"Ilias" ja "Odüsseia" (7)

„ ILIAS “ JA „ODÜSSEIA“
„ILIAS“ (Kreeklaste ühine saatus)
„ODÜSSEIA“ (Igal kangelasel on oma tee)
Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab.
Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale . Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast.
Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas.
Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised , kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käst vastu Briseisi ja hüvituskingid. Tema viha pöördub vaenlase vastu.
„Ilias“ lõpeb Hektori surmaga Achilleuse käe läbi ja Hektori matusetseeniga.
Tervikuna on „Odüsseia“ stiil samuti üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu „ Iliases “. Lahingute asemel kirjeldatakse rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad tagajärjed üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest.
Päikesejumal Heliost ei nimetata poeemi esimestes ridades asjata. Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad . Ning Helios kaebas Zeusile .
Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele , kus valitses nümf Kalypso . Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi , kuid on ka kaitsja- Athena . Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele.
„ Iliase “ maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, „Odüsseia“ maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail.
Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos . Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees , sest seal valitsevad kosilased , kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud . Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul , joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud .
Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale , vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta.
Telemachos otsustas minna isa otsima . Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi.
Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus : võitlus kosilastega.
Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi. Neid ei ole palju: poeg Telemachos, seakarjane Eumaios ja „lehmade karjus “ , st veel üks karjane Philoitios. Ka Athena ei unusta Odysseust. Teisiti ei oleks suutnud meesjagu saada kosilastest, kuigi kõik ta abimehed näevad välja nagu kangelased.
Kui Odysseus koju jõudis, tundis vana amm Eurykleia ta ära ränduri jalgu pestes. Ta nägi mehe jalal tuttavat armi: kunagi oli Odysseus jahilkäigul haavanud metskult.
Odysseus sekkus kosilaste võistlusse. Sangar võttis oma vibu , mida suutis vaid tema vinna tõmmata. Algas lahing, millele järgnes õnnelik finaal: kuri sai karistada , hea pääses võidule. Odysseus omandas taas kangelase väärikuse, sai tagasi truu naise ja ülla poja.