Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia õistaimede paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid
Bioloogia
-Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt.
- Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest.
*Juurevõsudega – ploomipuu
*Risoomidega – maikelluke
*Sibulatega – tulp
*Võsunditega – maasikas
*Mugulatega – kartul
*Lehtedega – aas-jürilill
-Sugulise paljunemise organ on õis.
-Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata).
-Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust.
- Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned.
- Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist.
-Mõlemasuguline õis – õis, milles on tolmukad ja emakad.
-Ühesuguline õis – õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad.
-Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks.
-Ühekojaline – isas - ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk).
- Kahekojaline – isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju).
-Õisik – õite kogumik varrel.
- Tolmlemine – õietolmu sattumine emakasuudmele.
- Isetolmlemine - mõlemasuguline õis, tolmutera kukub ise emakasuudmele.
-Võõrtolmlemine jaguneb putuk- ja tuultolmlemiseks.
-Putuktolmlemine – õied värvilised, lõhnavad, suured.
-Tuultolmlemne – õied väikesed, ilmetud, lõhnatud, tolmuterad kerged
-Viljastamine – seemnerkau ühinemine munarakuga.
-Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine.
-Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks , enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena.
-Sigimikust areneb vili.
-Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist.
-Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju.
-Lihakviljad: mari ( tomat ), õunvili (õun), luuvili ( ploom ).
-Kuivviljad: * avaviljad – kukkur ( kukekannus ), kaun ( hernes ), kõder ( kapsas ), kupar ( kastan ) *sulgviljad – pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris.
- Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest.
-Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes).
-Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest.
-Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast.
-Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku.
- Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega.
- Tuulega : viljad kerged, varustatud lennumehhanismiga (võilill).
-Veega: õhuruumid viljades, limased seemnekestad (vesiroos).
- Loomadega : haakuvad, eredavärvilised, tugevakestalised seemned, tõitainerohked, õlirikkad lisemed (sinilill).
-Ise levitamine: paiskviljad ( kannike ).
-Inimesed levitvad: kultuurtaimed (tomat).
-Vilju ja seemneid kasutatakse toiduks, maiustuste valmistamiseks, toodetakse veini, mahla ja toiduõli.
Bioloogia õistaimede paljunemine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ave999 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Taimede Paljunemine
6
odt

Taimede Paljunemine

2.eosed levivad ja varisevad mulda 3.eosest areneb eelleht 4.eellehel arenevad sugurakud 5.toimub viljastamine 6.viljastatud munarakust tuleb uus taim 21. Kirjelda seemnetaimede paljunemist. 1.tolmuterades valmivad seemnerakud 2.seemnealgmes küpseb munarakk 3.toimub tolmlemine 4.toimub viljastamine 5.seemnealgmest areneb seeme 6.seemnest areneb uus taim 22. Millised eelised on paljunemisel seemnetaimedel võrreldes eostaimedega? Paljunemine on kiirem pole vett vaja levimis võimalus suurem 23. Millised eelised on paljunemisel katteseemnetaimedel võrreldes paljsseemnetaimedega? Sugurakud arenevad õie sees katte-putuk tolmlemine, tuulmtolmlemine

Bioloogia
Õis-mitoos-meioos-paljunemine
55
ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine

Aiandus
Botaanika
7
docx

Botaanika

Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula ­ raku kest tekitab kambrikesi ­ mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaa

Botaanika
Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ­ ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks. Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e

Eesti taimestik ja selle kaitse
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad).

Bioloogia
EESTI TAIMESTIK
19
doc

EESTI TAIMESTIK

ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium

Eesti loodusgeograafia
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke) Raku ehitus: Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu.Kesta all on õhuke kiletaoline membraan. See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja.Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid.Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a

Aiandus
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. · Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub

Eesti taimestik ja selle kaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun