Retsenseeritav töö: ÜRO Tööd retsenseerib: Retsensioon Töö on iseenesest arusaadav ja huvitav. Aga on natuke liialt pikk kuna see on peaaegu 3000 sõna, aga antud sõnade arv oli palju väiksem. Veel tahaks nuriseda selle üle, et iga uus pealkiri peaks olema eraldi lehel ja kirja tüüp võiks ka arial olla. Sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad olid kõik olemas. Jutt on kõik huvitav ja asjakohane. Uusi teadmisi on siin hulgaliselt. Ülesehitus on minu arust pisut segane. Tekst on nagu kõik üksteise otsas jne
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ,,Rauk" tekitab minus aus
Rocca al Mare Kool Johanna Järvekülg 7.b ,,Medea" Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub
Tallinna 21. Kool "CARMEN" Retsensioon Õpilane: Getlin Meetua Juhendaja: Kristjan Õmblus Tallinn 2017 Ma käisin 6. aprillil Estonia teatris vaatamas Georges Bizet'i ooperit "Carmen". Ooper on kirjutatud Henri Meilhaci ja Ludovic Halevy libretole ning põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning pois
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funkt
Retsensioon 17.mai 2013 Retsensioon on esitatud Külli Kaldoja uurimistöö kohta, mis käsitleb teemat ,,Muinasjutu kasutamine reklaamides". Uurimistöö koosneb üheksast peatükist, sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab kahte joonist ja kahte tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kahtekümmend nimetust. Antud uurija poolt valitud teema on piisavalt aktuaalne ja on välja toodud palju näiteid. Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud. Käsitletud on reklaami ajalugu, praegust seisu ning ka tulevikku. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö ülesehitus on korrketne, mis hõlbsustab selle lugemist. Teoreetilises analüüsis on kasutatud interneti materjale ja kirjanduslikke allikaid. Uurimistöö eesmärgiks on uurida reklaami kui mõistet, kuidas, miks
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkogude Liidust v
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. 2009. aastal debüteeris ta C
Kõik kommentaarid