Tõde ja õigus iii (0)

Indrek- Maapoiss linnas. Kukub läbi eksamitest ja edasi õppima ei saa. Aga õppimishimu jääb. Iseloomult on ta rahulik ja selgeltmõtlev. Kui teised laamendavad jääb tema kõrvalvaatajaks. Mõtleb erinevate probleemide üle vabalt. Ütleb et ta on mõtlemiselt vaba. On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid.
Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega . Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik . Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga.
Emand lohk -väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Usklik . Tahtis ka et tütar oleks usklik, arvas et naine peaks olema vaga ja tegelema kirkuskäimisega kui mehed tõelist mässu ja sõda korraldavad. Ta muretsed lunastuse eest. Kartis viimsepäeva
Isand lohk- kaotanud käe revolutsioonis. Ikka esirinnas. Kahepalgeline. Oli nuhk. Kehaehiuselt väga suur ja vägev.
Proua kuusik - v koeramamma- pidas enda söögikohta. Oli väga laia ja jämeda kehaehitusega. Koera oli ka täis söötnud. Oli lahkus ise. Temalt sai indrek alati täiesti ootamatult abi. Nt sai raha. Sai ulualust. Ja ka süüa. Muretsev inimene. Seoses boströiga, kes oli talle nooruseas abieluettepaneku teinud. Kuusik aga keeldus ja nüüd kahetses.
Viljasoo- tema oli ajalehe rahva sõber kirjastaja. Oli neljakümnendates vanapoiss. Kellel olid kindlad tõekspidamised ja käitus ainult nende järgi. Oli ka kaalutlev ja heatahtlil. Nt võttis kahelapsega ema enda kulule. Oli naistega suhtlemises saamatu . Suhteliselt must v ei olnud puhas inimene. Oli terava keelega. Ütles välja mida arvas
Boströi- oli vanamees kes ei olnud oma elatud eluga rahul. Oli liiga rutiinne ja tahtis muuta seda. Andis indrekule head nõu. Oli jäärapäine. Nt ütles et tema sööma ei tule ja ei tulnud ka, söö või nuge. Suri täiesti süütult.
Indrek lohkude juurde elama. Ostaavliga saavad kokku kes kutsub ta koosolekule. Siit see koosolekutel käimine alguse saigi. Äraminekul soldatid ründavad ja indrek saab ka haavata. Söögikohas tutvub koeramamma ja boströiga.
Edasi kohtub peretütre kristiga ja hakkavad koos koosplekutel käima. Neil tekib side. Neid ühendab sarnane mõtlemine ja kristi imelteb intreku vaba mõtlemist.
Ka indrek hakkas kirjutama. Tahtis rahva sõbras töötada. Aga ta ei õppinud ridade vahele kirjutama. Tsensor ei lubanud. Indreku orav ka algul ei saanud trükki , sest orav sai lõpuks ise vabaks ja see näitaks halba valgust.
Suurem mäss toimub ka. Öösel pimedas . Põletatakse ja laamendatakse. Indrek osa ei võtnud aga vaatamas käis koos kristiga kyll. Sellest arutatakse veel tükk aega.
Kristi ja indrek kohtusid alati erinevates kohtades et kahtlust äratav poleks. Nii pidid nad erinevaid kohti läbima.
Pärast üht koosolekut aga läks see ühel uruplatsil edasi. K ja i läksid ka vaatama. Soldatid tulid aga peale ja ründasid. Oli üldine veresaun. K sai pihta. Ja i viis ta süles koju.
Aga olid ka head sõnumid . Välja kuulutati nõutud vabadused ja õigused. K oli väga õnnelik sest arvas et oli maitsnud revolutsiooni ja tundnud vabaduse maitset ja väärtust. Emand lohk nii roosiline polnud.
Indrek saab teada et ka bosträi on surnud. Üks kuul südamesse, kes rahulikult oli jalutanud. Täiesti süütu inimene. Koeramamma täiesti endast väljas. Süüdistab endast, sest luges surmakuulutusi kuna arvas et mees nii tuleb uuesti sööma. Samuti kahetses et ta mehe ettepanekkut vastu ei võtnud.
Matused olid suured. Indrek meenutab enda lapsepõlve kui suur haigusepuhang oli. Koju minnes leiavad viljasooga naise koos kahe lapsega. Viljasoo võtab nad enda kulule.
Valitsus aga midagi seadustest ei rääkinud ja järelikult kõik ikka sama kui enne.
Indrek kohtas sõdur timofeid. Ta aitas teda kuigi teised arvasid et ta nuhk. Laenas 50 rubla . I oli raha sest nüüd oli ta revolutsiooni rahahoidja. Sellest tuli jama . Raha ei saanud eriti. Isegi ostaavel ei andud. Sest ta arvas et sõbrale on riskantne laenata, tekitaks pingeid. Abi tul i täiesti juhuslikult, ootamatust kohast-koeramammalt. Sai kohe aru et indrek kurb.
Indrekule tuli kiri et ema haige ja et toogu ta rohtu .
Toimus ülemaailme kongress, nüüd loodeti tegutsema hakata. Aga pmst ainult räägiti ja mdiagi konkreetset ette ei võetud. Nii koju minnes pidi ta koos minema nendega kes sakslaste vastu läksid. Need algul laastasid ühe alkopoe. Indrek vaatab halvasti selle peale. Siis võtavad mõisad ette. Ja põletavad ära ka veel. Miks? Saada sõja jaoks sõjamoona ja varandust. Tegelikult laamedasid. Oli üldine meeleolu. Lõhkuda, rebida. Loomalik käitmumina. Indrek kaitseb ka ühte vanahärrat. See oli tegelikult väga väetike ja see veatakse veel kaasa kah. Indrek võtab sõna aga teda ei kuulata, sest liiga vähe vägivalda ja ei olnud soodsad teistele.
Indrek läheb minema. Jõuab koju õhtul. Ema oigab. Indrekule käib see südame peale. Teised ei pane enam tähelegi. Ema ütleb et valutab see sama koht kuhu indrek väiksena kiviga visanud oli. Ja et ta kannatab jussi pärast, et jussi tahtmised on piiritud ja et kui tema ka sureb siis saab jussi lõõsk täis. Ja ta tahab jussi kõrvale maetud saada. Ja et indrek peab teda aitama.
Indrek lubas seda.
Indrek linna tagasi. Kristi läinud ameerikasse indrek jookseb ära saatma. Aga kristi tegi enesetapu. Emand lohk süüdistab v mainib et indrek olla valetanud. Ja kristi arvas et ta on surnud.
Rohud saab. Peab varjul olema. Linnainimesi maale ei lasta. Varjupaiga leiab jällegi kõige ootamatust kohast koeramamma juurest.
Kodus on isa ja ants ära viidud . Tagasi tuleb elusalt isa. Ants proovis põgeneda aga lasti maha. Isale anti 15 hoopi. Isa saab aru, et jumal pole mdiagi väärt ja selle põhimõtted muutuvad taielikult. Viskab minema oma raamatud. Leiab et tõde ei taga õiglust. Ja et ta on valede meetmetega elanud.
Emal ikka halb. Küsib indrekult niipalju rohtu et rohkem vaja polekski. Ja indrekul on kahju ja annabki .
Revolutsioon oli ainult kasu saamiseks indrek sai täiskasvanulikumaks. Mõistis paremini ühiskonda milles ta elas. Pettus ka revolutsioonis. Sest sai selge pildi sellest. Samuti nägi et inimesed on teistsugused kui välja paistavad. Nt lohk ja nuhk. Pettumused