Jumalate kujutamine Vergiliuse „Aeneise“ I laulus” (0)

Sissejuhatus.
Publius Vergilius Maro . Sündis 15.oktoobril 70 eKr Andeses ning suri 21.september 19 eKr Brindisis. Vergilius oli rooma kirjanik, ladina keele üldtunnustatud suurim poeet . Vergilius tahtis algul oma elu siduda karjääriga retoorikas ja õiguses, kuid pühendas end lõpuks kirjandusele. Ta õppis retoorikat ja filosoofiat Roomas, Milanos ja Napolis.
Tema tuntumad teosed on Eclogae, Georgica ja Aeneis .
“Aeneise“
“Aeneis” oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose žanr on heroiline eepiline poeem , ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest.
Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, " Iliase " ja "Odüsseia" sünteesi. “Aeneis" idealiseerib Itaalia minevikku , kombeid ja uskumusi. "Aeneise" 1.–6. laulus kirjeldatakse Aenease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse, teose 7.–12. laulus on kirjeldatud Aenase võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada.
“Jumalate kujutamine Vergiliuse „Aeneise“ I laulus”.
Vergiliuse teoses jumalad on esindatud ülendavalt, rahulikus vormis, vähem inimlikud võrreldes Kreeka mütoloogiaga. Nad on distsiplineeritud, tegutsevad irratsionaalselt, oma vastutusel ja ei lähe riski peale välja. Nad ei tee ennatlikke otsuseid ning igaühel on oma tegevuste eriala ja funktsioonid.
Esimeses laulus me näeme peamiselt 3 jumalat: Juno , Jupiter ja Veenus . Ladina keele vasted on: Iuno, Iuppiter, Venus .
Esimesena räägime Junost. Juno on kujutatud nagu kõige inimlik võrreldes teiste jumalatega. Tema käitumises võib märkida järgmised isiklikud omadused: viha, hirm, armastus, hoolitsus. Ta tunneb hirmu ja on vihane ennustuse pärast. Ennustus rääkis sellest, et troojalased hävitavad Kartaago . Juno oli Kartaago eeskostja ja kaitsja (soosija), kõige rohkem ta armastas just seda linna. Ta on hooliv, sest ta on valmis teha mis iganes, selleks, et kaitsta oma linna.
Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Teoses Jupiteril ei ole inimlikku ebatäiuslikkust, ta on asjakohalik ja õiglane, samas on kindel oma tegevustes. Ta on ainuke jumalatest, kes kontrollib inimeste saatust.
Järgmisena räägime Veenusest. Veenus on hooliv, lahke , rahuarmastav, empaatiline . Veenus on Aenease ema, tema tegevused põhinevad ta suurel armastusel oma poja vastu. Veenus ilmub Aenease juurde neidiserüüs ning väidab, et ta on inimene. Ta ergastab teda ja aitab.
Kokkuvõtte
Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr , suri 21.september 19 eKr. Üks kõige tähtsamatest rooma kirjanikest .Tema teos “Aeneis” oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teos on heroiline eepiline poeem. Raamatus kasutatakse klassikalist ladina keelt. Poeemi peategelane on Aeneis, Trooja sõda kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. “Jumalate kujutamine Vergiliuse „Aeneise“ I laulus”. Esimeses laulus peamiselt on näidatud 3 jumalat: Juno, Jupiter, Veenus. Juno käitumises võib märkida viha, hirm, armastust, hoolitsust. Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Veenus on hooliv, lahke, rahuarmastav, empaatiline.
Kasutatud allikad.

Vergilius. Aeneis. Tallinn: Hortus Litterarum, 1992

Rooma kirjanduse antoloogia (koosatnud Kaspar Kolk ). Tallinn: Varrak , 2009