Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

õistaimed (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on õistaimed?
  • Kus kasvavad õistaimed?
  • Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed?

Lõik failist

Kadrina Keskkool
HÕIMKOND:
ÕISTAIMED (Anthophyta)
Referaat
Koostaja :
Homosapiens
Kadrina
2001
SISUKORD
ÕISTAIMEDE
ÜLDISELOOMUSTUS
Millised
on õistaimed?
Õis-
ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis
ja sellest arenev vili. Need on organid , mis teiste taimerühmade
esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike
transportimiseks erilised sooned –trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või
suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka
kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed
jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse
klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev.
Kus
kasvavad õistaimed?
Õistaimed
on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega.
Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on
õistaimed #1 õistaimed #2 õistaimed #3 õistaimed #4 õistaimed #5 õistaimed #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor homosapiens Õppematerjali autor
Huvitavat õistaimedest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3

Bioloogia
thumbnail
1
odt

Tomat

Tomat Tomat on üks maailma soositumaid ja enimkasvatatavaid köögivilju. Tomat on pärit LõunaAmeerikast, ta on nii baklazaani kui ka kartuli sugulane. Tomat on soojuselembeline taim ja seetõttu on teda kõige parem kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul. Tomat kuulub taimeriiki ning on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged.

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Õistaimed referaat 10lk

Seljuhul jaguneb organism kaheks osaks, andes niimoodi alguse kahele tütarorganismile.Kui tekkivad rakud on enam-vähem ühesuurused, räägitakse pooldumisest. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt tänu nende suurele taastumisvõimele(regenatsioovõimele).Neil võib ühest kasvu-ehk vegetatiivsest organist areneda uus terviklik taim.Ainult ühe- ja kaheaastased õistaimed ei paljune looduses vegetatiivselt.Mitmeaastastele taimedele on aga vegetatiivne paljunemine iseloomulik. Inimese seisukohalt on taimede vegetatiivsel paljunemisel nii häid kui halbu külgi. Heaks küljeks on see, et vegetatiivselt saab paljundada väärtuslikke kultuurtaimede sorte. Halvaks küljeks on see, et vegetatiivselt paljunevate umbrohtude vastu on väga raske võidelda. Kõik nad paljunevad veel ka seemnetega.

Bioloogia
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné.  Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED  Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil.  Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)

Loodusteadus
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
3
docx

BOTAANIKA, EKSAMI KORDAMINE

puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta) Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas.

Rakendusbotaanika
thumbnail
7
doc

7. klassi bioloogia

tekib hapnik, orgaanilised ained moodustuvad, süsihappegaas neeldub, energia koguneb, toimub ainult valge. Hingamine toimub nii valges kui pimedas, orgaaniliste ainete lagunemine, eraldub süsihappegaas, energia vabaneb, hapnik neeldub. Vars kui keskne taime organ Varre ülesanded: 1. seob taimeosad tervikuks 2. tõstab taime päikese poole 3. vee ja mineraalainete liikumine 4. orgaaniliste ainete liikumine Kuidas õistaimed paljunevad? Vegetatiivsel paljunemisel arenevad uued taimed emataime kasvuorganitest ­ juurest, varrest või lehest, võsundist, mugulast, sibulast, juurvõsundist. Sugulisel paljunemisel hakkavad uued taimed kasvama seemnest. Õied jagunevad: 1. mõlemasugulised õied (on nii tolmukad kui ka emakas) 2. ühesugulised e. lahksugulised (on kas ainult emakas või ainult tolmukad). Ühesugulised õied jagunevad: 1

Bioloogia
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun