Õnnetu Kaotaja Igal ühel on oma õnn mõnedel rohkem, teistel aga vähem. Inimesed meie ümber kipuvad ütlema, et kõik oleneb meist endist, kuid kas see on ikka nii? Elu on mäng, kuhu me panustame nii palju kui vähegi võimalik. Selle lõppedes aga kaotame kõik, sest mitte keegi ei lahku võitjana. Hoolimata sellest pakub elu nii head kui ka halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku o...
Henri Reinsalu 11.d Õnnetu merelkäik Osatäitjad : 1) Kalamees Paul 36-aastane 2) Kalamees Tarmo 40-aastane Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. ) P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul, ma lausa armastan seda tunnet, kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt ) T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik. P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte. T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme. (Kalamehed on juba püüdnud 2 tundi kala, ja siiamaani pole veel näkkand, kalamee...
Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jlginud vahepeal
Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli jrgi toimus neljakmnendal peval peale lestusmist. Sel peval kehtisid ranged tkeelud ning austav kitumine maa ning looduse suhtes.
........ Elas kord ks 30 aastane ksik ja nnetu inglanna. Pikesekiir saabus tema ellu 2006 aastal, mil ta kohtas internetist enda armastust. Tema vljavalituks osutus 32 aastane kena modelli vlimusega mees. Naine armus temasse silmapilkselt. Nad hakkasid omavahel rohkem suhtlema, kasutades selleks telefoni ja internetti. Nad vahetasid ka oma pilte ja aadresse. Mida pev edasi, seda rohkem hakkas Fiona Thomast usaldama ja rkis talle kigest. Fiona tahtis juba Thomasega kiiresti kohtuda, kuid mees keeldus ja nudis rohkem aega. Kord kurtis mees naisele, et ta ema on tsiselt haige ning tema ravimiseks kulub palju raha. Mees viis enda kurva jutuga armunud naise tegema tegusi, mida see naine poleks enda hvanguks tenoliselt kunagi teostanud. Nimelt palus mees saata naisel endale raha, palju raha ning kuna naine ttas suures ettevttes raamatupidaja kohal, siis polnud see talle mitte sugugi vimatu lesanne. Fiona pani iga kuu raha ...
MIS ON NN? (A. H. Tammsaare "Te ja iguse" phjal) Anton Hansen Tammsaare teadis, mis on nn ja kirjutas selle les. nn on aga nii lai miste, et he raamatu kite piiridesse see ei mahtunud. Seeprast li ta viiekitelise teose "Tde ja igus", kus ta pdis teha mningaid kokkuvtteid. "Te ja iguse" phjal on teadlased pdnud seda mistet defineerida, sest selles on kirjas tde. Esimese kite algul tahab ks tegelane teada saada, mis on nn. Viimase kite lpul saabki tema poeg kahe plvkonna histe uuringute tulemusena seda teada. Autoril on aga kik teada juba esimese rea kirjapanekul, ja seda asubki ta ruumi raiskamata kirja panema. Esmakordsel lugemisel vib snum kll lugejale tabamatuks jda, kuid korduval lugemisel ja Tammsaare lejnud loominguga krvutades, samuti erialase kirjanduse ja ksiraamatute appi vtmisel avaneb kirjaniku idee nne olemusest oma ties selguses ja sgavuses. Ja kuigi lugeja teadusliku lhenemise korral taipab kik, ei suuda ta ka peale si...
14. veebruaril 1929 sisenesid neli Caponei meest garaai aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George Bugs Morani jugu peakorter. Kuna kaks Caponei meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid ked vastu seina. Caponei mehed tulistasid ohvrite pihta vhemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jugu liikmed, seitsmes oli nnetu sber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmrk, seisis teisel pool teed, kui Caponei mehed tulid, ning politseivorme nhes jigi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi ta oli tapatalgute ajal Floridas. Lpp Alcatrazis olles ilmnesid tal sfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma lejnud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai lbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California fderaalsesse parandusasutusse oma heaastast karistust kandma igusrikkumise eest. Capone vabastati 16
Naine srab ja rgib milline imeline elu neil on. Mees seevastu, aga kib sprade juures pisar silmis ja tleb, et abielu oli ta elu suurim viga, kuna ta lihtsalt ei armasta seda naist. Ehk siis meess nustus pulmadega eesktt lapse prast ja lhikondlaste survel. Vaatad pulmapilti ja Sa ned, et mees on padunnetu. Kuidas saab sellist asja mitte mrgata vi seda klma sdamega eirata? Vahet pole kas ma ise saan aru vi ei saa, mis tegelikult toimub, aga tusta igal hommikul inimese krval, kes on nnetu, kes Sind tegelikult ei armasta. See on lihtsalt kurb. Aga on neidki, kes vaatavad seda paari, vaatavad proua vltsnaeratust vi kallist kleiti ja on kadedad. Oleks siis veel millegi peale kade ollagi... /Kadri Luik/
