poeetiline ajalugu, mis algab jällegi Aenease põgenemisega. Tema tõi rooma kirjandusse kreeka eepilise värsivormi (heksameetri). Põhimõtteliselt lõi ta ka kõrgvormilise 2 luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema.
Rooma kirjanduse kuldse perioodi tähtsamad luuetajad olid Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus ja Propertius. 69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal? Publius Vergilius Maro (70 - 9 eKr) oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja tema tuntumad tööd on ,,Bucolica" (heksameetris karjaseluule Arkaadiast), poeem ,,Georgica" (ülistas loodust ja põlluharija rasket tööd) ning ,,Aeneis" (koosneb 12 laulust, kujutab Troojast põgeneva Aenease rännakut Itaaliasse ja võitlust Itaalia hõimude allutamiseks, esimene rahvuseepos). Kristlased pidasid Vergiliust oma mõttekaaslaseks, seetõttu oli tal keskajal suurima luuletaja maine 70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua?
Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii ei kahelnudki tr, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal, kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi. Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks. Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla. 19.pilet ODYSSEUSE SEIKLUSED Kuna Athena ja Poseidon said kr peale Trooja hävitamise ööl vihaseks, sest kr unustasid oma kohustused jumalate ees, said kr koduteel rängalt karistada.
Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Teeba tsükkel Heraklese vägitegude tsükkel Argonautide tsükke Trooja tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. * ,,Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu) * ,,Ilias" (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu * ,,Aithiopis" (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid) * ,,Ilias parva" e ,,Väike Ilias" ning ,,Ilioupersis" e ,,Ilioni hukk" (Trooja vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised) (* ,,Odüsseia" (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu) * ,,Telegoneia" (Telegonose lugu, Odysseuse saatus) 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? 7. saj eKr
Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid Poseidoni saadetud 2 suurt madu, kes tolle surnuks pigistasid. Nii ei kahelnudki tr, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal, kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi. Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks. Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt. Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla. 19.pilet ODYSSEUSE SEIKLUSED Kuna Athena ja Poseidon said kr peale Trooja hävitamise ööl vihaseks, sest kr unustasid oma kohustused jumalate ees, said kr koduteel rängalt karistada.
Odin tappis Ümiri, Zeus tappis Kronose. Odini sõda hiidudega, Zeusi sõda titaanidega. Mõlemad vahetasid kuju. Mõlemal oli palju lapsi ja armukesi. Püha puu on mõlemal tamm. Mõlema püha lind oli kotkas. 12. Noorem Edda, autor, erinevus vanemast saagast, põhiteemad. Noorema Edda aurotiks on Snorri Sturluson, Vanemal Eddal puudub autor. Noorem Edda koosneb 4 osast: Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl
(karjaseluule) heksameetris. Nii kõlavas heksameetrisk irjutatud luuletusi ei olnud. 4 ekloogis räägib Virgilius jumaliku poisslapse sünnist jaj ust see ekloob on leidnud palju interpreteerimist, keda ta siis selle all mõtles? Vb ta mõtleski ühe oma soosija tulevase lapse sündi, vb ka keiser augustust, või kristuse sündi. ,,Georgica" ,,Aeneis" 43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega? Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno), võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud
sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni,
annaabi.ee 
