On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Usklik. Tahtis ka et tütar oleks usklik, arvas et naine peaks olema vaga ja tegelema kirkuskäimisega kui mehed tõelist mässu ja sõda korraldavad. Ta muretsed lunastuse eest. Kartis viimsepäeva Isand lohk- kaotanud käe revolutsioonis
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja.
mandumises (revolutsionäärist saab rikas täissöönud koolipapa, osa klassist kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta naisel end hulluks ajada ja samas ise ellu jääda, ei ole Indrek Karinile piisavalt mehe eest (arusaamatused, unustamine, tülid...). Tegelikult peaks Indrek Karini põlvele võtma ja vitsaga korralikult läbi nuhtlema see oleks naisele tõeliselt meeldinud (ei, mitte maso aga ta vajas paikapanemist nagu väike laps). Nii seisabki Karin korralikult Paralepa juures, kuigi alguses pidas toda ainult naljanumbriks
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik
Ilusaid mõttekäik ja ütlemisi "Tõest ja õigusest" Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel". See on lause,
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
olid isa ja Ants minema viidud, hiljem tuli isa koos Antsu surnukehega tagasi (neid oli pm Indreku revolutsioonilise tegevuse pärast minema viidud, häbistatud, Ants oli vastu hakanud ja ta lasti maha). Mari tahtis kangesti Jussi kõrvale puhkama minna ning palus poega/Indrekut, et see annaks talle rohkem rohte kui vaja. Nii poiss lõpuks tegigi. PÕHIPROBLEEM: Milline on revolutsiooni mõju inimesele?- Indrek õppis revolutsioonist palju, nt et ei tasu tormata pea ees tulle; revolutsioon oli hullutav. TÕDE JA ÕIGUS 4.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Karin- Indreku naine, 3 last neil Tiina- sama, kes 2.osas, Paaside ehk Indreku ja Karini teenijatüdruk/lastehoidja Vesiroosid- Karini vanemad Tiki, Miia- Karini ja Indreku tütred Paralepp- Karini armuke, advokaat Köögertalid- pankrotistunud perekond, olid siiski heal järjel Rönee- noormees, muusik, Karini armuke Kitty Itam- paksude säärtega Karini sõbranna
V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas ja otsis nendega lepitust. Ta andis Indrekule ja Tigapuule raha ja saatis nad linna. Teepeal aga jagasid nad raha Tigapuu suure tingimise tulemusel ära nii, et 1/3 sellest jäi Indrekule. Nad sisenesid ühte baari ja Tigapuu tellis Indrekule 3 Naapoleoni. VI Indrek ootas seal kaua aega, kuni lõpuks loobus ootamisest ja läks tagasi kooli. Kooli
Tõde ja Õigus Kahel nädalavahetusel järjest meeli köitnud ,,Tõe ja õiguse" neljas osa viis mõttele, et tuleks üles märkida ka ülejäänud Vargamäe suurprojektist veel meelespüsivad mälestuses, mälestused, mis eelmisest suvest veel päris selgelt meeles seisavad, kuid samas teadagi haprad kaduma on. Kõigepealt II osa Kukenoosi aidas, etendus ise oli Linnateater ja Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses. Tommingas oli hoopis teistsugune Maurus
Vargam äe perde põlvne mine Eespere e Mäe Liisi P Oru Joosep P T Andre s Paas Maret Krõõt Sass Oska r Anni Elli Suri P(sur Andres i) Andre kadus Vene- s Paas Jaapani sõjas Juku (suri) Mari Miia
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre tahetud, si
ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult. Teoses ei leia Indrek endale õiget kohta ja teda vaevab tarbetusetunne. KARIN Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine. Tema saatus kujuneb teoses traagiliseks ning osalt
Nad kohtusid esialgu salaja ning tundus, et nende vastu oli vaid Eespere koer Pollo, keda Joosepil ei õnnestunud kuidagi ära meelitada. Siis otsustasid Liisi ja Joosep koera vagaseks teha. Seepeale võeti Mäele uus koer, kuid ka see ei leppinud poisiga ning käis juba varakult Oru akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub. Kui Andres oli kasvanud piisavalt suureks, oli ta töödes juba mehe eest väljas ning Indrekul hakkas seega karjasepõli. Maril ja Andresel sündis veelgi lapsi: Liine, Tiiu ja Kadri. Sügisel pidi Joosep kroonusse minema, kuid tegi nagu Liisi ütles: võttis numbri pahema käega ning pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie.
