NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
KOOL Referaat JÄÄKARU Õpilased: ***** ***** Juhendaja: ***** 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Paljunemine.................................................................................................................................5 Toitumine....................................................................................................................................5 Eluviis......................................................................................................................................... 6 Ohuallikad................................................................................
**Koool** INIMESED JA INTERNET Uurimistöö **** 8b Juhendaja: ******** Pärnu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ajaloost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ohutus nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 Kaupade ostmine Interneti vahendusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 Tulemuste analüüsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
Uurimustöö vormistamise nõuded Uurimustööde vormistamiseks on koostatud mitmeid juhendeid. Mina võtsin aluseks Voore Põhikooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi uurimustööde kirjutamise nõuded. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, teemaarendusest (põhiosast), kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Uurimustöö maht on vähemalt 10 lehekülge, võõrkeeles vähemalt 5 lehekülge. Uurimustöö vormistamiseks kasutatakse A4 formaadis paberit. Põhitekst kirjutatakse 12-punktilise fondiga ja reavahega1,5. Voore Põhikooli juhend nõuab, et lehekülje numbrit oleks kirjutatud lehekülje ülemisse äärde keskele. Tiitellehe vormistamine
vastutuse olemust. Saame teada, et vasstutusrikkast ettevõtest saame rääkida siis kui firma ei unusta rikkust taga ajades midagi ka kogukonnale tagasi anda.On eraldi väljatoodud ettevõttete sotsiaalse vastutuse areng Eestis, mille alguseks võib lugeda 2011 aastat, kui loodi vastutustundlike ettevõtete mõttekoda. Täna tunneme ja teame seda kui Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit, kuhu alla kuulub mikro ja makro suurettevõtted. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast ning kahest peatükist ja kokkuvõtest. Tööl on olemas kasutatud kirjanduse loetelu ning lisatud lisad jätkusuutlikuse ettevõtluse kvaliteedimärgist, strateegia indikaatorid ja ettevõtluse konkursist. Töö on vormistatud korrektselt, võib märgata paar hooletusviga. Referaadi sisu huvitav ning arusaadav. Oli meeldiv näha, et firma milles töötan on ära märgitud ka 2012. aastal loodushoidvate ettevõtete nimistul. Anna Sepp SDVR 14
3 Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis
Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal
Retsensioon Retsensioon Silja Eek uurimistööle "Eestlaste teadlikkus Aafrika haridussüsteemist". Uurimistöö on kirjutatud hariduse valdkonnas. Töö eesmärgiks on saada teada, kui palju teavad eestlased Aafrika haridussüsteemist ja sealsetest õppetöö tingimustest. 1. Uurimistöö osad ja lisad Uurimistöö koosneb: tiitellehest, sisukorrast, resümeest, sissejuhatusest, kahest peatükist, viiest alapeatükist, kokkuvõttest kasutatud kirjanduse loetelust Tööl on viis lisa: internetiküsitluse küsimused, internetiküsitluse faktiküsimuste vastused, illustreeriv pilt. Töö maht lisadeta on 19 lehekülge. 2. Ülevaade tehtud tööst Probleemipüstitus ehk uurimustöö eesmärk on hästi püstitatud ja täidetud.
REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusse KORRALIK REFERAAT KORREKTNE VORMISTUS! ARVUTI KASUTAMINE VORMISTUSEL MS WORD Kirjatüüp TIMES NEW ROMAN Tähesuurus 12 Reavahe 1,5 KÜSI NÕU JA ABI RAAMATUKOGUST! JÕUDU TÖÖLE!
ptk), tulemuste esitamise. 4. TEKSTI VORMISTUS o Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse A4 (210 x 297 mm) formaadis. Kirjatüübiks on Times New Roman, suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst tuleb paberile paigutada ühtlaselt (rööpselt). Lehekülje vasakule serva jäetakse 3 cm, paremale serva 2 cm, üla- ja alaserva 2 3 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas 12.a klass Juhendaja Mati Mustikas Asukoht 2009
Töö järeldused on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Järeldustes kajastub vastus püstitatud eesmärgile ja ülesannetele. Järeldused tulenevad uurimistöö tulemusena saadud andmetest ja nende analüüsist. Järeldused on üldistava iseloomuga. Ühtegi tulemust ei ole eraldi esile tõstetud. On analüüsitud ja esitatud kõigi läbiviidud testide analüüsimisel tehtud järeldused. Töö tehnilises teostuses esineb mõningaid puudujääke. Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje number kirjutatakse välja alles sissejuhatuse esimesel leheküljel. Töö autor on aga alustanud lehekülje numbrite väljakirjutamist juba teisel lehel, seal kus paikneb sisukord. Samuti puudub töö põhiosa viimaselt lehelt autori allkiri. Viga on ka töö tiitellehe vormistamisel, sinna ei märgita töö juhendaja nime. Töös kasutatud lühendid on töö alguses korrektselt välja toodud. Viitamise tehnika tekstis on õige
Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata). Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.) 5 Lisa 1Tiitelleht Hummuli Põhikool Lydia Koidula Referaat
Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 18 pt 6 pt 0 pt Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud)
tabelile ei lisatagi pealkirja, piisab pealdisest pealdise järele tabeli alla keskele pealdisele järgnevale reale keskele Õige! Tabeli pealdis ja tabeli pealkiri kirjutatakse erinevatele ridadele ja erineva paigutusega. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige! Kirjalikes töödes algab lehekülgede nummerdus teisest leheküljest, tiitellehele numbrit ei kirjutata. Küsimus 7 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Jooniste alla keskel esitatakse nt järgnevad andmed: Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud).
mida uut teada said, millest juttu oli) (Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1).
Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal servas. Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud.
õpilast praktikale ka järgmiseks praktikaperioodiks. Praktikaperioodi lõppedes vormistab õpilane praktikaaruande vastavalt õppekavas sätestatule ja esitab selle juhendis fikseeritud ajaks praktika juhendajale. Üldjuhul kontrollib õpilase õppepraktikat vähemalt üks kord praktikaperioodil praktika juhendaja. Kontrolli tulemus märgitakse praktikapäevikusse. Juhtivõpetaja esitab kooli õppeaasta praktikakorralduse aruande õppedirektorile. Praktika aruanne koosneb tiitellehest, millel on kirjas kool, kus õpin, eriala mida õpin, keskel peab olema kirjas mille tiitelleht see on ja all kes selle on koostanud. Praktika aruandes on sisukord sellest, mida ma aruandes kirjutan. Sissejuhatus sellest, kuidas ja miks ma selle firma valisin ja kui kaua praktika kestis. Järgmisena oleks aruandes mõsitlik rääkida ka firmast endast ja teha sellest väike lühitutvustus. Peaks ka rääkima töödest mida tegin praktika ajal ning rääkima lähemalt igast tööst
aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud.
sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik aeglustada kliima muutusi. Referaat koosneb veel tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 3 Mis on passiivmaja? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins
3. Pildid tekstis...................................................................................................................13 3 1. Referaadi osad Referaat koosneb järgmistest osadest (köidetakse samas järjekorras): · tiitelleht; · sisukord; · sissejuhatus · sisu (tekst, pildid, graafikud, joonised vm.); · kokkuvõte; · kasutatud kirjandus; · lisad. Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje numbrit tiitellehele ei kirjutata. 1.1. Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, kool, juhendaja, koostamise koht ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus
rööpjoondus; 3. Leheküljele jäetakse vasakule 3,5 cm, paremale 2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.
VORMISTAMINE uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas köidetult v. kiirköitjas trükitakse reavahega 1,5 vaid lehe ühele poolele, srifti suurus 12. leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, number kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht VORMISTAMINE (arvutikiri) Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad TÖÖ KAITSMINE
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1
Töö maht on orienteeruvalt 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata. · Töö lisad peavad olema omaette nummerdatud, kusjuures numbrid märgitakse üles lehe paremasse nurka: LISA 1, LISA 2, LISA 3 jne. Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisad paigutatakse töö lõppu. Illustreerivat materjali ei ole otstarbekas põhiteksti lükkida, vaid see paigutatakse lisadena töö lõppu. Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale
· Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne).
Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas
-kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt.
4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus; 6. Mis on kinnistusregistri osa? Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest. 7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala;
võtavad seda väga kergekäeliselt ning ei mõtle tagajärgedele. Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib abordiseaduse arengust, mis oma korda veel koosneb kahest alapeatükist. Teine peatükk on abordi füsioloogilised ja psühholoogilised tagajärjed, mis jaguneb samuti kaheks erinevaks alapeatükiks. Ning viimane ehk kolmas peatükk räägib abordi tegemisest Eestis, mis oli minu jaoks kindlasti väga huvitav, kuna tegu on siiski enda kodumaaga.
reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest. Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti. 2. Kirjaliku töö üldstruktuur Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt: 1) tiitelleht; 2) lõputöö ülesanne; 3) sisukord; 4) sissejuhatus;
Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. Tekst peab olema 12pt, äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3cm, parem 2cm ja ülevalt ning alt 2-3 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne).
1.1.1., 1.1.2, 1.1.3. jne). ). Pealkirjade lõppu punkti ei panda. Kui pealkirjas on mitu lauset, siis pannakse lausete vahele punkt, rea lõppu aga mitte. Süsteemitähist (numbrit pealkirja ette) ei panda eel- ja lõpposa elementidele (sisukord, kirjanduse loetelu, lisad, resümee jm). Süsteemitähiseta on reeglina ka sissejuhatus ja kokkuvõte. 9. Lehekülgede numeratsioon hõlmab kogu tööd (alates tiitellehest kuni lühikokkuvõtte lõpuni). Number trükitakse lehekülje alaserva paremasse nurka. (Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11
TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi.
o alumine äär on samas mõõdus ülemisega v. kasutatakse joonealuseks viitamiseks. 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks. 5. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks 6 kasutatakse tühja rida. 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest. 7. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest. 8. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 9. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 10. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele pannakse ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, järele pannakse.
Märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord, viited kirjandusele ning kokkuvõte teises keeles). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse. Referaat peab olema Wordi dokument, kusjuures üleval ja all peab olema 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm vaba ruumi. Tekst on äärest ääreni reastus (justify ehk rööpjoondus). Taandrida ei kasutata. Kõik töö lehed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni nummerdatakse automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad olema ka lisadel. Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik.
3.3 Lehekülje kujundus Töö vormistamisel kasutatakse valget vertikaalasendis paberit formaadiga A4 (210 x 297 mm). Tekst trükitakse lehe ühele poolele reavahega 1,5. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (v.a tiitelleht) paremas ülaservas võib olla töö või vastava peatüki pealkirjaga (või selle lühendatud kujuga) päis. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 3.4 Pealkirjad ja sisukord
pealkirja lõpus punkti ei ole. Tähemärgi suurus on 12 p (võib kasutada bold'i) või 14 p.(1. KOOLIVALMIDUSE MÕISTE JA OLEMUS) Alapeatükid eraldatakse lisanumbritega, näiteks 1.1 ja pealkiri kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Tähemärgi suurus 12 p. (1.1 Koolivalmiduse mõiste) · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman · Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad. Lisade külgesitusel kirjutatakse number püstpaigutusega lehekülje alumise osa keskele (alumisest servast 13 või 15 mm) või jäetakse kokkuleppeliselt kirjutamata. Juhul kui number ei ole niisugusele leheküljele
Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse; fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Nii tekstis kui lisades asuvatele illustratsioonidele ja täiendavatele materjalidele tuleb põhitekstis viidata. Kõik leheküljed, alates tiitellehest kuni lisadeni, saavad leheküljenumbri. Number paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehel numbrit ei näidata. 4.2. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Saksa Gümnaasium); 14 2) töö pealkiri (suurtähtedega, soovitavalt ülejäänud tekstist suuremalt); 3) töö iseloom (seminaritöö, uurimistöö, referaat vms);
Kirjeldada 1900., 1937., 2006. ja 2014. aastal ehitatud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud laevade parameetreid. Uurimismeetodiks on tekstitöötlus. Informatsiooni laevade kohta leian internetist. Ma uurin kirjandust ning võrdlen saadud andmeid kruiisilaevade kohta. Toon välja mis on kruiis ja mis on kruiisilaev. Koostan võrdlustabeleid eriajastu laevad parameetrite kohta. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, põhiosast, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. 3 KRUIIS Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010.
järgmiselt lehelt. 5. Pealkirjades sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid, lõppu ei panda punkti. 6. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida. Vt. kuidas teha arvutil. 7. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest (õppeasutuse juhendid). 8. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest (arvutitrükis ei trükita numbrit ainult tiitellehele). 9. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 10. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 11. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 12
Kui alapealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, siis alustatakse uut osa järgmiselt lehelt. 5. Pealkirjades sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid, lõppu ei panda punkti. 6. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida. Vt. kuidas teha arvutil. 7. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest (õppeasutuse juhendid). 8. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele ala- tes sissejuhatuse teisest leheküljest (arvutitrükis ei trükita numbrit ainult tiitellehele). 9. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 10.Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 11.Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 12. Soovitav on ühekohalised numbrid (0-9) kirjutada tekstis sõnadega (kui pole taga ühikut), arvudele käändelõppe ei lisata. 13
Uurimistöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 2,5 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel välja ei kirjutata. Uurimistöö keel ja stiil Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel, eeldusel, et nii töö koostaja kui juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse inglisekeelsele Abstract'le eestikeelne kokkuvõte. Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid:
· Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine
· Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine
17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE 5.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 ja reavahega 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0). Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piiri märgib üks tühi vaherida või
lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm
lühikirjeldus); andmete analüüsi protsessi kirjeldus. 6. Uurimistöö usaldusväärsuse tagamine. 7. Uurimistöö tähtsus erialapraktika arendamise seisukohast. 8. Uurimistöö eetika, kuidas on tagatud teadustööle esitatavate eetikanõuete täitmine. 56 9. Kursusetöö või diplomitöö esialgne struktuur ja planeeritud lehekülgede arv alates tiitellehest ja lõpetades lisadega. Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ja diplomitöö maht 30-40 lehekülge (välja arvatud lisad). 10. Uurimistöö ajagraafik tabeli kujul (sh kokkusaamised juhendajaga). 11. Kirjandusallikate loetelu. Tuuakse ainult need allikad, mis on töös viidatud. 12. Lisad vajadusel. 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral Projekt koosneb järgmistest osadest: 1. Uurimistöö teema (teema esialgne pealkiri). 2
annaabi.ee 
