Botaanika 4. KT vastusega B variant (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Botaanika - Aiandus

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks?
Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks?
Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks?
Mis on õiediagramm?
Mis on lihtõisik?
Millise paiknemisega sigimikud on joonisel?
Millest koosnevad tolmukad ?
Kuidas toimub isetolmlemine ?
Mis on partenokarpsus?
Mis on vili Taime organ mis sisaldab seemneid koosneb viljakestast ja seemnetest 18 Mis on mikrosporogenees?
Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele?
Mille sees generativne rakk jaguneb kaheks 20 Koosta tabel seemne ja eose võrdluseks?
Mida kujutab endast regenereerumisvõime?
Mis on emataime kloon 22 Millel põhineb taimede eoseline paljunemine?
Mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23 Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne?
Mis on pistik Millised pistikud on olemas?

Lõik failist

VARIANT B

Nimeta generatiivsed elundid?
Õis, vili, seeme

Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks?
Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt:
kõrvenõges , harilik kadakas , astelpaju , hõlmikpuu .

Nimeta joonisel õie osad?

Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide
Polüsümmeetrilised õied , õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu , roos.

Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide
Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula

Mis on õiediagramm?
Õie projektsioon , ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes

Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas , lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis

Mis on õisik ?
Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao abil varrele

Mis on lihtõisik?
Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil

Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud?
Sigimikus

Millise paiknemisega sigimikud on joonisel?
Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest
Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku
Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud

Millest koosnevad tolmukad ? Kirjeldage neid osi
Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa
tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad

Kuidas toimub isetolmlemine?
Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gruwy Õppematerjali autor

õied pistik tolmuka diploidne rakk tolmutera sporofüüt tolmukotis tolmukad pistikud kohastumised

Sarnased õppematerjalid

pdf

Generatiivsed elundid

Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime

Taime- ja loomafüsioloogia

ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine:

Aiandus

doc

Botaanika Eksam

Aeroobsed bakterid+tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks. Kõik plastiidid põlvnevad vabalt elavast sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel.

inglise teaduskeel

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega:

Aiandus

doc

EESTI TAIMESTIK

rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Eesti loodusgeograafia

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Bioloogia

doc

Botaanika Eksam

Botaanika

odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid