Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma kirjasõna ja kultuur (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rooma kirjasõna ja kultuur #1 Rooma kirjasõna ja kultuur #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paddie Õppematerjali autor
11. klass

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu

Ajalugu
thumbnail
32
pptx

Rooma kultuur ja kirjandus

Rooma kultuur ja kirjandus Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine.

Ajalugu ja kirjandus
thumbnail
24
pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

erinevatel seisukohtadel. Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid

Ajalugu
thumbnail
3
pdf

AJALOO KT KYS

AJALOO KT KYS 1. Milliste rahvaste kultuur mõjutas roomlaste kultuuri? V: Kreeka kultuur mõjutas roomlaste kultuuri kõige rohkem. 2. Mille võtsid roomlased kreeklastelt üle? Milles olid neist paremad, milles jäid alla? V:Roomlased võtsid üle kreeklaste kujutleva kunsti, poeetika ning sidusid enda usku kreeklaste usuga. Roomlased olid paremad: 1. sõjakunstis 2. poliitikas ja ehituskunstis Kreeklased olid paremad: 1. filosoofias 2. poeetikas 3. teistel humanitaaraladel 3

10.klassi ajalugu
thumbnail
3
pdf

AJALOO KT KYS

AJALOO KT KYS 1. Milliste rahvaste kultuur mõjutas roomlaste kultuuri? V: Kreeka kultuur mõjutas roomlaste kultuuri kõige rohkem. 2. Mille võtsid roomlased kreeklastelt üle? Milles olid neist paremad, milles jäid alla? V:Roomlased võtsid üle kreeklaste kujutleva kunsti, poeetika ning sidusid enda usku kreeklaste usuga. Roomlased olid paremad: 1. sõjakunstis 2. poliitikas ja ehituskunstis Kreeklased olid paremad: 1. filosoofias 2. poeetikas 3. teistel humanitaaraladel 3

10.klassi ajalugu
thumbnail
2
doc

Rooma

IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles?

Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? 3.sajandil eKr. hakkasid Itaalias elavad roomlased oma pärimusi üles kirjutama, kreeklaste mõjul. Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Kirjanduses ja paljuski muuski mugandati kreekapärane roomapäraseks. Kreekast alguse saanud teater levis kiiresti ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Rooma kirjandus

Rooma kirjanduse sünd Rooma kirjanduse sünniaastaks peetakse 240 eKr, kui pärast võitu I Puunia sõjas esitati Rooma mängudel (Ludi Romani) esimest korda näitemäng, ilmselt tragöödia, mille autoriks oli Livius Andronicus. Livius Andronicus (u 290 – pärast 207 eKr) oli just üks neist Lõuna-Itaalia kreeka päritolu tulnukaist Roomas. Tema kirjandusliku karjääri täpsem kronoloogia pärast 240. a etendunud näitemängu pole teada, kuid igal juhul rikastas ta ladinakeelset kirjandust aastate jooksul nii kreeka tragöödiate ja komöödiate arvukate muganduste kui ka Homerose Odüsseia tõlkega.

Kirjandus




Kommentaarid (1)

susu profiilipilt
susu: põhjalik ja hea
15:42 06-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun