Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem.
suhteliselt madalad veotariifid; lühikestel liinidel hea regulaarsus; toimetulek ülisuurte kaubavoogudega; kõige keskkonnasõbralikum veoviis; laadimistööde suur efektiivsus. Puudused: kõrged sadamamaksud ja vähene paindlikkus; ranged nõuded kauba pakkimiseks ja kinnitamiseks; TORUTRANSPORT: Eelised - suur läbilaskevõime ja odavus massiliste veostel. Puudused paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele. 12) Põhiveod ja jaotusveod Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust: Sügavjaotus Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata. Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine. Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid
veovahendite tootjad) 4. Seadused, kokkulepped (liiklemise load, rahvusvahelised lepped) 5. Vedude jälgimise süsteemid 1. Maanteetransport · paindlik ja manööverdamisvõimeline · kandevõime piiratud · kõrge omahind · transpordi piirangud · euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik Jaotusautod, autorongid, poolhaagised. Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine. Põhiveod (terminaalide vahelised veod) Jaotusveod (riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas) Otseveod (kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta) Siseteenused (veod põhinevad terminaalivõrgustikel, jaotus ja kokkuveod ter. piirkonnas) Müügipakend, rühmpakend ja veopakend. Pakendi ül: kauba kaitsmine mehhaanilise koormuse eest, varastamise vältimine ja ladude minimaliseerimine, kauba käsitlemise lihtsustamine ja kergendamine, kaitse keskkonnamõjude eest. 2
Pööravad suurt tähelepanu „pehmetele“ väärtustele - Ökoloogiline jalajälg - Sotsiaalne vastutus - Ärikultuur 7. Jaotuslogistika Logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Jaotuslogistika allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel. Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on
Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on mehhanismide abil hõlpsasti tõstetavad. Konteinerites veetakse mahu- ja kaalukaupu, aluse- ja tükikaupu. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed. Seoses kallihinnalise tehnika kasutuselevõtmisega konteinerite laadimiseks sadamates on konteinerite käsitsemiskulud viimastel aastatel suurenenud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis oluliselt suurendavad koguveohinda maanteetranspordi jätkuveod. Konteinereid valmistatakse üldjuhul standardmõõtmetega. Erinevatel partiidel võib esineda siiski üksikuid väikesi kõikumisi mõõtmetes. Üldjuhul antakse konteinerite mõõtmed jalgades, sageli lisatakse need ka meetermõõdustikus [2]. 6. PAKENDI DISAIN Tuleb arvestada, et marketingi- ja logistikatöötajatel on tootjaettevõttes pakendite suhtes osaliselt erinevad huvid
kaudu vedavale sõidukile. Poolhaagis on haagis mille koorma ja haagise kaalust suur osa kandub sadultüüpi haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod lahtise veokastiga auto · Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks.
vedude sagedus, saadetiste minimaalne suurus, 'uksest ukseni' veoaeg, turvalisus, tarnekindlus turu ulatus (piirkond, mille ulatuses suudetakse pakkuda 'uksest ukseni' veoteenuseid) paindlikkus ja reageerimisaeg info andmine veose seisu kohta vedaja võime pakkuda ka muid teenuseid peale põhitransporditeenuse (peale-ja mahalaadimine, ladustamine jne) piiriületuste kiirus 37. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 5 38. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 39. Miks kasutatakse ladusid? A
Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok
Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto
Pakkeüksuse sisu Süsteemsete vedude komponendiks ei loeta ladusid Kuidas nimetatakse üldjuhul vedusid ladudest ja terminalidest klientidele? Jaotusveod Kuidas nimetatakse pakendi ja kasutatud taara tagasivedusid ümbertöötlemiseks? Korjeveod Kuidas nimetatakse suurte kaubakoguste vedusid autorongide ja poolhaagistega terminalide vahel, tootjatelt keskladudesse ja keskladudest jaotusladudesse? Põhiveod Terminal on üldjuhul veoahela sõlmpunkt, kustoimub kaupade ümberlaadimine edasisteks vedudeks Millist veoviisi iseloomustab loetelu: vedu otse saatjalt saajale, lühikesed veoajad, veoprotsessi paindlikkus ning mitmekesine veoinventar? Maanteeveod Millist veoviisi iseloomustavad kõrged veotariifid ja suur kiirus? Lennuveod Vedude korraldamise eemärgiks ei ole veoki võimalikult väike päevane läbisõit
ajutise ladustamise koha loaga kaetud kohad. 2) tolli poolt heakskiidetud kohad. 3) tolli poolt määratud kohad. AJUTINE LADUSTAMINE PEAB LÕPPEMA 90 PÄEVA JOOKSUL ALATES KAUPADE ESITAMISEST. Kaubavedude käigus transporditakse lähtekohast sihtkohta kaubapartiide ühikuid, mida on võimalik peale- ja maha laadimisel ükshaaval, muudest ühikutest sõltumatult käsitseda. Terminali saabuvad ja sealt väljuvad ühel ajal nii jaotus, kogumis kui ka põhiveod. SAADETIS- ühest lähtekohast ja ühelt saajalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe saatedokumendiga saadetav kaup, mis laaditakse ühte veovahendisse või veoühiku lastiruumi. 2 KAUBAVEDU- saadetise (veose) füüsiline teisaldamine saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel.
