mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas tegutsenud laevade lastiruumide kogumahu (kuupjalgades) ja laevade summaarse kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3. (Vt. Tahvel 3.X) Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. (vt. Tahvel 3.XI) Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks
naftatsisternide janendega külgnevate ruumide vahele; 8) pea ja abimehhanismide ruumid (masinaruumid); 9) võllitunnel- laevadel, millel masinarum asub laeva keskel. Sõltuvalt ülesandest jagatakse laeva ruume eriotstarbelisteks, teenistus- ja meeskonnaruumideks. Eriotstarbelised ruumid on seotud laeva otstarbega. Kaubalaevadel on nendeks lastiruumid, reisilaevadel reisijatele määratud elu-, üldkasutatavad, sanitaar- ja majanduslikud ruumid. Teenistusruumid on vajalikud laeva normaalseks ekspluateerimiseks. Siia kuuluvad: pea- ja abimehhanismide ruumid; ruumid tekimehhanismidele ja laevasüsteemide mehhanismide paigutamiseks; juhtimisruumid ja teenistuspostid; laeva tagavarude laod; laeva tagavarude tsisternid; ballastiruumid ja koferdamid; sõuvõlli tunnel. Meeskonnaruumid on laeva juhtkonna ja meeskonna majutamiseks ning neile eluks ja tööks vajalike mugavuste loomiseks. Meeskonnaruumide hulka
mõõtekonventsiooni ettevalmistamise käigus 1854. aastal. Aluseks sai sel ajal maailmas tegutsenud laevade lastiruumide kogumahu (kuupjalgades) ja laevade summaarse kandevõime suhe - 98,2 kuupjalga 1 tonni kandevõime kohta, mis ümardati 100 kuupjalani 1 tonni kohta. Seega 1r.t. on võrdne 2,83 m3. Siiski ei näe mõõtereeglid ette kõigi ruumide mahu arvestamist. GT hulka ei arvestata topeltpõhja- ja ballastitankide mahtu. Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse
naftatsisternide janendega külgnevate ruumide vahele; 8) pea ja abimehhanismide ruumid (masinaruumid); 9) võllitunnel- laevadel, millel masinarum asub laeva keskel. Sõltuvalt ülesandest jagatakse laeva ruume eriotstarbelisteks, teenistus- ja meeskonnaruumideks. Eriotstarbelised ruumid on seotud laeva otstarbega. Kaubalaevadel on nendeks lastiruumid, reisilaevadel reisijatele määratud elu-, üldkasutatavad, sanitaar- ja majanduslikud ruumid. Teenistusruumid on vajalikud laeva normaalseks ekspluateerimiseks. Siia kuuluvad: pea- ja abimehhanismide ruumid; ruumid tekimehhanismidele ja laevasüsteemide mehhanismide paigutamiseks; juhtimisruumid ja teenistuspostid; laeva tagavarude laod; laeva tagavarude tsisternid; ballastiruumid ja koferdamid; sõuvõlli tunnel. Meeskonnaruumid on laeva juhtkonna ja meeskonna majutamiseks ning neile eluks ja tööks vajalike mugavuste loomiseks. Meeskonnaruumide hulka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
