Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"transpordilaev" - 5 õppematerjali

transpordilaev - транспортные суда
Transpordilaevade üldomadused
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...

Ehitus → Laevaehitus
70 allalaadimist
Vene keel - Laevad ja lastid
2
odt

Vene keel - Laevad ja lastid

Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevadel manööverdada- Liinilaev sõidab ühel liinil- Tankerid veavad vedelat lasti- Laevad veavad lasti ja reisijaid- Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk-

Keeled → Vene keel
24 allalaadimist
SOOMEPOISID
20
pptx

SOOMEPOISID

v Iga mees tegi oma otsuse eraldi ja vabatahtlikult. Tagasipöördujaid oli 1752 meest, u. 90 % rivikoosseisust. Ülejäänud mehed saadeti mõne aja möödudes Rootsi. Soomepoiste koju naasmine v 16.augustil kirjutas marssal Mannerheim alla JR 200 likvideerimise päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest. v 17.augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse. v 18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev mehed Paldiski sadamasse. v Õhtul asusid soomepoisid Paldiski raudteejaamast Tallina poole teele. Igas jaamas, kus rong peatus, võtsid rügementi vastu suured rahvahulgad lillede, toidukorvide ja orkestriga. Nõmme raudteejaamas kohtas rügementi ka prof. J. Uluotsa saadik, kes palus rügemendi esindajail Nõmmel asunud Uluotsa külastada. Pisarateni liigutatud Uluots tervitas väeosa esindajaid ja palus oma tervitused rügemendile edasi anda. v

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Eestlased soome armeedes
11
doc

Eestlased soome armeedes

08.1944 JR 200 tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma relvadeta Eestisse. Iga mees tegi oma otsuse eraldi ja vabatahtlikult. Tagasipöördujaid oli 1752 meest, u. 90 % rivikoosseisust. Ülejäänud mehed saadeti mõne aja möödudes Rootsi. 16.08. kirjutas marssal Mannerheim alla JR 200 likvideerimise päevakäsule, tänades vabatahtlikke Soome abistamise eest. 17. augustil 1944 võttis ta vastu rügemendi esinduse. 18. augustil toimus lahkumisparaad Hankos ja 19. tõi Saksa transpordilaev mehed Paldiski sadamasse. Südaöösel oli Nõmme jaamas vastas palju rahvast, kes andis tulijatele nimetuse SOOMEPOISID. Nad viidi Männiku sõjaväelaagrisse, kus arvati 20. Eesti Relva SS Diviisi (20.ED ) koosseisu. I pataljon muutus ED 46. rügemendi III pataljoniks ( III / 46.). II pataljon jäi tagavararügemendi koosseisu. Mõlemad pataljonid komplekteeriti Soomest tulnud eesti ohvitseride ja allohvitseridega. III / 46. ülemaks määrati kapten Voldemar Pärlin. 25

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Teisel juhul liigub JM tagasikäigul piki laeva parrast tagasi, möödub siis edasikäigul lähedalt samast või teisest pardast ja annab laevale käsu kohe avanevasse kanalisse trügida ja edasi liikuda. Küsimust laevadevahelisest kaugusest ja selle hoidmisest võib pidada üheks edu tagavaks faktoriks karavani liikumisel jääs. On selge, et raskema jää korral peab distants olema lühem. Tavaliste mõõtmetega transpordilaev läbib täiskäiku tagasi andes inertsi mõjul umbes 4 oma pikkust. Jääs on võimalik kokkupõrget ära hoida suunates vöör jõuliselt jäässe rammides kanaliserva. Kuid selline tegevus peatab karavani liikumise ja ei garanteeri kokkupõrke ära hoidmist tagant tuleva laevaga. Eelpoolmainitud 4 laevapikkust moodustab 2,5-3 kaabeltaud (arvestades liikumist karavanis enamasti keskmise käiguga, võib seda vahemaad umbes 25% lühendada). 4-5-pallises jääs on vahe laevade vahel 1,5-2,5 kab

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun