rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krhvale vastu hakata, sest Krhva oli kva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tkkideks ning jagas kigile sealt vikese tki
On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Usklik. Tahtis ka et tütar oleks usklik, arvas et naine peaks olema vaga ja tegelema kirkuskäimisega kui mehed tõelist mässu ja sõda korraldavad. Ta muretsed lunastuse eest. Kartis viimsepäeva Isand lohk- kaotanud käe revolutsioonis
oli ka tegelikult revolutsionäär ja teda ei lasted juhusliku möödakäijana maha. Bõstrõi oli Viljasoole raha laenanud ning mees otsustaski seetõttu Mariet aidata, et ta ei osanud revolutsionääri rahaga muud teha. Samal õhtul läheb Indrek Rahva sõbra toimetusse ning kohtab vene sõdurit, kes palub 47 rublat, et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam nõus raha välja käima. Koju minnes istub see sama mees toimetuse trepil ning Indrekul hakkab hale ning ta annab Timofeile tema kätte hoiule antud rahast küsitud summa. Hiljem laenab proua Kuusik Indrekule puuduva 20 rublat, et ta saaks võla ära maksta. Indrek saab kodust kirja, et ema on raskelt haige ning palutakse Indrekult rohtu, mis võtaks valu ära, sest surmahaigust juba enam ei ravi. Rahvas otsustab minna maale raha ja relvade hankimiseks, mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises
olid isa ja Ants minema viidud, hiljem tuli isa koos Antsu surnukehega tagasi (neid oli pm Indreku revolutsioonilise tegevuse pärast minema viidud, häbistatud, Ants oli vastu hakanud ja ta lasti maha). Mari tahtis kangesti Jussi kõrvale puhkama minna ning palus poega/Indrekut, et see annaks talle rohkem rohte kui vaja. Nii poiss lõpuks tegigi. PÕHIPROBLEEM: Milline on revolutsiooni mõju inimesele?- Indrek õppis revolutsioonist palju, nt et ei tasu tormata pea ees tulle; revolutsioon oli hullutav. TÕDE JA ÕIGUS 4.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Karin- Indreku naine, 3 last neil Tiina- sama, kes 2.osas, Paaside ehk Indreku ja Karini teenijatüdruk/lastehoidja Vesiroosid- Karini vanemad Tiki, Miia- Karini ja Indreku tütred Paralepp- Karini armuke, advokaat Köögertalid- pankrotistunud perekond, olid siiski heal järjel Rönee- noormees, muusik, Karini armuke Kitty Itam- paksude säärtega Karini sõbranna
otsustas Oodo, et tema enam enda mraga sammugi ei sida. Vaid hoopiski Jaanuse tkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Prdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ra. Teised pdsid talle jrele minna. Jaanus ja Emmi ngid, kuidas tkk teepeal olevast august le hppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale judsid, lamas Oodo maas. Jaanus kkitas ta kohale ja rebis sdame lhedal olevad riided lahti ja kuulas krvaga sdant ja tles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus vttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Prdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde judis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua. Lpuks rkas Oodo les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo ksis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib.
rvimisest(varas oli mees Meung`ist). Bonacieux ja d`Artagnan ngi tnaval meest Meung`ist ja jooksis talle jrele. 9.D`Artagnan rkis oma kolmele sbrale Bonacieuxi kest raha teenimisest, kuni Bonacieux tuppa tormas ja rkis, et teda olevat tahetud kaardivelaste poolt, et ta olevat rvinud ise oma naise. Bonacieux`i jrel tulid tuppa kaardivelased, kes Bonacieux`i kinni vtsid(d`Artagnan ei tahtnud ennast tema kaitsmisega pagandusse sisse mssida). D`Artagnan tles toosti: "Kik he ja ks kigi eest!" 10.D`Artagnan kuulas alltoas olevaid hli(sinna oli hiirelks lesse seatud-kik kes sisse lksid, kuulati le), kuni proua Bonacieux hiirelksu pti. D`Artagnan lks preilit pstma, sest teda taheti juga ra viia. Ta viis proua Athose majja redutama. Siis lks d`Artagnan Treville`i juurde alibit looma(keeras Treville`i kella edasi ja hiljem tagasi). 11.Bonacieux lks Aramise akna juurde(sel) ja vahetas teise naisega taskurtte(Aramise majas sees)
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures
See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele.
A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" kolmanda osa sisukokkuvõte. Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga
said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Crusoe rndas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta he Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe lks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad veti vangi
Kui Watson tagasi , olles veetnud pev oma klubi , Holmes on tiskorter tubakasuitsu oma savi toru , kui ta otsis le suure kaardi Devonshire . Ta tleb, et on kaks ksimust tuleb vastata , oli seal kuriteo , ja kui on, siis mis see oli ja kuidas seda tehakse ? Ta on juba judnud jreldusele, et Sir Charles ootas keegi vrava juures , kui ta ngi midagi nii hirmutav leraba , et sitis talle joosta (seega muutus jalajljed ) paanikas majast eemale , kuni tema sda tles les . 4Peatkk Holmes kahtluse Dr Mortimer ksikasjalikumalt umbesseade. Allee on kaheksa jalga lai rohu pikendatakseveel kuus jalga , kummalgi pool . Jalajljedhagijas oli leidatee , eirohi , ja samal kljel naguraba , kuid ei prdunud keha. Tihe jugapuu heki kaksteist jalga krge mbritseb alley nii , et seal on ainult kolm vimalikku sissepsud , sealhulgas maja . On neli jalga krge padlocked wicket- vrava , mis viib raba ja kus Sir Charles oli tenditest sigari tuhk , peatus 5 kuni 10 minutit
vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal. alguses ta khkles sest tema ja tema vanemad olid vga vaesed ja ahas ei tahtnud nende kulul sma minna. kuid lpuks ta ikkagi lks. hiljem lks ahas oma vanu klassivendu vaatama. seal olid kik rmsad teda nhes. lpuks otustas ahas et ta ikkagi liitub oma klassivendadega ja lheb sdima. siis tuli sinna ahase isa.
selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud . Karistamise asemel annab ta lastele saia , mis ta viimaste kopikate eest ostis . Muidu in Jaan aus mees , temale on kige thtsam ausus . Kuna Jaanil puudus t , polnud ka raha . Laadale viidi lehm , lapsed nutsid , aga sa oli vaja . Lehm mdi hdise seitsme tubla eest maha , kuna kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab . hel l tulid Vljaotsa saunu teekijad , kes osutusid Kverkaela - Jukuks ja Naarikvere - vanaks . Esmalt sdi ja joodi ning alles prast tehti alles juttu , miks tuldi . Jaan sai vihaseks . Hoolimata sellest , et talle suurt tasu
V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas ja otsis nendega lepitust. Ta andis Indrekule ja Tigapuule raha ja saatis nad linna. Teepeal aga jagasid nad raha Tigapuu suure tingimise tulemusel ära nii, et 1/3 sellest jäi Indrekule. Nad sisenesid ühte baari ja Tigapuu tellis Indrekule 3 Naapoleoni. VI Indrek ootas seal kaua aega, kuni lõpuks loobus ootamisest ja läks tagasi kooli. Kooli
ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele
keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on vtnud tugeva prde ning kes iga viksemagi asja peale hakkab nutma, sest ta arvab, et tema on kiges sdi. de, kes on vahetuspilane vlismaal ning isa, kes jttis kogu pere maha ja elab vanemate juures
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud
Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa) 4) Revolutsioon mille nimel võideldi? (III osa) 5) Abielutasand (IV osa) 6) Ühiskond äri, kultuur (IV osa) 7) Pearu tunnistab, et tõde on Andrese pool (V osa) 8) Tiina ja Indreku suhted selguseni (V osa) Paralleelid piibliga: a) Andres otsib piiblist tõde mida rohkem uurib, seda enam vastuolusid leiab. Mõistab, et ei ole olmas ainult ühte tõde. 2
I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe
1.Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargame? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hsti hoolitseks ja kus palju td teeks. Kuigi Vargame ei olnud kige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema kskik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu t. 2. Missuguse perspektiivsevljapsu taipamiseni judis Andres vitluses soomaastikuga? Ta taipas ,et kui ta tahab saada head viljapldu, peab ta maa kuivemaks saama. Selleks oli aga vaja kaevata kraavid,et vesi mda kraave jkke suunata, kuid kraavid oleksid pidanud minema ka Tagapere maadele. 3. Miks ta ei asunud oma unistust teostama?
Nad küll tülitsesid ja sõimlesid palju, kuid seda ei oleks ta osanud küll uskuda. See oli tugev löök mehele, sest siis ta alles taipas, et Karin armastas Indrekut rohkem, kui ta suutis uskuda. Ilmselt maksid Indreku sõnad temale endale kätte, kui nad olid rääkinud õnnest. Indrek: ,,suurim õnn on armastus" Karin: ,,Ja see tähendab surma?" Indrek: ,,Jah, kui ta on suur" Ma arvan, et Indrekul oli suhteliselt raske elu, sest tal oli kujutlusi, mis olid ilusad ja imestama panevad, kuid samas ka väga tugevalt löövaid ja tohutult valu tekitavaid. Elu ongi tegelikult selline tõusu ja mõõna mänglemine. Kord on kõik ilus ja tore, kuid järgneval hetkel me tunneme tohutult valu millegi muu üle. Kõik peab olema balansis.
httide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest rnipankadest. Seni olid rnikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud lhedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk lbi uuritud kuni tlishttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter prasid oma thelepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi mrkimisvrset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922
Tema hall kortsunud likond andis tunnistust,et selles vis olla magatud vi vhemalt polnud need riided juba vga pikka aega puu peal rippunud,lips oli seotud ldvalt ja lohakalt.mmargused traatraamidega prillid srasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid,tuhatoosi ja mitut thja konjakipokaali.Ervin tstis he neist mtlikult les ja uuris seda mnda aega.Seal oli aimata veidi pruunikat jooki,aga ka tuhaebemeid ja vib- olla veel midagi.Ervin muigas virilalt.Enamasti on juba paar peva prast ilmumist OCR-itud fotod leval.Ta vaatas aknast vlja ja mtles,et mis saaks,kui neilt tepoolest rahastus ra vetaks.Ilmselt ainult hvardavad- tenoliselt thendaks see eelkige tema kui peatoimetaja vljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergekeliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis tnaseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmkmmend lugu.Neil on peaaegu romaanid.lejnu ei kvalifitseeru
Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud jumalas põhjalikult, ja kirjutanud kooli lehele artikli, kus ta jumala tapab. Seda aga vana Maurus (põhimõttekindel ja kõnesid armastav rahaahne vanamees, kohati tobe aga muidu ikkagi inimene) nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest. Lisaks elab ta endise vabrikutöölise Lohu (see on streigis oma käe kaotanud ja
tähtsusetu olla. Marie oli väga õnnetu, ootas armastust ning nuttis vahet pidamata. Sellised suhted ongi väga riskantsed, kuna võib juhtuda, et tunded tekivad, kuid ainult ühepoolselt. Armastuse korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita igasugused naeruväärsed põhjused, mis suhte toimimist takistada võiksid. Härra Bõstrõi ja proua Kuusik hoolisid üksteisest silmnähtavalt, kuid naise ühe vale sammu tõttu ei võinud kunagi koos elada kui mees ja naine. Nad käitusid nagu tõeline vana abielupaar, aga ametlikult seda polnud, kuna koeramamma oli nooruses Bõstrõile ära öelnud. Seda sellepärast, et ,,kadunul olid nii suured kõrvad ja kangesti peast eemal" ning naine kartis, et ka nende tulevastel lastel tulevad sellised. Hilisemas eas ta aga kahetses oma rumalaid
ja siis kõigi Mauruse kooli õpilaste ning koolidirektori enda silma alla jäävad, tundus ülepingutatud ja ebausutav. Tiina ja usu teema sissetoomine oli liiga lai ja uus teema, mida ei jõutud korralikult välja mängida, samuti see lihtsalt ei sobinud kooli konteksti, selleks oleks võinud luua omaette ruumi, kus Vaarmanidega toimuvat mängida, või mängida seda vähemalt ainult Indreku osalusel, mitte nii, et kogu koolipere Tiina karkudel liiberdamist ja toimuvat vestlust jälgib. Minu meelest oleks olnud selle teema sissetoomiseks kõige parem lahendus vestluses eksponeeritav retrospektiiv, mille käigus Indrek räägib mõnele kaasõpilastest või õpetajatest, et temaga juhtus selline lugu, sai linnas kõrvaltänavas tuttavaks sellise perekonnaga ja siis selle kõik ümber jutustanud, mis praegu küllalt piinlikult publiku silme ees lahti mängiti. Järgmisel (või samal?) päeval Vargamäele jõudes ja seal etenduskoha poole kulgedes,
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta.
TÕDE JA ÕIGUS II OSA ajastu: 20. saj. algus tegevuspaik: Mauruse kool Tartus (Hugo Treffneri gümnaasium) inimese võitlus jumalaga Kokkuvõte Indrek lahkub Vargamäelt ja asub Tartusse Mauruse kooli õppima. Rahapuuduse tõttu peab ta koolis õppimiseks vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi aitama ja lauda katma ning ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allika
Pidi leval psima 7d, 7 peva. Ta oli teekonnast vsinud, aga ta ji magama kohe. Targa naine tahtis anda uue vimaluse, mille tark andiski. Ta sai surematuks tegemava mga. Maod sid selle ra ja said surematuks. Gilgame ji surelikuks. INDIA KIRJANDUS Vanim teadaolev kirjandus. Vanuseks hinnatakse kirjalike allikate phjal 4000 aastat. Suurem osa sellest on primuslik kirjandus. Alles 19.sajandist tuleb mngu uusindia kirjandus, mis on mjutatud inglastest kroonijuveelkoloonia ehk kige thtsam koloonia, sest sealt saadi kalliskive, kulda, vrtse. Kik oli ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei pratud thelepanu. Autorite loominguvime pidavat olema taevalt prit. Autor vahendas taevaseid mtteid. Vanim teadaolev kirjutis on veeda Rigveda. Tekste pti endasi anda vimalikult tpselt plvest plve, et silitada algupra. Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg.
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise aruta
Tiina tahtis Vargamäelt lahkuda. 32. (349) Tiina ja Oskar jutustavad, Tiina jäi endale kindlaks, et tahab üksi mõtlemisaega aga tagasi tulla ta ei soovi. Maret läks Tiinat saatma, sest Tiina ei julge endiselt üksi üle Soosilla minna. Tiina rääkis Maretile oma vigastest jalgadest ja selle seosest Indrekuga ja et Indrek pidi teda ootama. Maret veab Tiina tagasi Vargamäele. Tiina rääkis ka Indrekule kogu loo ja Indrekul tuleb kõik meelde. Peale seda lubab Indrek Tiinat enda juurde sauna. 33. (361) Indrek otsustas, et kaevab kraavi lõpuni ja siis läheb koos Tiinaga linna. Oskar on selle poolt, et Tiina linna läheks. Lõpuks saadetakse nad linna ära. Indrek paneb esimest korda käe ümber Tiina piha ja nad astuvad sellelt väljamäelt alla, kust Andres oli Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset Vargamäed.
gmnaasiumisse sisse saanud. Poiss pidi Stjrnsbergi koolis kima kaks aastat. Vahepeal korraldati ka haaranguid, st. seda, et gmnasistid tulid niisama tubadesse sisse, prasid need pahupidi ja lksid siis minema. Erik osales ujumisvistlustel, kus ta vitis pris mitmetel aladel nagu ta oli lubanud Tosse Bergile. Vahepeal hakkasid Pierre ja mned teised reaalkoolipoisid naksakutele vastu. Erik tahtis kokku koguda vimalikult palju poisse, et hakata vastu naksakutele. ks poiss - Johan S - tles, et seda tuleb kindlasti teha Laeka kaudu, ent see ei nnestunud. Johan S ise kutsuti jrgmisel peval Silverhielmi ja Dahleni poolt ruutu ning ta klobiti lbi. Siis lubas Johan S ei ei keelud edaspidi naksakutest. Nukogusse valiti uued liikmed ja nd valiti sinna ka Silverhielm ja Dahlen. Seejrel jrgnes Kloostri. See oli alati jrgmine peale valimistulemuste selgumist. Siis korraldati midagi eriti hullu just nimelt "uutele ja ninakatele". See oli teada, et Erik saab kaela kige hullema, sest
Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