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh
Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku. Liisi lahkub Vargamäelt, Andrese süda läheb härdaks ja sai trahviks kaks päeva kartsa. Maril kasvab kõik üle pea. ja ta otsustab Liisile kaasavara anda. XIX Peremees tuleb verise jalaga koju. Juss poob end üles, toimuvad XXXVII Mari teeb pulmad tisler Sassiga. Indrek käib koolis, aga matused. talle ei meeldi lõbutseda. Indrekul tekib Milliga mingisugune suhe. XX Mari ja Andres käivad tihti surnuial. Pearu tuleb purjus peaga Milli saadab talle kaardi. Hundipalu Tiit arvab, et Oru Pearul on õigus, leppima. Pearu sõidab purjus peaga Andrese rukisse. Tuleb kohus, Andres kui ta ütles, et kool kasvatab hobusevargaid. võidab. Pärast kõrtsis naeruväärisab ta Pearut veelgi. Andresel on tõeliselt XXXVIII Indrek saadetakse õpipoisiks kirjutaja juurde. Noor hea päev
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud
sureb oli andrese mõte ja inimesed on jumala tööristad. X Saabus kevad ümberringi hakkas kõik sulama. Ühel hommikul tuli Fvanaisa andrese juurde Elli, kes teatas et õunapüüd on õide puhkenud, kuna andres oli soovinud et talle teatatakse sellest,. Nii läksidgi indrek elli ja andres õunapuid vaatama, kuid selle asemel, et õisi vaadata hakaks andres seal kroistama, mille peale maret ültes etnii on igal aastal, kuid siis juhtus muutus andres vaatas puu otsa ja palus indrekul tuua puu otsast oks õitega, kuid elli oli kiirem ja sai kohe selle oksa kätte . Nii läkski vana andres koju ja pani sell otksa oma koju suitsuse seina prakku. Maretile eia andnud isa käitumine rahu ja ütles indrekule et see ei ole kuigi tavaline ja, et inimesed pidid enne surma muutuma selliseks. Järgmisel päeval hakkas andres aga kuuski ja mände soost tooma ja ümber istutama, mis oli aga jussile vastumeelt, kuna ta oli
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nend
Andres tuleb koos noore naisega Vargamäele, et talu üles ehitada. 2. Osa Indreku iseseisev elu härra Mauruse erakoolis. 2. Osa jooksul murdub Indreku senine, lapsepõlves pärit usk Jumalasse ja ta peab hakkama otsima endale uut pidet. Väikese Tiina lohutamiseks ütleb Indrek lahti oma tõekspidamistest: ta ütleb kõndimisvõimetule tüdrukule, et kindlasti teeb Jumal Tiina jalad terveks ja tüdruk tõuseb jalule. 3. Osa 1905. Aasta revolutsioon ja sellest tekkinud kaos. Autori hoiak on kriitiline: vägivald ei too ühiskonnaprobleemidele lahendust. Indreku ema Mari on haige ja vaevleb suurtes valudes. Ta palub, et Indrek aitaks tal surra. Indrek ei suuda ema palvet täitmata jätta, sest emal valutab ju sama külg, mida Indrek poisipõlves kiviga tabas. 4. Osa Elu Vabadussõjajärgses Eestis Kirjanik maailb kireva ja mitmekülgse pildi: tegutsevad hangeldajad ja
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin ma oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti. Aga niipea kui mees tema väiksem
rõõmust, häda teile, kes te hõiskate valitute eraomandusest, häda teile, kes te kiidulaulutsete röövitud saagi jagamisel, sest jumal ei lase ennast pilgata. Sajandid olete käinud nukralt ja keegi pole teilt kuulnud rõõmulaule, kust võtsite äkki nüüd nii palju rõõmu, et tegite temast õnnehõisked. (lk. 86) Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada. (lk. 95) ,,Päid võetakse siis, kui on revolutsioon. Aga kui on vabadus, siis pole ju enam revolutsiooni tarvis, milleks siis veel päid võtta." (lk. 105-106) ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." (lk. 106) Indrekul tuli meelde tema lapsepõli Vargamäel. Ka seal valitses viha ja vaen, aga suuril leina- ja rõõmupäevil tuldi ometi ühiselt kokku, et nutta oma nutud ja naerda oma naerud. Aga siin oli teisiti. Siin ei ühendanud inimest inimesega enam miski. Elasid teised ühisel maalapil nagu
ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele
Eesperre sulaseks ; Andres hakkab vanadust tundma ; Pearu hakkab jälle tembutama ; segadus piiride pärast pidev kohtuskäimine koduse konfliktid Andres peksab Marit Indrek näeb kõike pealt ; Pearu poolt kraavikaldale pandud orgid Mart kaevad orgid välja ja viib Oru poole peale Pearu ja Mardi konflikt Mart mängib Pearule soosillal vingerpussi Pearu jääb kinni XXXI lk.432 noore Andrese ja Indreku läbisaamine muutub halvemaks ; usside sipelgapesadesse viimine Indrekul sipelgatest kahju, pole enam nõus ; noor Andres kiusab usse piimapudelites Indrek räägib vanematele kõik ära noor Andres peksab ; kullide ja vareste lugu (Indrek vareste, Andres kullide poolt) ; konflikt põllul : noor Andres kiusab Indrek vihastab ja viskab kivi tabab ema (Indrekule meenub, kuidas isa ema peksis) noor Andres tunneb end võõrana kiusab väikevenda edaspidi rohkem Mari ja Indrek veel lähedasemad XXXII lk
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, teisel puhal tuleb kularahvas kulla
Ramilda, kool ja jumal. õpetajad, õpilased, Tiina. III 1903. lahkus gümnaasiumist. 1931 20.saj. algus. Indrek Tallinn Võitlus 1905 a / ühiskonnaga revolutsioon. 3 aastat. ehk inimene Töö ja ajakirjanikuna revolutsioon. IV 20 aastate Kutseline 1932 algus ehk Indrek, Tallinn Inimene ja kirjanik kodanliku Karin
XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352-354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. 2 XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret- Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile"
tütar, paraku mõjus see halvasti Indreku õppetööle. Ta lahkus koolist, kuna ta leidis, et millelgi pole mõtet ning ta pettus ka jumalas. Kolmandas osas oli teose keskseks tegelaseks taas Indrek. Ta elas linnas, ekatus juhuslikest teenimisvõimalustest ning suhtles revolutsionääridega. Otseselt poliitilises võitluses ta aga ei osalenud, ta jagas lendlehti. Kolmandas osas haigestus raskelt Indreku ema Mari ning poeg pidi sõitma Vargamäele, kaasas rohi emale. Mari palus Indrekul anda enale rohu ületoos, kuna valud oli muutunud juba väljakannatamatuks. Indres seda ka tegi, kuid see tekitas temas suuri süümepiinu. Kolmandas osas toimus Indrekul võitlus ühiskonnaga ning kindlasti ka iseenda ja jumalaga. Neljandas osas käsitletakse Indreku perekonna elu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Indreku abielu ei sujunud hästi ja oli karile jooksmas, kuna tema ja ta naise huvid ei ühtinud. Isegi nende lapsed ei sidunud neid enam
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus I" Lugu algab kuskil 1870-nendate keskel. Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres katsuvad kive tõstes jõudu, Andres on tugevam. Algab suur töötegemine. Andres hakkab põldu kündma ja ehitab õue ümber aeda. Ta lööb ukse ette paar lauda, et läv
Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Missugune vahekord kujuneb Indrekul raamatutega, kooliga ?(XXXVII pt ) Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst.
oli ka tegelikult revolutsionäär ja teda ei lasted juhusliku möödakäijana maha. Bõstrõi oli Viljasoole raha laenanud ning mees otsustaski seetõttu Mariet aidata, et ta ei osanud revolutsionääri rahaga muud teha. Samal õhtul läheb Indrek Rahva sõbra toimetusse ning kohtab vene sõdurit, kes palub 47 rublat, et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam nõus raha välja käima. Koju minnes istub see sama mees toimetuse trepil ning Indrekul hakkab hale ning ta annab Timofeile tema kätte hoiule antud rahast küsitud summa. Hiljem laenab proua Kuusik Indrekule puuduva 20 rublat, et ta saaks võla ära maksta. Indrek saab kodust kirja, et ema on raskelt haige ning palutakse Indrekult rohtu, mis võtaks valu ära, sest surmahaigust juba enam ei ravi. Rahvas otsustab minna maale raha ja relvade hankimiseks, mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