tõenäoline muutumine aja jooksul. Mida suuremon võimalik hälve nõudluses, seda suurem peab olema reservladu. 158. Mis on ,,swap body" On standardne konteiner auto-ja raudteetransportis 159. Mis veod on jaotusveod? Sageli teostavad ettevõtted jaotusvedusi oma transpordivahendiga.Jaotusvedude korral on veokorraldaja üheks tähtsaimaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine. 160. Mis veod on põhiveod? põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamiad ülesandeid veoühiku (treileri, konterineri, raudteevaguni jne.) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteastme saavutamine. 161. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ? 600x800 162. Millised on peamised põhjused laoteenuse sisseostmiseks ? 163. Mis on läbimisaeg? Ajavahemik mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logisiline toiming(ud) kuni hetkeni
Raudteel kasutatakse standardiseeritud ja ka eri mõõtmetega konteinereid. Konteinerites veetakse nii mass-, aluse- kui ka tükikaupa. Konteinerite teisaldamine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu nende käsitsemiskulud on suhteliselt väikesed. Nt. võtab 100 konteineri mahalaadimine konteineriveolaevalt sadamas aega 3 tundi. Kalli laadimistehnika kasutuselevõtt sadamates on konteinerite teisaldamiskulusid viimastel aastate suurendanud. Kui konteinerite põhiveod sadamate vahel on suhteliselt odavad, siis veo koguhind suureneb oluliselt maanteetranspordi jätkuvedude tõttu. Konteineri võib osta, liisida, üürida ühekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks. Konteinereid üürivad laevakompaniid, raudtee ja teised veo- ning ekspedeerimisfirmad. Laevakompaniid annavad kliendile tavaliselt teatud ajaks, näiteks 4 päevaks, tasuta konteineri kauba pealelaadimiseks ( samuti 4 päevaks), kui vedu toimub selle laevakompanii liinil.
eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse). 59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 60. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge
alustamisel ümber? 14. Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)? 15. Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust. 16. Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani.
tõstmise alustamisel ümber? 14. Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)? 15. Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust. 16. Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline
5. Administreerimine Soovituslik variant logistika kogukulude struktuurist: Logistika KK= transpordikulud + Laokulud + Varude säilituskulud + Logistika halduskulud + Muud logistikakulud 1. Transpordikulud: Siia arvestatakse kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamise kulud. Siia kuuluvad veod tarnijatelt ning tarnijatele, veod klientidele ja klientidelt, samuti veod firma enda üksuste vahel. Kõigepealt peab olema võimalik välja selgitada transpordikulusid sisenevate vedude (ehk põhiveod: transport tarnijatelt) ja väljuvate vedude (ehk jaotusvedu: veod klientidele) lõikes. Peab olema võimalik välja selgitada nii transpordi kogukulusid kui kulusid segmentide lõikes (sissetulev, väljaminev voog tarnijate, klientide, transpordiliikide, vedajate / ekspedeerijate, toodete, jaotuskanalite lõikes). Detailiseeritus on vajalik, et teada, kuidas muutused logistilises süsteemis mõjutavad transpordiga seotud kulusid.
kaubaalused PEAKORIDOR Joonis 11.4 Lao vastuvõtuala Küsimused 1. Millist ülesannet täidab laadimislüüsi lüüsikamber, millist aga laadimissild? 2. Kuidas toimub kauba mahalaadimine poolhaagisest laadimislüüsi kasutamata? 11.9. Hoiuühikute koostamine Kuna põhiveod tehakse sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi mahtu maksimaalselt. Kui kaup täidab veoühiku lastiruumi kiire- mini kui selle kaal veovahendi või -ühiku kandevõime, tuleb pealelaadimisel kasutada täielikult ära kogu lastiruumi ruumala. Seda on sageli raske teha kaupa alustel vedades. Lastiruumi piisava täiteastme tagamiseks laaditakse pakendid lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani.
Terminalides minnakse sageli üle ka ühelt veoviisilt teisele. Üks terminalide põhiülesandeid on eri tüüpi kaubavoogude ühendamine. Terminali saabu- vad ja sealt väljuvad samal ajal nii jaotus-, kogumis- kui ka põhiveod ühest terminalist teise. Terminalis ühendatakse kokkuveetud kaubad suundade kaupa põhivedudeks. Põhiveo järel organi- seerib terminal eri suundadesse suunduvad jaotusveod. Ekspedeerimis- või veoettevõtte terminali peamine ülesanne on minimeerida veokulud ja
annaabi.ee 
