Carmina Burana, Aeneis ja Gaudeamuse eesti tõlked ladina keelest (0)

utamaGAUDEAMUS Autor puudub
Gaudeamus ´igitur, ´iuvenes dum sumus,
Rõõmustagem siis, kui oleme noored,
post iucundam iuventutem, post molestam senectutem,
pärast lõbusat noorust, pärast sünget vanadust,
nos habebit humus.
saab meist huumus.
Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere?
Kus nad on, kes enne meid maailmas olid?
Ścandite ad śuperos, ´vadite ad ´inferos,
Minge ülespoole ja astuge allapoole,
ubi iam fuere!
kus nemad juba ammu on!
Vita nostra brevis est, brevi finietur.
Meie elu on lühike, lühikesena lõpeb.
Venit mors ve´lociter, rapit nos at´rociter,
Tuleb surm kiiresti, röövib meid jõhkralt,
nemini parcetur.
kellelegi ei halasta.
Vivat academia, vivant professóres!
Elagu ülikool, elagu õppejõud!
Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet,
Elagu iga osaleja, elagu kõik osalejad,
semper sint in flore!
alati olgu õites!
Vivant omnes virgines faciles, formosae!
Elagu kõik neiud lihtsameelsed, ilusad!
Vivant et mulieres tenerae, amabiles,
Elagu ka naised leebed, armsad,
bonae, laboriosae.
head, töökad.
Vivat et res publica et qui illam regit!
Elagu ka vabariik ja kes seda valitseb!
Vivat nostra ćivitas, Maecenatum ćaritas,
Elagu meie rahvas, metseenide heldus,
quae nos hic protegit!
mis meid siin hoiab!
Pereat tristitia, pereant osores!
Kadugu kurbus, kadugu vaenlased! antiburschius seltsivastased
Pereat Di´abolus, quivis antiburschius,
Kadugu Saatan, iga mässaja, irrisor lõbutsemisoskamatu
atque irrisores!
ja irisejad!
Autorita. Sõnad vagantide (eks-mungad/üliõpilased, kes hakkasid 11-12.saj rändlaulikeks, käies Euroopa kõrtsides) luulest. Käesolev pärit 18.saj Saksamaalt, kus tekkisid esimesed üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn.
Aeneis
Peategelane troojalane Aeneas , Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja . Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse. Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago- Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna.
Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris
Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt
Italiam fato profugus Laviniaque venit
Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna
Litora; multum ille et terris iactatus et alto
ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga,
Vi superum, saevae memorem Iunonis ob iram,
raevuka Iuno lõpmatu viha pärast.

Multa quoque et bello passus, dum conderet urbem

Ta kannatas palju sõjas kuni rajas linna,

Inferretque deos Latio, genus unde Latinum

tõi Latiumisse jumalad ja sealt tekkisid latiinide rahvas,
Albanique patres atque altae moenia Romae.
Alba isad ning kõrged Rooma müürid.
Autor Vergilius . “Aeneis” (I saj eKr) on Rooma eepos, mis sai Kreeka eeposte “Ilias” ja “Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja ülikoolis õpiti professori juures, kes õpetas korraga 4-6 õpilast. Pärast Caesari mõrva jäi Vergilius elatiseta.

• I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla.
  
• II teos “Georgica” = põllumeeste laul. Lisaks elu kirjeldustele annab ta põllumajandusalaseid näpunäiteid. See meeldis Augustusele, kes otsustas, et Vergilius võiks kirjutada Rooma eepose, sest enne polnud Roomal oma eepost, vaid olid Kreeka eeposed “Ilias” ja “Odysseia”.
  

CARMINA BURÀNA (Baierimaa laulud) ______ vagandid
O fortuna !
O Fortuna
Oo saatus
velut luna
nagu kuu
statu variabilis,
olekult muutlik,
semper crescis
alati kasvad
aut decrescis;
või kahaned;
vita detestabilis
vastik elu
nunc obdurat
nüüd karastab
et tunc curat
ja teinekord hellitab
ludo mentis aciem,
mänguga vaimu teravust,
egestatem
vaesust
potestatem
rikkust
dissolvit ut glaciem.
sulatab nagu jää.
Sors immanis
Loterii, hiiglaslik
et inanis,
ja mõttetu,
rota tu volubilis,
sina meelevaldne ratas,
status malus,
halb seis,
vana salus
tühine õnn
semper dissolubilis,
alati kaduv,
obumbrata
on varjatud
et velata
ja peidetud
michi quoque niteris;
minule ka sära;
nunc per ludum
nüüd läbi mängude
dorsum nudum
oma palja selja
fero tui sceleris.
toon sulle peksule.
Sors salutis
Õnne ja
et virtutis
heaolu loterii
michi nunc contraria,
on mulle nüüd vastupidine,
est affectus
antakse
et detectus
ja võetakse
semper in angaria.
alati kitsikuses.
Hac in hora
Sellel tunnil
sine mora
ilma viivituseta
corde pulsum tangite;
puudutage pillikeelte rütmi;
quod per sortem
kuna läbi loterii
sternit fortem,
purustatakse ka tugev
mecum omnes plangite!
nutke kõk koos minuga!