Hiljem tappis ta nia ra ja pstis ka teised ttred ra. Kullakerad jagas ta ttarde vahel ra. --- Vaeselapse ksikivi Tegelased: vaeselaps perekoer Krants perenaine Phjatark leskmees Lhidalt: Elas kord ks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sbraks oli tema perekoer Krants. Et sa saada, pidi ta iga pev hommikust htuni perenaisele ksikivil jahvatama. hel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele sa ja vaeselaps oli selle le vga nnetu. Siis ngi ta aga hte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Phjatark, et vaeselaps htul magama minnes rtiku pea mber seoks ja tleks: Magus unenoke, kanna mind sinna, kust ksikivi leian, mis ise jahvatab, et minu ndra abi pikemalt tarvis ei oleks! Veel hoiatas Phjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu Phjatark kskis, ja ta sattus huvitavasse unenkku, kus ta ngi kirstu, mis asus nagu prgus
planeedi jrele. Jrgmisel hetkel knetab prints krbelille ja uurib tema kest, kus on inimesed? Lill vastab, et kunagi palju aastaid tagasi ngi ta neid, aga ei vi iial teada, kus nad parajasti on. "Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu vga raskeks," lausub lill. Vike prints ronib krge me otsa, et nha korraga tervet planeeti ja kiki inimesi, kuid neb ei vaid kaljuteravikke. Tema higetele vastab kaja. Lpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on nnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on neid viis tuhat, ja kik hesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub vlja rebane, kes palub end taltsutada. Rebasega jumalaga jttes, vidab rebane, et usaldab taltsutajale oma lihtsa saladuse: "ainult sdamega ned hsti. Kige thtsam on silmale nhtamatu. Edasi rkis rebane, et printsi roos on teliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati V...
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor,
1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. Taikovski pink asub Tagalahe res mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta piksetusu imetles. Taikovski jtkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi Vojevood kirjutamist. Siin valmis Taikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal.See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tsiselt vtma. Murranguliseks sai Taikovski elus aasta 1877, kui nnetu abielu kutsus esile raske nrvivapustuse. Aasta lpul saatsid sbrad ta vlismaale, kus looming aitas tal kriisist le saada. Nimelt tol aastal lpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". 1870-ndate aastate lpust alates hakkab Taikovskil peale rndurielu. Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ( Brahms, Grieg, Saint- Saens, Massnet). Esineb dirigendina. Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis).1877 valminud IV smfoonias peegelduvad helilooja traagilised
naerab ta le. 18. peatkk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine mju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need kige jubedamad olevused maa peal. Indrek ritab teda mber veenda, kuid asjatult. 19. peatkk Indrek sattus klla Viljasoole ning selle uuele naisele Mariele, keda ta lubas leval pidada. Nad kll ei teadnud, kas nad ka kokku jvad, kuid Viljasoo lubas igati abiks olla. Inimene on pagana nnetu loom vanajumala tpratallis. (Viljasoo snad) Viljasoo kirub inimesi, kelle sda lheb haledaks nagu temal tol htul, kui nad lapsed koos emaga leidsid. Ta tunnistab Indrekule, et toidab neid lapsi Bstri rahaga, kes oli talle enne surma vlgu andnud. Et aga mitte seda raha Bstri sugulastele anda, otsustas ta selle kasulikult ra kasutada. Ise nimetas ta seda puhtaks ritehinguks, mitte kaastundeks. 20. peatkk Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Lee...
rahva jaoks tielikuks orjuseks. Trann on aga isik, kes oma isikus teostab demokraatliku vabaduse tielikult. Demokraatia tingimustes, kus igaks vis teha mida soovib, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piiraja. Trannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama. Seetttu viks arvata, et vhemasti trann peaks sellise valitsemiskorra tingimustes nnelik olema. Kuid Platoni ksitlus on vastupidine trann on nnetu. Tema hinge iseloomustab ihaleva hingejao tielik domineerimine. Vajaliku hariduse ja ka vliste piirangute puudumise tttu psevad seal maksvusele kige hullemad ihad. Tranni hing on nende eriilmeliste ihade vahel lhestunud. Mitte tema ei valitse ennast, vaid ihad valitsevad teda. Lisaks on ta pidevalt hirmul oma elu prast. Veel hullem on aga muidugi rahva olukord, kes on tielikult niisuguse inimese meelevallas, kes on valitsetud pahelisusest.
everyone else still believes the smile on your face Those who know what they want, can win Alati koos aga igavesti lahus If practice makes perfect and nobodys perfect why practice? Pole vaja olla sltuv ja jreleandlik patsient: hakka ise enda hinge arstiks Amokijooksuga on see mure, et kui sa selle vidad, jd sa ikkagi ei kellekski muuks kui vaid lehmaks Kadedus ei tunne puhkepeva. Rumalaid plata, mitte kadestada vib, sest kadedus nagu imetluse moodi nib Inimene pole kunagi nii nnetu, kui ta arvab, vi nii nnelik , kui ta loodab Elu on nagu sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma Snni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus vimalus on vahepealset aega nautida Kik mis juhtub, juhtub mingil phjusel Not even make-up could make me beautiful, because real beauty is loving yourself and that's something I could never do If you think I'm a bitch, wait until you meet my mother True friend are hard to find, harder to leave and imposseble to forget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
