Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, soojusvaheti, agens, viskoossus, soojuslik, soojusjuht, voolukiirus, kilega, soojusjuhtivus, aurust, liin, soojusvahetus, ladude, segamise, soojusenergia, tootlikkus, erikulu, mõjutav, aeglasem, aparaat, tootes, kcal, põhilist, soojuslevi, soojusjuhtivustegur, kalli, kaastegurid, kuivaine, konvektsiooni, soojusülekanne, aspektist, kondensaatselgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda aeglasemalt ta voolab), liini pikkus ja läbimõõt, oluliseks näitajaks on voolu kiirus. Soojuslikud protsessid liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe, takistuseks on soojusjuhtivus (kütte pind), kihi paksus ja viskoossus, oluliseks näitajaks on temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide vahe, takistuseks on osakeste suurus, voolu kiirus ja kihi paksus, olulisemaks näitajaks on kontsentratsioonide ühtlustumine. Mehaanilised protsessid liikumapanevaks jõuks on mehaaniline jõud (nt: survejõud jne), takistuseks on viskoossus, segamine, temperatuur ja peenestamine. 4
ln ta - t 2 Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 1 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur =......... kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = ......... kg/m3 Erisoojus c = ......... kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = ...... 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = ......... 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). Sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s. Juhul kui voolukiirus tuleb
Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on
Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesisaldus tootes tõusnud. 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? On vaja steriliseerida: eesmärgiga rasva dispergeerida, mille tulemusena välditakse hilisemat rasva eraldumist säilitamisel. Et suureneks toote valgendamisevõime, mis on oluline, kui toodet kasutatakse koore asendajana kohvis.
Kontsentratsiooni aste (c) avaldub: C=a2/a1 kus a2 on kuivainete kontsentratsioon kondenspiimas, %, a1 -- kuivainete kontsentratsioon piimas (algtootes), %. 12. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Steriliseeritud kondenspiima maksimaalne kuivainesisaldus on tavaliselt 30% (erandjuhul ka 35%). Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade. Kondenstoote valmidus vaakumaparaadis määratakse tiheduse järgi, mis antud toote korral 55 C juures on 1,04--1,05 g/cm3. 13. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet. · kohvis kohvikoore ja suhkru asemel. · Antud toode on ka energiarikas (315--320 kcal 100 g toote kohta) toidukontsentraat sportlastele, matkajatele jt. · Pooltootena kasutavad suhkruga kondenspiima kondiitritööstus (sokolaadi
Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva dispergeerimiseks ja valgendamisvõime suurendamiseks. Negatiivseks on see, et suureneb toote viskoossus ja langeb valkude termostabiilsus. 19. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet.
Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 13. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 14. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 15. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust). Nimetada ka vähemalt 1 homogeniseerimise negatiivne mõju? Homogeniseerimine on vajalik steriliseeritud kondenspiima tootmisel rasva dispergeerimiseks ja valgendamisvõime suurendamiseks. Negatiivseks on see, et suureneb toote viskoossus ja langeb valkude termostabiilsus. 16. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet.
erinev), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatseks süsteemiks, soojusülekannet tõkestavat pinda aga adiabaatpinnaks. Süsteem, mis on ümbruskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatselt ja mehaaniliselt absoluutselt jäiga pinnaga, kannab isoleeritud termodünaamilise süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised
ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = 0,479 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,00 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s
Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 4 Soojustransformaatorid
vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee
Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2
seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu
seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju 2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel 3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus. 4)Avatud süsteem perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel. Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu
..+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,...]väljendavad Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta esineva entalpia muutusega. pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja hõivaks kogu gaasisegu mahu
eralduspinnad. Heterogeenseid süsteeme nimetatakse mitmefaasilisteks. Kõik süsteemid omakorda jagunevad järgmistesse gruppidesse. 1) Isoleeritud termodünaamiline süsteem 2) Soojuslikult isoleeritud termodünaamiline süsteem (adiapaatne süsteem) 3) Suletud süsteem (T.d. süst.) 4) Avatud süsteem (T.d. süst.) Isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, millel puudub väliskeskonnaga nii mehhaaniline, kui soojuslik vastasmõju. 1) Mehhaaniliselt jäikadel ja samal ajal soojuslikult isoleeritud pindadega. 2) Soojuslikult isoleeritud süsteemiks nimetatakse süsteemi, mis on väliskeskkonnast isoleeritud ainult soojuslikult. Mehhaaniline mõju võib olla. 3) Suletud süsteemi korral ei toimu aine või massivahetust väliskeskonna ja termodünaamilise süsteemi vahel. 4) Avatud süsteemis toimub aine ja massivahetus termodünaamilise süsteemi ja väliskeskonna vahel
Mõisted reaalne fluidum- Reaalvedelikud jaotatakse: - tilkvedelikud – moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkonna (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni.
võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess on selline td pr, mis toimub püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Kunaideaalse gaasi siseenergia ja entalpia sõltuvad ainut temp-ist, siis on isoterm. protsessis Δu=Δi=T(s2-s1). Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Joonis: p T 5. Adiabaatne protsess on selline td prot. mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. (dq=0, q=0). Adiabaatilises td- lies protsessis tehtav mehaaniline töö võrdub siseenergia vähenemisega, tehniline töö entalpia
Kütuse põhiomadused. Kütuse tihedus (ρ) on– kütuse füüsiline karakteristik, näitab kütuse massi ruumala ühikus. Tiheduse ühik SI süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m3). Kütuse tihedus kasvab rõhu suureneρmisel ja väheneb temperatuuri tõustes. Kütuse tihedus määratakse 20 oC juures. Diiselkütuse tihedused on vahemikus 830-890 kg/m3 (0,83 – 0.89 g/cm3); Masuutide tihedused on vahemikus 900-1000 kg/m3 (0,9 – 1 g/cm3); Kütuse viskoossus on suurus, mis iseloomustab kütuse sisehõõrdumist. Eristatakse dünaamilist viskoossust (η) kinemaatilist viskoossust (ν). Dünaamilise viskoosuse definitsioon põhineb laminaarse voolamise puhul kehtival Newtoni seadusel. Laminaarsel voolamisel torus kasvab vedeliku voolamiskiirus (v) nullist (toru seina lähedal) suurima väärtuseni (toru teljel), kiiremini liikuvad kihid tõmbavad kaasa aeglasemalt liikuvaid, mis omakorda pidurdavad kiiremini liikuvaid.
sile ja membraan puhul on soojusvoog toru laupinnal või selle lähedal mõlematel juhtudel üsnagi võrdne. Pealelangeva soojusvoo erinevus perimeetri ulatuses tingib mõlemate torude korral soojusliku ebaühtluse kus soojuskoormus laupinnal on oluliselt suurem kui toru tagaküljel Joonis 12-5. Soojusvastuvõtt ekraantorus: paremal membraantoru, vasakul - siletoru Membraan torude korral liigub soojus piki rib; tipust aluse poole. Seega soojuskoormus ribi aluse piirkonnas kasvab ja teatud tingimustes võib see isegi olla suurem kui membraantoru lauppinnal. Metalli töökindluse seisukohast on tähtis, et soojuse äravool küttepinnalt toimuks vastvõetava metallitemperatuuri tingimustes, mis võimaldaks toru metalli pikaajalist normaalset tööd. Arvutusliku toru metallitemperatuuri ts all mõistetakse suurimat kohalikku
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2
Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne: E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6). Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju: E (sisse) = E (välja), (2.7), kui arvestada energiakadu: E (sisse) = E (välja) + E (kadu), (2.8). Energia voog (q, J s-1 e. W) on energia voolukiirus süsteemi või süsteemist välja (nt. Maa pinnale jõudev päikesekiirguse energia). 2.3 Massi jäävuse seadus Süsteemi all mõeldakse teatud operatsiooni teostamiseks kasutatav seade, või mingi selle konkreetne osa. Süsteemid võivad olla järgmised: - isoleeritud süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ei ainet ega energiat - suletud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga ainult energiat - avatud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka ainet
Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ 3.Statsionaarne soojusjuhtivus läbi tasapinnalise seina. Temperatuur muutub lineaarselt.
1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis(s) tööd üks džaul(J) 5.Kuidas muutuvad vee(vedelik) füüsikalised omadus nagu tihedus ja viskoossus kui vedeliku temperatuur muutub? Vesi saavutab oma kõige suurema tiheduse (999,9720kg/m3) +4 kraadi juures . pärast seda hakkab tihedus vähenema .Toatemperatuurist (25’C) ülespoole kuumutamisel samuti tihedus väheneb , ehk toatemperatuurist kuni +4 kraadi on vee tihedus kõige suurem . 25’C --> 4’ C kasvab . Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja vastupidi . 6.Kuidas muutuvad õhu(gaasi füüsikalised omadused nagu tihedus ja viskoossus kui gaasi
KVALITEEDI HINDAMINE Eve Hõrak LIHA JA LIHATOODETE KVALITEEDI HINDAMINE LIHA KVALITEEDINÄITAJAD • liha toiteväärtus (keemiline koostis), • organoleptilised (värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus) • tehnoloogilised (liha pH, veesiduvus) omadused • hügieeninäitajad ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD • Värvus • Maitse ja lõhn (fleiv) • Liha õrnus ja tuimsus VÄRVUS • Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. • Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse m
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2017) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid kasutatakse masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks eelkõige masina ja selle sõlmede karkassi juures. Püsiliited ei ole lahti monteeritavad. Demonteeritavaid liiteid saab korduvalt lahti võtta ja kokku ühendada. Keevisliide ühendab elemendid keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (või muud materjali). Tekkiva sulami ja metalli hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Neetliite teostamise oluliseks detailiks on neet ja olemasolevad kanalid (pesad). Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited. Hammasli
kohta. · Plaatide ja vormide puhastamiseks peab olema ventileeritud ruum. 28 Pärmitaignast toodete küpsetamine Pärmitaignas toimuvad küpsemisel suured muudatused, tooted saavad eriti hea maitse ja lõhna, muutuvad isu äratavaks. Moodustub tihe pruun koorik. Ahju asetatava taignatüki temp keskmiselt 30 -32°C, küpsetuskambri temp 220 - 280°C. Soojuse kiirgamisel ahju seintelt ja laelt kandub soojus taignatükile. Taignatükk soojeneb väliskihtidest alates keskkoha poole. Väliskiht soojeneb väga kiiresti. Kui taigen on soojenenud 55 - 60°C, valgud kalgenduvad ning pealispind kattub elastse kiletaolise koorikuga. Temp edasisel tõusmisel 100°C-ni algab tugev vee aurumine taignast ning pealispinnale tekib kõva koorik. Kooriku paksus oleneb sellest, kui palju on küpsetuskambris auru (niiskust). Suur õhusegu suhteline niiskus - aeglasemalt tekki kõva koorik
pdmiseks ja eemaldamiseks. Neid seadmeid ja ssteeme mida kasutatakse tahkete ktuste plemisel, tekkiva tuha ja slakki eemaldamiseks nimetatakse tuha ja slakki rastus seadmeteks ja ssteemideks. Kaasajal kasutatakse hdro ja neumaatilisi Slakki ja tuha rastus ssteeme. AURUKATELDE VEEAURU TRAKTID. see veeauru traktid modustavad veeaurussteem ja sellega hendatud katlavlised vee ja auru torustikud ja abiseadmed. Veevrgust tuleb lhtevesi juhitakse pumba kaheksa abil lbi soojusvaheti Keemilise veepuhastuse osakonda, kus eemaldatakse veest katlakivi tekitavad soolad. Veesolevad korrosjooni tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste tttu. Skeemi phielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud krgusega (isegi 50-60m). Mda tusu torusid liigub les
voolukiiruse kasvades torustiku ristlõikepindala vähenemise tulemusena, kasvab vedeliku kineetiline energia. Kuna vedeliku koguenergia püsib muutumatuna, siis potentsiaalne energia Sele 2.11 Vedeliku voolukiirus ja/või rõhk vähenevad. 19 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Kui vedeliku voolukiirus väheneb torustiku ristlõikepindala suurenemise tulemusena, siis vedeliku kineetiline energia väheneb. Kuna kogu energia jääb samaks siis potentsiaalne energia ja/või rõhk peab suurenema (sele 2.12). Sele 2
soojuskandja (vesi, aur, suits) kaudu. Jahutamine ja külmutamine kuuluvad samuti termiliste protsesside hulka, kuid siin on tegemist produktis oleva soojuse ärajuhtimisega külmaagensi abil. Soojusvahetusprotsessidest võtab osa kolm soojuse ülekandumise viisi. Esimene on soojusjuhtivus, kus soojusenergia antakse ühelt tahkelt kehalt või vedelikult teisele üle kui nad on omavahel kontaktis. Näiteks piima või mahla pastöriseerimine plaatsoojusvahetis. Teiseks on konvektsioon, kus soojus antakse edasi liikuvate gaaside või vedeliku osakestega ruumi ühest otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga. Soojenenud osakesed paisuvad ja tõusevad üles, külmad tihenevad ja langevad alla. Toimub loomulik konvektsioon ehk segunemine, mis kiirendab soojusvahetusprotsessi.
kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus:
annaabi.ee 
