Annely-Tikkerpuu Kattel - Ettevõtete sotsiaalse vastutuse olemus (0)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Väikeettevõtlus Eestis ning selle eripära Pärnumaal

Turismimajandus ja suvepealinna maine toob Pärnusse suviti üle 400 000 puhkaja ja kasvatab Pärnumaa suveelanikkonna arvatavasti kaugelt üle 100 000 (Pärnus muidu ca 50 000 elanikku.) (Ibid.) Puhkemajandusega seonduv on loonud Pärnule ühe parema maine: pangad annavad siia kergelt laene ja kinnisvaraturg kasvab jõudsalt. Kinnisvarahindade poolest on Pärnu samal tasemel Kuressaare ja Tartuga. Kinnisvaraturu ja äriteenuste aktiivsust peegeldab selles vallas tegutsevate ettevõtete arvu pea kahekordistumine ajavahemikul 1998-2002. (Ibid.) Nagu mujalgi Lääne-Eestis, on Pärnule iseloomulik aktiivne ettevõtlus ­ maha jäädakse vaid Harju- ja Tartumaast. Muudest kohtadest peale Pärnu linna paistab ettevõtusaktiivsusega silma kõige enam Vändra. Kiiresti on suurenenud kontaktide arv välismaaga, millest kõneleb ka välisettevõtete suur ostähtsus ja investeeringute kasv.

Ettevõtte majandusõpetus

8

pdf

Ettevõtlus - planeerimine ettevõttes

Traditsiooniline turundus Suhteturundus Klassikaline arusaam -- eraettevõtjad on (eelkõige) konkurendid. Ajaline kestus Lühiajaline Pikaajaline Turunduse korraldus Turunduskompleks -- 4P Vastasmõju -- 30R Kaasaegses paradigmas on muutunud ettevõtete jm organisatsioonide vaheliste suhete käsitlus. Bengtsson jt (2000) Olulisim kvaliteedi mõõde Tehniline kvaliteet Funktsionaalne kvaliteet eristavad nelja tüüpi suhteid: Kliendi rahulolu mõõt Turuosa Klientide tagasiside · kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on infovahetus- ja

Ettevõtlus

25

doc

Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused

Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms ­ Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga.  Lifestyle Firms ­ Ettevõtted, mis pakuvad oma omanikule või omanikele võimalust jätkata teatud elustiili ja ka teenida selle pealt. Entrepreneurial Firms ­ Ettevõtted kes toovad uusi tooteid või teenuseid turule, luues

Ettevõtlus

60

doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)

Ettevõtluse alused

27

doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti

Ettevõtluse alused

50

doc

ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 1 1.3. Naiste eripära ettevõtjana Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused: 1. Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks. 2. Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad. 4

Ettevõtlus

20

doc

Ettevõtluse alused

· Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. · Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte

Ettevõtluse alused

17

doc

Referaadi koostamine

juhend ... 2002; Referaadi vormistamine arvutis ... 2005). Kirjanduse valik Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. 2

Kirjandus

Kommentaarid (0)