Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Botaanika 4. KT vastusega B variant (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks?
  • Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks?
  • Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks?
  • Mis on õiediagramm?
  • Mis on lihtõisik?
  • Millise paiknemisega sigimikud on joonisel?
  • Millest koosnevad tolmukad ?
  • Kuidas toimub isetolmlemine ?
  • Mis on partenokarpsus?
  • Mis on vili Taime organ mis sisaldab seemneid koosneb viljakestast ja seemnetest 18 Mis on mikrosporogenees?
  • Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele?
  • Mille sees generativne rakk jaguneb kaheks 20 Koosta tabel seemne ja eose võrdluseks?
  • Mida kujutab endast regenereerumisvõime?
  • Mis on emataime kloon 22 Millel põhineb taimede eoseline paljunemine?
  • Mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23 Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne?
  • Mis on pistik Millised pistikud on olemas?
Vasakule Paremale
Botaanika 4-KT vastusega B variant #1 Botaanika 4-KT vastusega B variant #2 Botaanika 4-KT vastusega B variant #3 Botaanika 4-KT vastusega B variant #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gruwy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
pdf

Generatiivsed elundid

Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime

Taime- ja loomafüsioloogia
thumbnail
55
ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine:

Aiandus
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Aeroobsed bakterid+tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks. Kõik plastiidid põlvnevad vabalt elavast sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel.

inglise teaduskeel
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega:

Aiandus
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Bioloogia
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Aeroobsed bakterid+tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks. Kõik plastiidid põlvnevad vabalt elavast sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel.

Botaanika
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun