VARIOCOOKING CENTER Iseseisev töö Tallinn 2011 SISUKORD 1. JOONISED................................................................................................................3 2. NUMBRILISED SÜMBOLID.................................................................................5 3. TEHNILINE INFORMATSIOON...........................................................................6 4. KIRJELDUS.............................................................................................................6 5. FUNKTSIOONID....................................................................................................6 5.1. VarioCooking Control reziim.....................................................................6 5.2. Käsireziim...................................................................................................7 5.3. Lisafunktsioonid..............................................
kalorifeer, 4 – elektrimootor 10 Lintkuivati 1 – kuivatatava materjali püüdevõrk, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – materjali kandev kettrest 11 Sumblimatsioonikuivati 1 – kuumutatavate plaatide ja kuivatatava materjali paigaldamisriiulitega sublimaator, 2 – sublimaatorist väljaimetava auru külmutusjahuti, mis on ühtlasi külmutusseadme tsüklis aurusti, 3 – vaakumpump, 4 – külmuti kompressor, 5 – külmuti kondensaator, 6 – külmutusagensi (ammoniaagi) reservuaar, 7 – elekterküttel kuumaveepaak koos pumpadega jää perioodiliseks sulatamiseks sublimaatoris ja külmutusjahutis, 8-külmutusagensi separaator külmutusprotsessis 12 Arvutused Arvutamine ühe kg õunte kohta Õhukuivatis Algne niiskus = 84%, Lõppniiskus = 10 %,
Soojuspumpprotsess. Kasutatakse kas kütte ja sooja veega Otto ringprotsess: varustamisel või konditsioneerides, T2To ja T1>To. Seal, kus Kolbmootorite ringprotsess, kus põlemine toimub jääval kütteperiood on lühiajaline. 3. Kombineeritud ruumalal. Kasut. kergeid vedelkütuseid (bensiin, petrool, gaas). protsess(Külmutus-soojuspumpprotsessid). Kütuse ja õhu segu süüdatakse silindris Aurukomp külmutusseadme põhimõtte skeem ja süüteküünlaga(sädemega). ringprotsess TS diagrammil 12 termodün keha isoentroopia komprimeerimine l2=12AB Aurukompressor külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on 23 soojuse protsessi juurdejuhtimine (kütuse isohoorne külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil
Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku suurenemist pole vedelate soojusvahetite temperatuuride Külmutusseadme ringprotse ss. kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. vahe alla 15 oC, soovitatav on gaasidel 50-80 oC. Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist 30.Fourier' seadus ja soojusjuhtivustegur. Soovitatakse kasutada vastuvooluskeemi, siis tuleb madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale. Soojusjuhtivuseks nim
termofikatsioon.
Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab hinnata
ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 –
tarbijale antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud
soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine
tsentraliseeritud soojusvarustuseks.
11.Soojuse transformatsioon. Aurukompressor. Külmutusseadme ringprotsess.
Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga
kehale. Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks. •Soojust andev, ehk madalama temp-ga keha-
alumine soojusallikas . •Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema temp-ga keha – ülemine soojusalikas
.Vastavalt nende temp-de nivoost liigitame soojustransf-id :1. Külmutus e. jahutusprotsessid (alla
0 oC-i), T2
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)...................................................................................................................................
Carnot ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. 1 mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt ja adiabaatiliselt ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt ning adiabaatiliselt nii, et gaasi lõppolek vastab gaasi algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on külma ja sooja keha erinevus, saab avaldada ringprotsessi kasuteguri. Kui panna Carnot ringprotsessid käima vastassuunas saame külmutusseadme või soojapumba. Mittepöörduva e spontaanse protsessi entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne, kasvab korrapäratus. Madal entroopia, suur korrapära. Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, siis omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia(korrapäratuse mõõde) võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. Standardne reaktsioonientroopia – saadused – lähteained
jahutuspatareidesse või õhkjahutitesse. Aurustis vedel agens keeb ning võtab soojuse laoõhult, jahutades seda. Antud juhul on õhk ainuke külmakandja, mis viib külma tooteni. Eelised: Puuduvad vahepealsed külmakandjad ning sellest tulenevalt on külma tootmine odavam, sest liinid on lihtsamad ja lühemad ning külmakaod väiksemad. Ladudes on võimalik saada madalamaid temperatuure. Puudused: Laod peavad olema külmutusseadme vahetus läheduses, puudub võimalus toota külma tsentraalsel põhimõttel. Külma pole võimalik koguda. Ei saa tagada ohutust. 9. Kirjeldada ladude kaudse jahutussüsteemi olemust ning esitada selle süsteemi kohta vähemalt 2 eelist ja 2 puudust. Kaudse jahutussüsteemi korral ei juhita ladude jahutuspatareidesse või õhkjahutitesse mitte külmutusagens, vaid soolvesi vm külmakandja (antifriis, näiteks etüleenglükooli vesilahus)
1. Kompressor külmutusseadmed. 1.1. Gaaskompressor külmutuseadmed. 1.2. Aurukompressor külmutuseadmed. 2. Absorbsatsioon 3. Ebzetor ehk. Injektsioon TD kehi mida kasutatakse seadmetes nim. külmutus agentsideks. Kasutusel on kompressor, mõnes on pump TD keha paisuti temp. alandamiseks ja paisumine toimub spetsaalselt paisutus masinas (detanduris) või trosserseadmes. Kui kasutatakse tetandurit, siis toimib keha paisumine (adjabaatne protsess). Külmutus/jahutus protsessid Aurukompressor külmutusseadme põhimõtte skeem ja ringprotsess (S_2.27.03.06) Soojuspumba põhimõtteskeem (Skeem 17.04.06_1) Soojuspumbadeks nim. seadmeid mis on mõledud soojuse üleviimiseks keskkonna temperatuurilt või veidi kõrgemalt temperatuurilt kõrgemale temperatuurile. Põhilisteks tarbijateks on küttesüsteemid ja paraleelselt saab toota ka kuuma tarbevett. Soojuspump töötab pöördringprotsessi alusel nii nagu külmutuseade ja kulutab energiat ja soojushulk q2
algolekule. • Kõik protsessid on pöörduvad. Kasutegur: töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot’ ringprotsessi kasuteguri: q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= = qsoe T soe soojalt kehalt saadud soojus q soe Soojuspump: (kui panna Carnot’ protsessid käima vastassuunas, siis saame külmutusseadme või soojapumba. •energia jäävuse seadus; •gaasid kokkusurumisel kuumenevad; •soojus kandub alati külmemalt kehalt kuumemale Entroopia: Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot’ ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. q rev ∆ S= (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) T
Külmutusagensside tähistus Soojuspumpades kasutatakse ka külmutusagensside segusid, mis omavad eritähistust. Külmutusagensid võivad olla aseotroopsed või anaseotroopsed. Aseotroopsed agensid koosnevad kahest erinevast gaasist, mis moodustavad segamisel ühe homogeense terviku, millega tasakaalus oleva aurufaasi koostis on samasugune kui vedelfaasi koostis. Selline segu keeb kindlal temperatuuril, kusjuures segu koostis külmutusseadme tööprotsessis ei muutu. Aseotroopseid gaasisegusid ei saa rektifitseerida (destilleerimise vorm). Taoliste agensite tunnusnumbrid algavad 500st (näit. aseotroopsed segud R500, R502 jt). 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 25 Külmutusagensside tähistus Anaseotroopsed (seotroopsed) agensid koosnevad kuni kolmest erinevast gaasist, millest igaüks omab erinevat keemistemperatuuri. Taoline segu on vedelas olekus
Enamasti valmistatakse vahetuskere- sid kõrgusega 2,40–2,60 m. Konteineri kaal on olenevalt pikkusest 3,2–3,8 t ning kandevõime kuni 16,0 t. Tellijate erisoove arvestades valmistatakse ka konteinereid kandevõimega kuni 33,0 t. Tavakon- teinerites transporditakse mitteriknevaid kaupu. Toiduainete veoks sobib autonoomse külmutusseadme ja parendatud soojusisolatsiooniga konteiner, mis hoiab koormaruumis vajalikku temperatuuri. Vahetuskonteinerite kasutamine loob vedude oskusliku planeerimise korral eeldused veo- kite seisuaja minimeerimiseks ja sõiduaja pikendamiseks. Ajal, mil toimub konteineri tühjen-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
