Generatiivsed elundid (0)

Generatiivsed taimeelundid 
 
•  Õis, vili, seeme  
Üldised seaduspärasused: 
•  Sümmeetria -  mono - ja polüsümmeetria 
•   Polaarsus  – apikaalne ja basaalne osa 
•   Geotropism  – positiivne ja negatiivne 
•  Metamorfoseerunud  elundid  – analoogilised ja  homoloogilised  
ÕIS 
Õis on muundunud lühivõrse, mis on  kohastunud   mikro - ja megaspooride, ning gameetide 
moodustamiseks ja risttolmlemiseks. 
Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: 
tupplehed,  kroonlehed ,  tolmukad  ja  emakad . Tsüklilised  õied  on sellised õied mille õieosad 
asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad 
spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. 
Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. 
Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. 
Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied . 
Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied. 
Õiekate  - steriilne kaitsülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmlejaid. 
o  Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja  krooniks . 
o  Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. 
▪  Tupetaoline, kroonitaoline. 
o  Paljas ehk katteta: õiekate puudub. 
 
TUPP  JA KROON 
Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: 
•  Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. 
•  Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. 
•  Liitleheline tupp – tupplehed omavahel  kokkukasvanud  alustega. 
 
 
 
Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, 
tagasikäändunud osa,  neel ) või lahklehine (pinnuke või naast;  istuv ). 
Kroon jaguneb kujult: 
•   Aktinomorfne  -  korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, 
putkjas, liudjas, kuppeljas). 
•  Sügomorfne -  monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). 
•  Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. 
 
 
 
 
 
 
 
 
TOLMUKKOND 
Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, 
harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb 
tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski 
tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad 
mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. 
 
Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud  jagunevad meiootiliselt 
mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur  vegetatiivne  ja väike 
generatiivne   rakk  –  tolmutera . 
 
EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM 
Emakas  on suletud elund, milles arenevad seemnealged – moodustuvad ühe või mitme 
viljalehe kokkukasvamisel . Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest. 
•  Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. 
•  Mitmaosaline - mitmest viljalehest. 
o  Apokarpne –  viljalehed  ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. 
o  Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. 
 
 
 
SIGIMIK: 
Ülemine asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest.  
Alumine – moodustamisest võtavad osa kõik õie osad, mille alustega kasvab kokku. 
Keskmine - vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud. 
Sigimikus tekivad seemnealged ning võib olla ühe kahe või mitmepesaline.
 
 
MEGASPOROGENEES EHK EMASSUGURAKKUDE TEKE 
Arhespoor jaguneb meiootiliselt neljaks  haploidseks megaspooriks, millest 3 hävinevad, üks 
jääb ellu ja tema tuum suureneb, seejärel jaguneb 3 korda mitootiliselt: 
1.  Esimese jagunemisega  tekkib  2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja 
jagunevad seal veel kaks korda –  kummalgi poolusel 4 tuuma. 
2.  Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku  keskele  ja need ühinevad lootekotiks. 
3.  Ühel poolusel kolmest tekivad sünergiidid ja munarakk. 
4.  Teisel poolusel tekuvad antipoodid. 
 
 
 
ÕIEVALEM JA ÕIEDIAGRAMM 
•  Tupp (calyx) –Ca; kroon (corolla) –Co; tolmukkond (androeceum) –A; emakkond 
(gynaeceum) –G; lihtne õiekate (perigonium) –P. 
•  Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline. 
•  Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ 
või ~. 
•  Diagramm on õie  projektsioon , näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust 
üksteise suhtes 
 
ÕISKI 
Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad 
fotosünteesivõime kaotanud lehed. Eelised üksikõie ees: 
•  Tagavad parema tolmlemise. 
•  Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju. 
Enamikel taimedel on õisikud. Lihtõisiku puhul õied kinnituvad õierao abil või vahetult 
peateljele ning liitõisiku õied paiknevad peatelje harudel. Sümpodiaalsed – telg  lõpeb 
õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade  poole. Monopodiaalsed 
–telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole. 
 
VILI 
Vili on elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Koosneb viljakesest 
e. perikarbist ja seemnetest. Tekib õiest pärast viljastamist, peamine osa emakkonnal. 
Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta.  Vilikond  –mitmest kokkukasvanud õiest või 
koguõisikust tekkinud  viljad . 
Liigitamine : 
•  Apokarpium –moodustunud lihtsast apokarpsest emakkonnast. 
•  Tsönokarpium –moodustunud enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast. 
•  Lihtvili –moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. 
o  Jaguvili –laguneb pesadeks. 
o  Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. 
•  Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. 
•  Edasine jaotus: viljakesta konsistents , seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede 
arv. 
 
 
 
Viljade liigitus:  
•  Kuprataolised (kukkur,  kaun , kõder, kõdrake, kupar).
 
•  Pähklitaolised (pähkel,  pähklike , tõru,  seemnis , tiibvili, teris ).
 
•  Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e.  pomerants ).
 
•   Luuviljad  ( luuvili , koguluuvili, kuiv luuvili). 
              
 
 
SEEME 
Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja 
säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, 
eristatakse: 
•  Endospermi ( kaer , moon). 
•  Perispermi (äiakas). 
•  Idusse (aeduba). 
•  Endospermi ja perispermi ( pipar ). 
•  Endospermi ja idusse (lina).